2-14-53951/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(2) Tsiviilasi nr 2-14-53951

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2014. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-53951 Tsiviilasi OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Pxxxx Rxxxxxx vastu krediidilepingust tuleneva võla, intressi, viivise ja võla sissenõudmise kulude nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Kaupmehe Järelmaks (registrikood 11906650; asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); Hageja lepinguline esindaja: Alar Kondratjev (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ; asukoht Rüütli 23, Tartu 51006; e-post: inkasso@sissenoudekeskus.ee); Kostja: PxxxxxRxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Kohtualluvuse kontrollimine

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi PxxxxxRxxxxxx vastu krediidilepingust tuleneva võla, intressi, viivise ja võla sissenõudmise kulude nõudes läbi vaatamata, kuna hagi ei allu Eesti kohtule.

Edasikaebamise kord Määrusele peale on pooltel õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

2(2)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK OÜ Kaupmehe Järelmaks esitas 03.07.2014. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagiavalduse Pxxxx Rxxxxxx vastu krediidilepingust tuleneva võla, intressi, viivise ja võla sissenõudmise kulude nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 491,88 eurot, millest 341,04 eurot on tagastamata krediidisumma, 18,53 eurot järelmaksuintress, 5,59 eurot krediidiintress, 63,90 eurot võla sissenõudmise kulud ja 62,82 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista alates 01.07.2014. a sissenõutavaks muutuva viivise 27 % krediidisummalt aastas kuni krediidisumma tasumiseni. Kohus võttis hagi 11.07.2014. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale ja kirjaliku vastuse määrust kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja aadressil, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ei saadud kostjale menetlusdokumente üle anda. Kohtu kordnik käis sellel aadressil korduvalt, kuid korteris kedagi ei viibinud. Naabrite sõnul käiakse korteris harva. Kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile, s.o Soome Vabariik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, saadetud dokumendid tagastati märkega „ei noudettu“. Kohus tegi kostja eluvõi viibimiskoha teadasaamiseks järelepärimise politseile. Politseija Piirivalveamet teatas 30.10.2014. a vastuses, et politsei andmebaasis on registreeritud kostja elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus leiab, et hagi ei allu Eesti kohtule. 2. Kostja täpne eluvõi viibimiskoht ei ole teada. Rahvastikuregistris on kostja elukoha aadressiks alates 31.05.2005. a Soome Vabariik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohtus. Tulenevalt TsMS § 70 lg-st 4 tuleb tsiviilja kaubandusasjades rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel kohaldada nõukogu määrusest (EÜ) nr 44/2001. 3. Hagis esitatud asjaolude kohaselt on hageja ettevõtja, kes sõlmis lepingu oma majandustegevuses tarbijast kostjaga. Kostja rahvastikuregistri järgne elukoht on Soome Vabariigis. Euroopa Liidu Nõukogu 22. detsembri 2000. a määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (edaspidi Brüsseli I määrus) art 15 lg 1 kohaselt, küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks sama jao alusel, kui tegemist on muu hulgas: a) kaupade järelmaksuga müügi lepinguga või b) osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga. Brüssel I määruse art 16 lg 2 näeb ette, et teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. 4. Brüssel I määruse art 17 lg 1 järgi võib sama jao sätetest kalduda kõrvale üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse samas jaos nimetamata kohtutes või 3) mis on sõlmitud tarbija ja teise

3(2) lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. Hagimaterjalide põhjal on krediidiandja ja tarbijast kostja 22.03.2013. a sõlmitud krediidilepingu üldtingimuste punktis 11.3 kokku leppinud, et juhul, kui krediidisaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või tema elukoht ei ole hagi esitamisel teada, kuuluvad vaidlused lahendamisele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Kohus leiab, et nimetatud kohtualluvuse kokkulepe on tühine ja seda ei saa kohtualluvuse määramisel arvesse võtta. TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandusvõi kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikõiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Antud juhul ei ole kohtualluvuse kokkulepe sõlmitud isikute vahel, kes selleks TsMS § 104 lg 1 alusel on õigustatud. Kokkulepe on sõlmitud majandustegevuses tegutsenud krediidiandja ja tarbijast kostja vahel, kes ei ole tegutsenud majandusvõi kutsetegevuses. TsMS § 106 lg 1 p 1 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus sama seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga. 5. Arvestades, et lepingu poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe on tühine ja tarbijast kostja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Soome Vabariigis, siis ei allu hagi rahvusvahelise kohtualluvuse alusel Eesti kohtule. Brüssel I määruse art 16 lg 2 alusel võib menetluse algatada Soome Vabariigi kohtus, kus on tarbijast kostja elukoht. Tulenevalt TsMS § 75 lg-st 2, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, ei saada kohus avaldust kohtule, kellele see allub. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag Kohtunik