1-14-10095/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. jaanuaril 2015.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number

1 – 14-10095 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Kriminaalasi Marek Kask süüdistuses KarS § 169 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Kairi Kaldoja Süüdistatav MAREK KASK

isikukood: 38210180232; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; töökoht: OÜ XXX; elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Marek Kask KarS § 169 järgi ning karistada teda 2 (kahe) kuulise vangistusega.

KrMS § 202 lg. 6 kohaselt lugeda karistusest ärakantuks 26 (kakskümmend kuus) üldkasuliku töö tundi (16.04.2014.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega lõpetati Marek Kase suhtes menetlus kriminaalasjas nr 13260101445 ning määrati kohustuseks üldkasuliku töö tundi, tegemise tähtajaga 16.10.2014.a. 20.10.2014.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse uuendamise määrusega uuendati kriminaalasjas nr 13260101445 menetlus, kuna Marek Kask ei täitnud temale määratud kohustust, tegemata jäi 94 üldkasuliku töö tundi), s.o 13 (kolmteist) päeva vangistust, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuud ja 17 (seitseteist) päeva.

Kohaldades KarS § 73 lg. 1 ja lg. 3 sätteid määrata, et mõistetud karistust, s.o 1 kuu ja 17 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui Marek Kask ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Kriminaalasi nr. 1-14-10095

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 05.01.2015a.

Välja mõista Marek Kaselt (Kask) KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuluna sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot. Menetluskulu tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht).

KrMS § 180 lg. 3 kohaselt jätta menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot – riigi kanda.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale

7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

Marek Kask on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras ning teda süüdistatakse selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 20.06.2011.a määruse (tsiviilasjas 2-11-17460) alusel kohustatud maksma alates 16.04.2011.a elatusraha alaealiste laste XXX(sündinud XXX) ja XXX(sündinud XXX) ülalpidamiseks 260 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni ja Harju Maakohtu 06.09.2012.a määruse alusel kohustatud maksma alaealise lapse XXX(sündinud XXX.a) ülalpidamiseks igakuiselt 130 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, ei ole elatusraha maksmise nõuet täies mahus täitnud ning alustatud on täitemenetlus, mille raames on kahtlustatav pärast kohtumääruse jõustumist tasunud elatusraha üksnes osaliselt ning 01.08.2013.a seisuga oli tema elatusraha võlgnevus 5609,00 eurot.

Sellega on Marek Kask toime pannud vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 28.11.2014.a süüdistatav Marek Kask, kaitsja Jugans Grossmann ning prokuröri abi Kairi Kaldoja sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist 2 kuulise vangistusega, millest maha arvata KrMS § 202 lg. 6 alusel kohustuse osa, mille Marek Kask on täitnud (sooritatud on 26 üldkasuliku töö tundi, s.o 13 päeva vangistust), mõistes lõplikuks karistuseks 1 kuu ja 17 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel palub prokurör mitte pöörata mõistetavat karistust täielikult täitmisele, kui Marek Kask ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppe kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav Marek Kask tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 169 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav Marek Kask selgitas, et 28.11.2014.a sõlmisid prokuröri abi Kairi Kaldoja, tema (Marek Kask) ja tema kaitsja Jugans Grossmann kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi selgitas samuti, et ta jääb 28.11.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde Marek Kasele mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava Marek Kase poolt KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava Marek Kase käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 169 järgi.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava Marek Kase selgituse ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Marek Kask on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Marek Kask temale esitatud süüdistuses KarS § 169 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Marek Kase süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu summas 120 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 585 eurot.

Kohus osundab, et kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et sundraha on põhjendatud Marek Kaselt välja mõista, kuna see on põhjustatud tema õigusvastase käitumisega.

Kohus möönab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu, kuid menetluskulusid määrates peab kohus muuhulgas arvesse võtma ka süüdistatava varalise seisundi ja tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt omab süüdistatav küll töökohta XXX OÜ-s, kuid kohtu hinnangul on põhjendatud Marek Kase resotsialiseerumise väljavaateid arvesse võttes jätta menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu summas 120 eurot riigi kanda. Tuleb märkida, et Marek Kask peab täitma ka lastele elatusraha maksmise kohustust, täies ulatuses menetluskulude väljamõistmine süüdistatavalt aga raskendaks tema olukorda ülalpidamise kohustuse täitmisel. Lisaks peab kohus süüdistatava olukorra kergendamiseks põhjendatuks menetluskulude osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele kuu jooksul. Vastavasisulise taotluse menetluskulude ajatamiseks esitas süüdistatav ka kohtuistungil.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; § 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/