1-12-11942/55 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-11942

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 5. detsembri

2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksei Živodjorov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 5. detsembri 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei

Živodjorovi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 28. jaanuari 2012. a otsusega tunnistati Aleksei Živodjorov süüdi

KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati kaheaastase vangistusega. Harju Maakohtu 18. juuni

2014. a määrusega täpsustati A. Živodjorovile Harju Maakohtu 28. jaanuari 2012. a otsusega

mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse pikkust, kuna A. Živodjorov oli karistuse

kandmise ajal 24. juulil 2013 ajutise loovutamismääruse alusel üle antud Rootsi Kuningriigi

ametivõimudele ning toodud Eestisse tagasi 22. mail 2014. Sellel perioodil A. Živodjorov

temale Eesti Vabariigis mõistetud karistust ei kandnud. Alates 22. maist 2014 on

A. Živodjorovil Harju Maakohtu 28. jaanuari 2012. a otsusega mõistetud karistusest ära kanda

veel 11 kuud ja 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22. mail 2014 ja lõpeb

2. mail 2015.

2. Tartu Maakohtu 5. detsembri 2014. a määrusega jäeti A. Živodjorov talle mõistetud

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2.1

A. Živodjorovit on neljal korral kriminaalkorras karistatud. Ka vangistuses viibib ta

neljandat korda. Käesolevat karistust kannab isik narkootilise ja psühhotroopse aine suures

koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on teda karistatud vägivalda kasutades

grupis toime pandud avaliku korra raske rikkumise, korduva joobeseisundis mootorsõiduki

juhtimise, varavastaste kuritegude, võimuesindaja ja muu avalikku korda kaitsva isiku suhtes

omavoli ning vägivalla kasutamise ja korduva karistuse kandmisest kõrvalehoidmise eest.

A. Živodjorovit on lisaks süüdimõistmistele Eestis karistatud ka Rootsis toime pandud kuriteo

eest. Varasemalt on A. Živodjorovit ühel korral tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastatud, kuid isik pani katseajal toime uued kuriteod.

2.2

Vangistuse jooksul ei ole A. Živodjorov osalenud taasühiskonnastavates tegevustes,

kuna lahkus 23. juulil 2013 Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ja paiknes Rootsi vanglas, 28.

mail 2014 saabus ta tagasi Tartu Vanglasse. Kuna isik ei ole saanud asuda täitma

individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi, siis ei saa tema kuriteoriske maandatuks

pidada. Kuigi sõnades on A. Živodjorov avaldanud soovi seaduskuulekalt elada, ei ole ta

saanud vangistuses tegeleda vastavate oskuste omandamise ja kinnistamisega.

2.3

Positiivne on see, et A. Živodjorovil ei ole kinnipidamisasutuses olnud

distsiplinaarrikkumisi. Vabanedes on A. Živodjorovil olemas kindel elukoht ja tema ema on

andnud nõusoleku teda majanduslikult toetada. Nendele asjaoludele vaatamata ei ole isiku

tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Eelkõige ei võimalda kinnipeetava

vabastamist tema eelnev elukäik, millest nähtuvalt ei ole korduvad karistused suutnud

A. Živodjorovit õiguskuulekale käitumisele suunata. Kinnipeetavale on antud võimalus ennast

tõestada ja teda on varasemalt karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid

A. Živodjorov ei ole seda võimalust kasutanud. Lisaks on isikul läbimata kõik individuaalses

täitmiskavas ette nähtud tegevused, mille läbimine oleks tema õiguskuulekate eesmärkide

kinnistamise jaoks oluline.

3. A. Živodjorov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb 5. detsembri

2014. a kohtumääruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistuse

kandmisest tingimisi enne tähtaega.

3.1

A. Živodjorov ei mõista, miks vangla tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Ta

märgib, et ei riku kinnipidamisrežiimi, ei vaidle personaliga ja teeb tööd, mida vangla talle

pakkus. Sotsiaalprogramme pole A. Živodjorov saanud läbida, sest on vangistusasutuses

viibinud lühikest aega – vahepeal viidi ta üle Rootsi. Tartu Vanglasse naastes määrati ta tööle,

mitte programme läbima. Tööd on A. Živodjorovil jaanuari lõpuni, misjärel jääb tal karistust

kanda kolm kuud. Selle ajaga ei jõua ta programme läbida. Samas saab kohus ka tingimisi

ennetähtaegsel vabastamisel määrata kohustuse osaleda sotsiaalprogrammides. Eelmisel

katseajal osales A. Živodjorov programmis Viha juhtimine, mis jäi lõpetamata, sest enne võeti

ta vahi alla. Ka prokurör on A. Živodjorovi ennetähtaegse vabastamise vastu. A. Živodjorov

ise leiab, et kõik inimesed on erinevad: mõni muutub ja mõni mitte.

3.2

A. Živodjorov möönab, et teda on varem ennetähtaegselt vabastatud, kuid märgib, et oli

sel ajal väga noor ja mõtles teisiti. Tema eluviis oli hoopis teistsugune ja ta ei hinnanud

paljusid asju. Katseajal pani A. Živodjorov toime uued kuriteod. Kinnipeetav ei taha neid

õigustada, kuid selgitab, et kui teda 2010. aastal tingimisi ennetähtaegselt vabastati, ei saanud

ta autot juhtida, sest load olid ära võetud. Samas oli tal vaja sõidutada last teise linna otsa

lasteaeda, milleks ühistransporti kasutades kulunuks väga palju aega. A. Živodjorov isegi ei

teadnud, et selline tegu on karistatav karistusest kõrvalehoidumisena. Lihtsalt lubadeta

sõitmine on karistatav väärteona. A. Živodjorov rõhutab, et ei otsi õigustust nendele tegudele,

vaid soovib näidata, kui rumal ja noor ta oli ega osanud hinnata elu vabaduses.

3.3

A. Živodjorov võeti vahi alla 4. juulil 2012 ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

Karistuse kandmise ajal anti ta Rootsi võimudele välja ja mõisteti süüdi tükk aega varem

toime pandud kuriteos. Eesti seaduse järgi on nii, et kui isik mõistetakse süüdi kuriteos, mis

on toime pandud enne kohtuotsuse kuulutamist, siis selle eest mõistetav karistus peab

sisalduma eelmises karistuses. Tema Rootsile väljaandmisel taotles A. Živodjorov, et Eestis

mõistetud karistusaeg ei peatuks. Kui ta Eestisse tagasi toodi, siis kaks nädalat enne

vabastamist pikendati karistust peaaegu aasta võrra. Rootsis viibitud aega karistusaja

arvestamisel arvesse ei võetud. Rootsis mõisteti A. Živodjorov süüdi võõra vara valdamise

eest.

3.4

Kinnipeetaval ei ole töökohta, kuid on töökogemus ja töötamise soov. Tööle soovib ta

asuda autojuhina. Kantav karistus on kõige pikem, mis A. Živodjorovile on mõistetud. Ta ise

tajub, et on selle aja jooksul palju muutunud ja kasvanud. Kanda on veel jäänud 4 kuud ja 20

päeva vangistust, mis on lühike aeg, võrreldes juba kantud karistusega. Ennetähtaegne

vabanemine oleks A. Živodjorovi jaoks suur õnn ja stiimul alustada teistsugust elu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ning leiab samuti, et A. Živodjorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on A. Živodjorovi puhul õigesti käsitlenud ja

hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et teda ei ole

põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda

asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele

seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud

seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus

järgnevat.

5. Maakohus on põhjendatult leidnud, et vaatamata mõningatele süüdimõistetut positiivselt

iseloomustavatele asjaoludele (distsiplinaarkaristuste puudumine, kindla elukoha olemasolu ja

ema majanduslik toetus), ei võimalda A. Živodjorovi varasem elukäik teda vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetavat on neljal korral kriminaalkorras karistatud

ja ka reaalses vangistuses viibib ta neljandat korda. Süüdimõistetut on karistatud vägivalda

kasutades grupis toime pandud avaliku korra raske rikkumise, kahel korral joobeseisundis

mootorsõiduki juhtimise, varavastaste kuritegude, omavoli, võimuesindaja ja avalikku korda

kaitsva muu isiku suhtes vägivalla kasutamise ja kahel korral karistuse kandmisest

kõrvalehoidumise eest. Käesolevat karistust kannab A. Živodjorov narkootilise aine suures

koguses ebaseadusliku käitlemise eest. A. Živodjorovit on varem vangistuse kandmiselt

tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid katseaeg möödus edutult – süüdimõistetu pani

toime uued kuriteod. Seega on A. Živodjorov oma korduva kriminaalkorras karistatuse ja

katseajal toime pandud kuritegudega näidanud, et ta ei ole võimeline seaduskuulekalt elama.

Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et kantav karistus oleks olnud varasematest mõjusam ja

praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes ei kordaks kinnipeetav

varasemaid vigu. Kahtlust selles süvendab asjaolu, et A. Živodjorov ei ole vangistuses

osalenud kuriteoriske maandavates tegevustes. Siinkohal ei oma määravat tähtsust see, miks

programmid on jäänud läbimata. Olulisem on see, et kohtul puudub alus arvata, et

süüdimõistetu oleks end muutnud ja karistusest vajalikud järeldused teinud.

6. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A. Živodjorovit vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 5. detsembri 2014. a määrus muutmata, A. Živodjorov vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata ning tema määruskaebus rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma