1-12-11942/55 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 28. jaanuari 2012. a otsusega tunnistati Aleksei Živodjorov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati kaheaastase vangistusega. Harju Maakohtu 18. juuni
Legislator headnote
AI generated1-12-11942/55 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 28. jaanuari 2012. a otsusega tunnistati Aleksei Živodjorov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati kaheaastase vangistusega. Harju Maakohtu 18. juuni
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-11942
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 5. detsembri
2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega
vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Aleksei Živodjorov, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 5. detsembri 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei
Živodjorovi määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik
sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 28. jaanuari 2012. a otsusega tunnistati Aleksei Živodjorov süüdi
KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati kaheaastase vangistusega. Harju Maakohtu 18. juuni
2014. a määrusega täpsustati A. Živodjorovile Harju Maakohtu 28. jaanuari 2012. a otsusega
mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse pikkust, kuna A. Živodjorov oli karistuse
kandmise ajal 24. juulil 2013 ajutise loovutamismääruse alusel üle antud Rootsi Kuningriigi
ametivõimudele ning toodud Eestisse tagasi 22. mail 2014. Sellel perioodil A. Živodjorov
temale Eesti Vabariigis mõistetud karistust ei kandnud. Alates 22. maist 2014 on
A. Živodjorovil Harju Maakohtu 28. jaanuari 2012. a otsusega mõistetud karistusest ära kanda
veel 11 kuud ja 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22. mail 2014 ja lõpeb
2. mail 2015.
2. Tartu Maakohtu 5. detsembri 2014. a määrusega jäeti A. Živodjorov talle mõistetud
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2.1
A. Živodjorovit on neljal korral kriminaalkorras karistatud. Ka vangistuses viibib ta
neljandat korda. Käesolevat karistust kannab isik narkootilise ja psühhotroopse aine suures
koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on teda karistatud vägivalda kasutades
grupis toime pandud avaliku korra raske rikkumise, korduva joobeseisundis mootorsõiduki
juhtimise, varavastaste kuritegude, võimuesindaja ja muu avalikku korda kaitsva isiku suhtes
omavoli ning vägivalla kasutamise ja korduva karistuse kandmisest kõrvalehoidmise eest.
A. Živodjorovit on lisaks süüdimõistmistele Eestis karistatud ka Rootsis toime pandud kuriteo
eest. Varasemalt on A. Živodjorovit ühel korral tingimisi ennetähtaegselt vangistusest
vabastatud, kuid isik pani katseajal toime uued kuriteod.
2.2
Vangistuse jooksul ei ole A. Živodjorov osalenud taasühiskonnastavates tegevustes,
kuna lahkus 23. juulil 2013 Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ja paiknes Rootsi vanglas, 28.
mail 2014 saabus ta tagasi Tartu Vanglasse. Kuna isik ei ole saanud asuda täitma
individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi, siis ei saa tema kuriteoriske maandatuks
pidada. Kuigi sõnades on A. Živodjorov avaldanud soovi seaduskuulekalt elada, ei ole ta
saanud vangistuses tegeleda vastavate oskuste omandamise ja kinnistamisega.
2.3
Positiivne on see, et A. Živodjorovil ei ole kinnipidamisasutuses olnud
distsiplinaarrikkumisi. Vabanedes on A. Živodjorovil olemas kindel elukoht ja tema ema on
andnud nõusoleku teda majanduslikult toetada. Nendele asjaoludele vaatamata ei ole isiku
tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Eelkõige ei võimalda kinnipeetava
vabastamist tema eelnev elukäik, millest nähtuvalt ei ole korduvad karistused suutnud
A. Živodjorovit õiguskuulekale käitumisele suunata. Kinnipeetavale on antud võimalus ennast
tõestada ja teda on varasemalt karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid
A. Živodjorov ei ole seda võimalust kasutanud. Lisaks on isikul läbimata kõik individuaalses
täitmiskavas ette nähtud tegevused, mille läbimine oleks tema õiguskuulekate eesmärkide
kinnistamise jaoks oluline.
3. A. Živodjorov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb 5. detsembri
2014. a kohtumääruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistuse
kandmisest tingimisi enne tähtaega.
3.1
A. Živodjorov ei mõista, miks vangla tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Ta
märgib, et ei riku kinnipidamisrežiimi, ei vaidle personaliga ja teeb tööd, mida vangla talle
pakkus. Sotsiaalprogramme pole A. Živodjorov saanud läbida, sest on vangistusasutuses
viibinud lühikest aega – vahepeal viidi ta üle Rootsi. Tartu Vanglasse naastes määrati ta tööle,
mitte programme läbima. Tööd on A. Živodjorovil jaanuari lõpuni, misjärel jääb tal karistust
kanda kolm kuud. Selle ajaga ei jõua ta programme läbida. Samas saab kohus ka tingimisi
ennetähtaegsel vabastamisel määrata kohustuse osaleda sotsiaalprogrammides. Eelmisel
katseajal osales A. Živodjorov programmis Viha juhtimine, mis jäi lõpetamata, sest enne võeti
ta vahi alla. Ka prokurör on A. Živodjorovi ennetähtaegse vabastamise vastu. A. Živodjorov
ise leiab, et kõik inimesed on erinevad: mõni muutub ja mõni mitte.
3.2
A. Živodjorov möönab, et teda on varem ennetähtaegselt vabastatud, kuid märgib, et oli
sel ajal väga noor ja mõtles teisiti. Tema eluviis oli hoopis teistsugune ja ta ei hinnanud
paljusid asju. Katseajal pani A. Živodjorov toime uued kuriteod. Kinnipeetav ei taha neid
õigustada, kuid selgitab, et kui teda 2010. aastal tingimisi ennetähtaegselt vabastati, ei saanud
ta autot juhtida, sest load olid ära võetud. Samas oli tal vaja sõidutada last teise linna otsa
lasteaeda, milleks ühistransporti kasutades kulunuks väga palju aega. A. Živodjorov isegi ei
teadnud, et selline tegu on karistatav karistusest kõrvalehoidumisena. Lihtsalt lubadeta
sõitmine on karistatav väärteona. A. Živodjorov rõhutab, et ei otsi õigustust nendele tegudele,
vaid soovib näidata, kui rumal ja noor ta oli ega osanud hinnata elu vabaduses.
3.3
A. Živodjorov võeti vahi alla 4. juulil 2012 ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
Karistuse kandmise ajal anti ta Rootsi võimudele välja ja mõisteti süüdi tükk aega varem
toime pandud kuriteos. Eesti seaduse järgi on nii, et kui isik mõistetakse süüdi kuriteos, mis
on toime pandud enne kohtuotsuse kuulutamist, siis selle eest mõistetav karistus peab
sisalduma eelmises karistuses. Tema Rootsile väljaandmisel taotles A. Živodjorov, et Eestis
mõistetud karistusaeg ei peatuks. Kui ta Eestisse tagasi toodi, siis kaks nädalat enne
vabastamist pikendati karistust peaaegu aasta võrra. Rootsis viibitud aega karistusaja
arvestamisel arvesse ei võetud. Rootsis mõisteti A. Živodjorov süüdi võõra vara valdamise
eest.
3.4
Kinnipeetaval ei ole töökohta, kuid on töökogemus ja töötamise soov. Tööle soovib ta
asuda autojuhina. Kantav karistus on kõige pikem, mis A. Živodjorovile on mõistetud. Ta ise
tajub, et on selle aja jooksul palju muutunud ja kasvanud. Kanda on veel jäänud 4 kuud ja 20
päeva vangistust, mis on lühike aeg, võrreldes juba kantud karistusega. Ennetähtaegne
vabanemine oleks A. Živodjorovi jaoks suur õnn ja stiimul alustada teistsugust elu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu
põhjendustega ning leiab samuti, et A. Živodjorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega
vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on A. Živodjorovi puhul õigesti käsitlenud ja
hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et teda ei ole
põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda
asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele
seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud
seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus
järgnevat.
5. Maakohus on põhjendatult leidnud, et vaatamata mõningatele süüdimõistetut positiivselt
iseloomustavatele asjaoludele (distsiplinaarkaristuste puudumine, kindla elukoha olemasolu ja
ema majanduslik toetus), ei võimalda A. Živodjorovi varasem elukäik teda vangistusest
tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetavat on neljal korral kriminaalkorras karistatud
ja ka reaalses vangistuses viibib ta neljandat korda. Süüdimõistetut on karistatud vägivalda
kasutades grupis toime pandud avaliku korra raske rikkumise, kahel korral joobeseisundis
mootorsõiduki juhtimise, varavastaste kuritegude, omavoli, võimuesindaja ja avalikku korda
kaitsva muu isiku suhtes vägivalla kasutamise ja kahel korral karistuse kandmisest
kõrvalehoidumise eest. Käesolevat karistust kannab A. Živodjorov narkootilise aine suures
koguses ebaseadusliku käitlemise eest. A. Živodjorovit on varem vangistuse kandmiselt
tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid katseaeg möödus edutult – süüdimõistetu pani
toime uued kuriteod. Seega on A. Živodjorov oma korduva kriminaalkorras karistatuse ja
katseajal toime pandud kuritegudega näidanud, et ta ei ole võimeline seaduskuulekalt elama.
Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et kantav karistus oleks olnud varasematest mõjusam ja
praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes ei kordaks kinnipeetav
varasemaid vigu. Kahtlust selles süvendab asjaolu, et A. Živodjorov ei ole vangistuses
osalenud kuriteoriske maandavates tegevustes. Siinkohal ei oma määravat tähtsust see, miks
programmid on jäänud läbimata. Olulisem on see, et kohtul puudub alus arvata, et
süüdimõistetu oleks end muutnud ja karistusest vajalikud järeldused teinud.
6. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt
karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta
üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest
tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu
hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A. Živodjorovit vangistusest
tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu
Maakohtu 5. detsembri 2014. a määrus muutmata, A. Živodjorov vangistusest tingimisi
ennetähtaegselt vabastamata ning tema määruskaebus rahuldamata.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Paavo Randma