Legislator Case Law & Legislation
2-14-61397/8 AI generated

2-14-61397/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-14-61397/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

XXXOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses

Legislator headnote

AI generated

2-14-61397/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: XXXOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses

Keywords

AI generated
bank credit balance bankruptcy claim future claim lack of financial resources bank guarantee claim event bank resolution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

2. jaanuar 2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-61397

Tsiviilasi

XXX OÜ avaldus pankroti välja kuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlgnik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Võlgniku seaduslik esindaja I: juhatuse liige XXX (e-post

XXX)

Võlgniku seaduslik esindaja II: juhatuse liige XXX (e-post

XXX)

Võlgniku seaduslik esindaja III: juhatuse liige XXX

Võlgniku seadusliku esindaja III volitatud esindaja: XXX

(XXX)

Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7

Tallinn,

telefon

5097167,

e-post:

indrek@pankrotihaldur.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

15. detsember 2014.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Likvideerida XXXOÜ ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. XXXOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Indrek Lepsoo.

4. Pärast XXXOÜ kustutamist äriregistrist vabastada Indrek Lepsoo ajutise

halduri kohustustest.

5. Määrata XXXOÜ dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige XXX

(isikukood XXX).

6. Määrata XXXOÜ ajutise halduri Indrek Lepsoo töötasuks 912 eurot (sh

käibemaks) ning vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 49 eurot (sh käibemaks),

kokku 961 eurot (sh käibemaks).

7. Menetluskulud jätta XXXOÜ kanda.

8. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kanda see osaühingu INC

Partner (registrikood 11008111) arvelduskontole nr XXX.

9. Ajutise halduri tasu summas 515 eurot (sh käibemaks) ja vajalike kulutuste

hüvitis summas 49 eurot (sh käibemaks) välja mõista XXXOÜ-lt osaühingu INC

Partner (registrikood 11008111) arvelduskontole nr XXX.

10. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

XXXOÜ esitas 24.11.2014 pankrotiavalduse. Kohus algatas 27.11.2014 määrusega XXXOÜ

pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

Ajutise halduri aruanne

11.12.2014 esitas Indrek Lepsoo kohtule ajutise pankrotihalduri aruande.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 20 338,72 eurot.

Võlgniku varaks on arvelduskontol olevad rahalised vahendid 3,71 eurot ja 5 USA dollarit

ning võimalik nõue juhatuse liikme vastu summas 14 537,37 eurot. Haldur on seisukohal, et

võlgnik on maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ning vastav seisund pole ajutine.

Ühtlasi leiab haldur, et võlgniku edasise majandustegevuse jätkamise ja tervendamise

võimalused puuduvad. Ajutine haldur leiab aruandes, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks tuleb lugeda äriplaani mitterealiseerumine, ebapiisav rahavoogude prognoosimine

ja väär majandustegevuse riskide hindamine muutunud majanduskeskkonnas, s.h vähene

müügikäive, mille arvelt ei ole suudetud tagada piisav kasumlikkus, et katta võetud kohustusi

ning sellele järgnenud erimeelsused võlgniku juhatuse liikmete vahel, mis on toonud kaasa

võimalikud juhtimisvead ning ei ole välistatud ka kuriteo tunnustega teod (KarS § 201).

Haldur märgib selgitavalt, et võlgniku kaks juhatuse liiget on viidanud sellele, et kolmas

juhatuse liige on omastanud kassaraha. Ajutisel halduril pole õnnestunud selle väidetava

omastamise kohta täpsemaid andmeid saada ning see vajaks täpsemat analüüsi ja uurimist

pankrotimenetluses. Ajutine haldur ei ole selgeid tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise

võimalusi tuvastanud. Ajutine haldur märgib, et pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad

võlgnikul vahendid ning pankrotimenetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu, kui deposiidina ei maksta pankrotimenetlusest huvitatud isikute poolt kohtu

poolt määratud summat.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur oma aruandes toodud

seisukohtade juurde. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei

esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et

XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 20 338,72 euro

ulatuses ja varaks on väidetav nõue summas 14 537,37 eurot juhatuse liikme vastu ja

arvelduskontol olevad rahalised vahendid 3,71 eurot ja 5 USA dollarit. Tulenevalt eeltoodust

leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise

nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara

pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole

asjas tuvastatud. Ajutine haldur on aruandes välja toonud, et pole välistatud, et ühe

maksejõuetuse põhjustajana on käsitletav kuriteo toimepanemine ühe juhatuse liikme poolt,

mis seisnes kassaraha omastamises. Samas pole antud juhul ilmnenud piisavalt tõendeid

sellise kuriteo toimepanemise kohta juhatuse liikme poolt, mistõttu ei saa käesoleval hetkel

asuda seisukohale, et nimetatud kuritegu on tõepoolest toime pandud ja juhatuse liikme vastu

eksisteerib seetõttu rahaline nõue. Eeltoodu väljaselgitamine saaks toimuda pankrotimenetluse

käigus.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud

summa. Kohus tegi 15.12.2014 määrusega XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda deposiidina XXXOÜ pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot

hiljemalt 30.12.2014. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Nimetatud summat kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole tasutud.

Kohus leiab, et kuna XXXOÜ ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja

pankrotimenetlusest huvitatud isikud pole deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks raha

tasunud, siis on põhjendatud lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele XXX

(isikukood XXX).

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4

kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab

vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse

kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg

6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Kohus märgib selgitavalt, et PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse

võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu

maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning

§ 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või

sotsiaalmaks. Kohus lähtub eeltoodud sättest ajutise halduri tasu väljamõistmisel riigi

vahenditest.

Ajutine haldur on 11.12.2014 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks 9,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast

96 eurot (sh käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 912 eurot (sh käibemaks) ning

vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 49 eurot (sh käibemaks), kokku 961 eurot. Kohus leiab,

et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning

kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri

aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud.

Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu 397 euro ulatuses välja mõista riigi vahenditest

osaühingu INC Partner (registrikood 11008111) kasuks arvelduskontole nr XXX.

XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste

katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4 mõistab

kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud sotsiaalmaks) välja riigi vahenditest osaühingu INC Partner (registrikood 11008111)

kasuks. Ajutise halduri tasu summas 515 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulutuste hüvitise

summas 49 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja XXXOÜ-lt osaühingu INC Partner

(registrikood 11008111) kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

kohtunik