2-14-61661/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 31. detsember 2014.a.,Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-61661 Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; tel XXX; e- post: XXX); Hageja lepinguline esindaja Meelis XXX, e-post: XXX; Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX); Kostja lepinguline esindaja Eeva XXX, e-post: menetlus@mmab.ee

Asja läbivaatamise kuupäev 29.12.2014.a. Istungil osalenud isikud Hageja XXX Kostja XXX Kostja lepinguline esindaja Eeva XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega. 2. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) abielu, mis sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. 3. Pärast abielu lahutamist jätta XXX perekonnanimeks „XXX“. 4. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

2 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Kohus kuulas pooled 29.12.2014 kohtus isiklikult ära, pooled jäid abielu lahutamise juurde ning kinnitasid, et ei soovi leppimisaega ega abielu jätkamist (kohtuistungi protokoll lk 39).

TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on kostja täitnud TSMS § 168 lg 6 toodud tingimused (on hagi kohe õigeksvõtnud) ning hagi esitamine on olnud tingitud just hageja enda käitumisest. Pooled elavad siiani koos, kuid hageja ei maininud kostjale, et ta esitab kohtusse hagiavalduse, vaid pöördus hagiga kohtusse sellest eelnevalt kostjale mainimata (istungiprotokoll, lk 39). Kohus tegi Hagejale ettepaneku esitada tõendeid selle kohta et Hageja on teinud ettepanekuid abielu lõpetada väljaspool kohtumenetlust, Hageja kinnitas kohtuistungil, et tal pole selliseid tõendeid esitada. Kohus leiab, et sellises olukorras kus abikaasad elavad koos samas korteris ja suhtlevad ja Hageja ilma ettepanekut tegemata esitab abielu lõpetamiseks kohtusse avalduse ja Kostja võtab kohe hagi õigeks, oleks saanud mitmeid kulusid vältida või vähemalt väikesemate kuludega abielu lõpetada. Üldjuhul reguleerib kulude jagunemist TsMS § 164 lg 1, mille kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eelpool märgitud asjaolusid arvestades tuleb siiski käeoleval juhul rakendada TsMS § 168 lg 6 ja mõlema poole menetluskulud jäävad Hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik