1-14-9709/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

30. detsember 2014 Kriminaalasi (number ja nimetus) nr 13260102323; kohtuasi nr 1-14-9709

riik

versus U H . ja K.V Asja lahendamine kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurörid Marge Püss ja Merike Tikk Süüdistatav

U H .

(isikukood ; elukoht XXX xxxxxxxxxxx xxx xxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 197 lg 2 järgi Kaitsja advokaat Margus Mugu Süüdistatav K.V (registrikood xxx; asukoht xxxxxxxxxxx xxx xxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx x ) xxxxxxxxx Seaduslik esindaja juhatuse liige U.H Süüdistus

KarS § 197 lg 2

3 järgi ja

Kaitsja advokaat Margus Mugu

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada U.H (KarS)

197 lg 2

süüdi § järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistusena vangistus 2 (kaks) aastat;

74 lg 1 ja 3 KarS § alusel määrata, et mõistetud

vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata

U.H katseaeg 2 (kaks le )

aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui

U.H ei pane katseajal toime

uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata

75 lg-s N.B

ontrolli ajaks alaliseks elukohaks le xxxxxxxxxx xxx xxx xxxxxxxxx xxxx käitumisk xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ;

1.2 tunnistada

20 000 K.V süüdi KarS § 197 lg 2 ja 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus

( . kakskümmend tuhat € ) Asja lahendamisega seonduvad muud otsustused

2. V kasuks kriminaalmenetluse kulu: älja mõista riigi

2.2 U.H-lt kriminaalmenetluse kulu 532 (viissada kolmkümmend kaks) € 50 senti;

2.3 kriminaalmenetluse kulu 532 (viissada kolmkümmend kaks) € 50 senti.

K.V lt -

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 k -des 318 321, mille kohaselt ohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid -de 383

lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vah - endusel;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk..

3.8 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe- § 248 (

menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU

OTSUSE PÕHJENDUSED (Kohtuotsuse põhiosa)

KrMS (

§ 249 Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses) kohaselt kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.

1. S

üüdistused

1.1. on U.H toime pannud kuriteona - Süüdistusest nähtuvalt töötervishoiu või

tööohutusnõuete eiramise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm KarS §

197 lg 2 selles, et tema juhatuse ainuisikulise liikmena eiras

järgi, mis seisnes K.V

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid järgnevalt: -

Vastavalt -dele 180 lg 1 ja 187 lg 1 lasus juhatuse liikmel U.H

Äriseadustiku §

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §§-le 12 ja 13 kohaselt : K.V töötajate ees kohustus

tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras; viia läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandatakse, korraldatakse ja jälgitakse töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele; vaadata igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korraldus ja analüüsida selle tulemusi ning vajaduse korral kohandada abinõud muutunud olukorrale; tutvustada töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollida nende täitmist. olles teadlik, et K.V ei U.H,

oma pädevust töötada kõrgepingepaigaldises, sõlmis Empower AS-iga 13.06.2013

alltöövõtulepingu Tartu Sindi 330/110 kV õhuliini lõigul Viljandi AJ - -Puhja AJ 330 kV

tõmbeketi detailide vahetuseks. Tulenevalt elektriohutusseaduse § 4 lg 3 p 4 oli tegu töödega kõrgepingepaigaldises ning Elektriohutusseaduse § 17 lg 1, mille kohaselt loetakse elektritööks muuhulgas elektripaigaldise remontimist, hooldamist ja ehitamist. Alltöövõtu lepingu täitmiseks rakendas . koos U H Empower AS-iga 02.07.2013 Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Oiu külas Tartu Sindi 110 kV õhuliini lõigus M58Y M 165 Y töökäsk loa nr 25 -Viljandi- -

alusel tööle , et töölistel puudub pädevus ja vaj R.K, V.P ja A.S . Samas teadis U.H alik

erialane kogemus ja oskused ning tööohutusalased teadmised töötamiseks kõrgepingepaigaldises indutseeritud pinge ohuga. Sellega U.H rikkus:

t (TTOS -t 2 § 12 lg (tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu - ja tööohutusalades teadmised);

TTOS § 13 lg 1 p 1 järgi on tööandja kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna , mille sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;

elektriohutusseaduse (EIOS) -t 4, - , § 17 lg mille kohaselt võib käidu elektritöid teha ainult isik kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutustehnilisi teadmisi ning kogemusi;

EIOS , et el § 18 lõike 1 nõuet

ektritöö tegemisel tuleb tagada inimese, vara ja keskkonna ohutus, järgides selleks asjakohaseid nõudeid ning § 21 lg 1 punkti 2, mille kohaselt on elektritöö juht kohustatud tagama, et elektritöid teeksid selleks piisava erialase ettevalmistusega isikud;

EIOS 19 lg 1 punkti 2

nõuet, mille kohaselt elektritöö ettevõtja peab tagama, et elektritööd teeksid selleks piisava elektrija elektriohutusalase ettevalmistusega isikud;

Majandus-

ja kommunikatsiooniministri 19. juuni 2007.a. määruse nr 53 “Käidukorraldusele ja elektritöödele esitatavad nõuded” § 1 lg 2 alusel on kehtestatud ohutusstandard EVS-EN

50110-1

“Elektripaigaldiste käit“. Süüdistatav rikkus nimetatud standardi punkti 4.2 nõuet, mis sätestab, et tööd, mille juures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi, tohib ette võtta ainult isik, kellel on ettevõetava töö jaoks vajalikud teadmised või kogemused või kes töötab selle kohase pädeva isiku järelevalve all.

Süüdistatav rikkus ka sotsiaalministri määrust nr 14.12.2000 määrust nr 80

“Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ § 6 lg 4 kohaselt

, mille lubatakse töötaja iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada ja lg 2 kohaselt kinnitab töötaja väljaõpet ja iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.

Nimetatud rikkumise tagajärjel sai võimalikuks, et R.K, V.P ja A.S asusid 02.07.2013 kell 9.30

ja Empower AS-

R.K ja V.P panid selga täitma K.V lt saadud tööülesannet. - ilt

kukkumisvastased kaitsevahendid ja läksid masti nr 103, et vahetada välja tõmbeketi hinged,

A.S R.K asetama

jälgis töid maapinnalt. Olles vahetanud välja ühe tõmbeketi hinge, hakkas tõmbetali, et vahetada välja järgmine tõmbeketi hing. Selgus, et õhuliini maandusklemm oli sellises kohas, mis ei võimaldanud tõmbetali korralikult asetada. R.K, kes eriteadmiste ja varasema kogemuse puudumise tõttu ei osanud näha ette induktsioonipinge tekke ohtu, eemaldas õhuliini maandusklemmi masti poolelt ning sai selle tagajärjel induktsioonist tingitud surmava elektrilöögi.

1.2. toime pannud kuriteona -

Süüdistusest nähtuvalt on K.V töötervishoiu või tööohutusnõuete eiramise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm ning selle on toime pannud juriidiline isik.

197 lg 2 ja 3 KarS § järgi, mis seisnes selles et, tegutsedes oma juhatuse esimehe U.H kaudu rvishoiu- Mart , eiras tööte ja tööohutuse nõudeid järgnevalt:

Mael, äriühi Äriseadustiku § le 180 lg 1, § 187 lg ngu juhatuse ainuisikulise liikmena vastavalt -

1 ja TTOS -le 12 ja 13 töötajate ees kohustus: § lasus K.V tagada töötervishoiu ja ,

tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras; viia läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandatakse, korraldatakse ja jälgitakse töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt õigusaktides sätestatud vaadata igal aastal läbi

nõuetele;

töökeskkonna sisekontrolli korraldus ja analüüsida selle tulemusi ning vajaduse korral kohandada abinõud muutunud olukorrale; tutvustada töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollida nende täitmist , olles teadlik, et K.V ei oma U.H

pädevust töötada kõrgepingepaigaldises, sõlmis Empower -iga 13.06.2013 AS

alltöövõtulepingu Tartu Sindi 330/110 kV õhuliini lõigul Viljandi AJ - -Puhja AJ 330 kV

tõmbeketi detailide vahetuseks. Tulenevalt elektriohutusseaduse § 4 lg 3 p 4 oli tegu töödega kõrgepingepaigaldises ning Elektriohutusseaduse § 17 lg 1 , mille kohaselt loetakse elektritööks muuhulgas elektripaigaldise remontimist, hooldamist ja ehitamist.

Alltöövõtulepingu täitmiseks rakendas . koos Empower As U H -iga 02.07.2013

Viljandimaal Kolga- -Viljandi- - Jaani vallas Oiu külas Tartu Sindi 110 kV õhuliini lõigus M58Y

M 165 Y töökäsk loa nr 25 alusel tööle Samas teadis . , et töölistel U H R.K, V.P`i ja A.Su.

puudub pädevus ja vajalik erialane kogemus ja oskused ning tööohutusalased teadmised töötamiseks kõrgepingepaigaldises indutseeritud pinge ohuga. Sellega K.V rikkus:

TTOS

§ 12 lg 2 (tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu ja tööohutusalades teadmised - );

TTOS § 13 lg 1 p 1 järgi on tööandja kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna , mille

sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;

EIOS -t 4, -

§ 17 lg mille kohaselt võib käidu elektritöid teha ainult isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutustehnilisi teadmisi ning kogemusi;

EIOS

§ 18 lõike 1 nõuet, et elektritöö tegemisel tuleb tagada inimese, vara ja keskkonna ohutus, järgides selleks asjakohaseid nõudeid ning § 21 lg 1 punkti 2, mille kohaselt on elektritöö juht kohustatud tagama, et elektritöid teeksid selleks piisava erialase ettevalmistusega isikud;

EIOS

§ 19 lg 1 punkti 2 nõuet, mille kohaselt elektritöö ettevõtja peab tagama, et elektritööd teeksid selleks piisava elektrija elektriohutusalase ettevalmistusega isikud;

Majandus-

ja kommunikatsiooniministri 19.juuni 2007.a. määruse nr 53 “Käidukorraldusele ja elektritöödele esitatavad nõuded” § 1 lg 2 alusel on kehtestatud ohutusstandard EVS-EN 50110-1 “Elektripaigaldiste käit“. Süüdistatav rikkus nimetatud standardi punkti 4.2 nõuet, mis sätestab, et tööd, mille juures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi, tohib ette võtta ainult isik, kellel on ettevõetava töö jaoks vajalikud teadmised või kogemused või kes töötab selle kohase pädeva isiku järelevalve all.

Süüdistatav rikkus ka sotsiaalministri määrust nr 14.12.2000 määrust nr 80

“Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“, mille § 6 lg 4 kohaselt lubatakse töötaja iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada ja lg 2 kohaselt kinnitab töötaja väljaõpet ja iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.

Nimetatud rikkumise tagajärjel sai võimalikuks, et R.K, V.P ja A.S asusid 02.07.2013 kell 9.30 ja Empower AS- R.K ja V.P panid selga täitma K.V lt -

ilt saadud tööülesannet.

kukkumisvastased kaitsevahendid ja läksid masti nr 103, et vahetada väljatõmbeketi hinged,

A.S R.K asetama jälgis töid maapinnalt. Olles vahetanud välja ühe tõmbeketi hinge, hakkas tõmbetali, et vahetada välja järgmine tõmbeketi hing. Selgus, et õhuliini maandusklemm oli sellises kohas, mis ei võimaldanud tõmbetali korralikult asetada. R.K, kes eriteadmiste ja varasema kogemuse puudumise tõttu ei osanud näha ette induktsioonipinge tekke ohtu, eemaldas õhuliini maandusklemmi masti poolelt ning sai selle tagajärjel induktsioonist tingitud surmava elektrilöögi.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. P ad rokurör, süüdistatav ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulep : ped süüdistatavate süüdimõistmiseks

2.1. U.H

197 lg 2 vangistusega 2 aastat l -st KarS § järgi ja karistamiseks ähtudes KarS § ;

U.H määrata, et tingimisi jäetakse vangistus suhtes kohaldamata ja mõistetud

vangistust 2 aastat U.H ei pane kahe aastase katseaja

ei pöörata täielikult täitmisele, kui jook -s 75 sul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

2.2.

197 lg 2 ja 3 ning karistamiseks rahalise karistusega summas

K.V KarS § järgi

.

000 (kakskümmend tuhat) eurot

3. Menetluskulud

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos ( -

ning 3. jaos ( ; § 189 § 192). -

3.1.

Menetluskulude koosseis

Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud KrMS §

-s 175 (Menetluskulud).

3.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse o 532,5

28. novembri 2013

määrusest nr 166 ( ), millega on kehtestatud alates 01.

jaanuarist 2014 töötasu alammääraks 355 € kuus.

3.3. Menetlus

kulude hüvitamise põhjendused

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K naalmenetluse kulude hüvi

ohtumenetluses otsustatakse krimi tamine

kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS.

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 ( ) lg 1 kohaselt

süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kui ühes kriminaa lasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2).

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda; kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb KrMS § 180 alusel välja mõista riigi kasuks

kriminaalmenetluse kulu

U H- . lt 532,50 € ja K.V lt 532,50 €. -

4. Otsuse tegem

isel kaasnevate täiendavate küsimuste lahendamine

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apel või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme latsioonipäeva jooksul.

KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

( ) digitaalselt allkirjastatud

Toomas Lillsaar

Kohtunik