K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 02.01.2015.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-58239 Tsiviilasi XXX(XXX) hagi XXX(XXX) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja hind 7.000,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Katri Bagirov (Osaühing City Õigusbüroo, registrikood 10586544, asukoht Jõe 9/Ahtri 12, 10150 Tallinn); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX).
Asja läbivaatamine 25.11.2014.a. kohtuistungil ja edasi kirjalikus menetluses Istungil osalenud isikud Hageja XXXja kostja XXX RESOLUTSIOON
1.
Lahutada XXX(XXX) ja XXX(XXX) abielu, mis on sõlmitud XXX.a. Tallinna Linna TSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne XXX vastavalt abielutunnistusele XXX.
Menetluskulude jaotus
2.
Jätta kõik poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast ja sellest, kas kaebus esitatakse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral abi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.
Harju Maakohtu menetluses on XXX(XXX) hagi XXX(XXX) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.
2.
Hageja palub hagiavalduses lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu põhjusel, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja hageja kostjaga kooselu taastada ei soovi. Hageja väitel lõppes poolte kooselu juba ligi 2 (kaks) aastat tagasi 23.08.2012.a. Hageja sõnul on poolte väärtushinnangud ning arusaamine abielu olemusest muutunud, mistõttu ei ole võimalik ka poolte abielulisi suhteid taastada.
25.11.2014.a. toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et ta pöördus kohtusse põhjusel, et kostja keeldus abielu lahutamast. Seejuures märkis hageja, et lahkumineku peamine põhjus oli vägivaldne peresuhe, misjuures püüdis hageja abielu ka päästa, tehes kostjale ettepaneku minna perepsühholoogi juurde. Kostja ei soostunud psühholoogi juurde minema. Hageja kinnitas, et ta ei teinud otsust abielu lahutamiseks kergekäeliselt.
3.
Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalse tõendina abielutunnistuse.
Kostja seisukoht
4.
Kostja ei nõustunud oma 11.11.2014.a. kohtule esitatud seisukohas abielu lahutamisega. Kostja sõnul kohtuvad abikaasad iga nädal, külastavad koos lapsi ja lapselapsi ning käivad koos teatris, samuti aitavad üksteist olme- ja terviseprobleemide korral. Samuti veetsid abikaasad suvepuhkuse koos. Kostja leidis, et poolte abielukriisi põhjuseks on abikaasa antidepressantide kasutamine, mis on tekitanud teataval määral olukorra ebaadekvaatse hindamise. Kostja väärtustab pikaajalist kooselu, peretraditsioonide ning laste ja lastelaste olemasolu. Kostja kinnitas, et on valmis end muutma, mistõttu palus ta kohtult leppimisaega.
25.11.2014.a. toimunud kohtuistungil jäi kostja oma seisukoha juurde, kinnitades, et abikaasad on elanud lahus põhimõtteliselt 2 (kaks) aastat, mööndes seejuures, et mingil määral on temapoolset vägivaldsust, eelkõige abikaasa tõukamisi ja rüselusi tõepoolest esinenud. Seejuures kinnitas kostja, et tema sooviks on 40 (nelikümmend) aastat kestnud kooselu jätkata. Samas avaldas kostja lootust, et abikaasad jõuavad kokkuleppeni, kuidas jagada ühisvara.
5.
Kostja ei esitanud kohtule oma vastuväidete tõendamiseks ühtegi tõendit.
Kohtuotsuse põhjendused
3
6. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ja uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub seetõttu ka rahuldamisele.
7.
Hageja poolt kohtule esitatud abielutunnistus tõendab, et XXXja XXX abielu sõlmiti XXX.a. Tallinna Linna TSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne XXX vastavalt abielutunnistusele XXX (t/l 11).
8.
PKS § 65 lõike 2 kohaselt lahutab abielu kohus, juhul kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt 2 (kaks) aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
9.
Kohus asub seisukohale, et XXX ja XXX abielu kuulub lahutamisele ning lepitusaja andmine poolte abieluliste suhete taastamiseks ja kooselu jätkamiseks on nii võimatu kui ka ebamõistlik, sest XXX ei soovi taastada oma abielulisi suhteid kostjaga nii tema füüsilise kui ka psüühilise vägivaldsuse tõttu. Asjaolu, et kostja ei soovi abielu lahutada, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks, sest abielu saab kesta ja jätkuda ainult siis kui mõlemad abielupooled seda soovivad. Kohtuistungil antud poolte seletustega leidis tõendamist, et poolte kooselu lõppes ligi 2 (kaks) aastat tagasi. Kuna XXX ei soovi jätkata abielu XXX , vaid soovib abielu lahutamist, kuulub poolte abielu käesoleva kohtuotsusega lahutamisele. PKS § 66 punkti 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kuivõrd ühisvara jagamises jõudsid pooled kokkuleppele, kinnitab kohus käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päeval ka poolte vahel ühisvara jagamise kohta sõlmitud kompromissi.
Menetluskulude jaotamine
10.
Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi abielu lahutamiseks, jätab kohus vastavalt TsMS § 164 lõikele 1, mille kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Tsiviilasja hinna määramine
11.
Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS §-ist 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg ning TsMS § 132 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3.500,00 eurot. TsMS § 132 lõike 1 ja lõike 4 punkti 5 kohaselt on nii abielu lahutamise kui ühisvara jagamise hagid mittevaralised nõuded, mille kummagi hagihinnaks on 3.500,00 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/
Piret Randmaa Kohtunik
