3-14-52337/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52337 Haldusasi T.T. kaebus Maksuja Tolliameti 12.08.2014 korralduse nr 14- 1/3327-4 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – T.T., volitatud esindaja Madis Truber; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30. jaanuaril 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) kohustas 24.07.2014 korraldusega nr 14-1/3327-1 Vita Balance OÜ-d maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg 1 ja lg 3 ning § 62 lg 1 alusel esitama hiljemalt 06.08.2014 teavet ja dokumente. Korralduse andmise ajendiks oli 25.06.2014 MTA- le saabunud Rootsi maksuhalduri päring nr 14-1/3327, milles Rootsi maksuhaldur taotles ametiabi korras Nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (edaspidi määrus nr 904/2010) artikli 7 alusel MTA-lt teavet Eesti maksukohustuslase Vita Balance OÜ ja Rootsi maksukohustuslase Westlund Automobil AB vahel toimunud tehingute kohta perioodil 01.07.2013 – 31.12.2013. 2. T.T. teavitas maksuhaldurit 06.08.2014 e-kirjaga, et ta ei ole enam Vita Balance OÜ juhatuse liige ning raamatupidamisdokumendid on üle antud uuele juhatuse liikmele. 3. MTA kohustas 12.08.2014 korraldusega nr 14-1/3327-4 (edaspidi ka vaidlustatud korraldus või 12.08.2014 korraldus) T.T.i kui Vita Balance OÜ endist juhatuse liiget MKS § 61 lg 1 ja lg 3 ning § 62 lg 1 alusel esitama hiljemalt 22.08.2014 teavet ja dokumente seoses Rootsi maksuhalduri ametiabi päringuga nr 14-1/3327. Maksuhaldur pöördus T.T. poole põhjusel, et nimetatud isik oli Vita Balance OÜ ja Westlund Automobil AB vaheliste tehingute toimumise ajal (01.07.2013-31.12.2013) Vita Balance OÜ juhatuse liige. 4. T.T. esitas 12.08.2014 korralduse peale vaide. T.T. väitel ei nähtu korraldusest, et teavet oleks eelnevalt küsitud Vita Balance OÜ-lt kui maksukohustuslaselt. T.T. võttis Vita Balance OÜ-le 24.07.2014 koostatud korralduse nr 14-1/3327-1 küll vastu, kuid äriühing on

2(5) 05.08.2014 võõrandatud ning äriregistri andmetel on Vita Balance OÜ juhatuse liige alates 06.08.2014 Urmas Gerasimov. Seega pidanuks maksuhaldur tegema Vita Balance OÜ-le uue korralduse, kohustades äriühingut esitama maksuhaldurile vajalikud selgitused ja dokumendid ning kui saadud andmed oleks vajanud täpsustamist, oleks maksuhaldur saanud pöörduda nõuetekohaselt motiveeritud korraldusega T.T. kui kolmanda isiku poole. 5. MTA jättis 15.09.2014 vaideotsusega nr 6-1/2357-2 T.T. vaide rahuldamata. Maksuhaldur pöördus T.T. poole, kuna viimane oli tehingute toimumise perioodil Vita Balance OÜ juhatuse liige. Tulenevalt MKS § 61 lg-st 2 tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole ja see nõue on täidetud, sest 24.07.2014 korraldusega nr 14-1/3327 nõuti täpselt samasisulist teavet ja dokumente Vita Balance OÜ-lt. Vita Balance on selle korralduse 28.07.2014 kätte saanud. Asjaolu, et T.T. ei ole enam Vita Balance OÜ juhatuse liige, ei muuda tema eeldatavat teadmist tehingutest ja nende asjaoludest olematuks. Kolmas isik MKS § 61 tähenduses on igasugune isik, kellel on teise isiku maksumenetluses tähendust omavat teavet. See teave ei saa kaduda isegi siis, kui isik on seoses juhatuse liikme staatuse lõppemisega äriühingu dokumendid uuele juhatuse liikmele üle andnud. Vaidlustatud korralduses on täidetud kõik haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud tingimused, mistõttu on korraldus õiguspärane ja puudub alus selle kehtetuks tunnistamiseks. Korralduses on esitatud nii õiguslik kui faktiline alus ning see on piisavalt põhjendatud. Korraldus on taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne, sest T.T.lt nõutakse teavet perioodi kohta, kui T.T. oli äriühingu juhatuse liige.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 6. T.T. esitas kaebuse 12.08.2014 korralduse tühistamiseks. Enne kolmanda isiku poole pöördumist tuleb MKS § 61 lg 2 kohaselt küsida teavet maksukohustuslaselt. Vaidlustatud korraldusest ei selgu, miks peab maksuhaldur vajalikuks pöörduda kolmanda isiku poole. Korraldusest ei nähtu, et teavet oleks eelnevalt küsitud Vita Balance OÜ-lt kui maksukohustuslaselt ja puudub põhjendus, miks ei ole maksukohustuslaselt teabe saamine võimalik. Maksuhaldur tegi 24.07.2014 Vita Balance OÜ-le korralduse nr 14-1/3327-1, mille võttis vastu kaebaja, kes võõrandas äriühingu 05.08.2014. Äriregistri andmetel on Vita Balance OÜ juhatuse liige alates 06.08.2014 Urmas Gerasimov. Kuigi U. Gerasimov kanti juhatuse liikmena registrisse 06.08.2014, ei tähenda see tema volituste tegeliku alguse kuupäeva. Ajal, mil äriühingule tehtud korraldus kuulus täitmisele, ei olnud Vita Balance OÜ juhatuse liige enam T.T. ning sellest on kaebaja maksuhaldurit ka teavitanud. Maksuhaldur nõudis seega alusetult T.T.lt äriühingule tehtud korralduses esitatud küsimustele vastamist. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg-st 1 puudus T.T.l 06.08.2014 õigus Vita Balance OÜ esindamiseks ning äriühingu nimel seletuste andmiseks. Kuna kaebaja oli teavitanud maksuhaldurit Vita Balance OÜ juhatuse liikme ja omaniku vahetusest, siis oli maksuhaldur teadlik ka sellest, et maksukohustuslaselt teabe saamiseks tuleks pöörduda täiendavalt maksukohustuslase poole, edastades korralduse äriühingu uuele aadressile. Maksuhalduri formaalne käitumine ei ole kooskõlas MKS § 61 lg-ga 2. Kuna vastustaja oli vaidlustatud korralduse andmisel teadlik, et Vita Balance OÜ on muutnud juhatuse liiget, omanikku ja kontaktandmeid, võib järeldada, et maksuhaldur eiras teadlikult MKS § 61 lg 2 tulevat piirangut. Riigikohtu praktika kohaselt on kolmanda isiku poole pöördumine õigustatud, kui maksukohustuslaselt ei ole võimalik teavet saada. Praegu puudus maksuhalduril alus kahelda maksukohustuslase kättesaadavuses. Kaebaja ei väida, et maksuhaldur ei ole maksukohustuslasele korraldust teinud, kuid on seisukohal, et maksuhaldur on piirdunud formaalse toiminguga ning seetõttu ei ole MKS § 61 lg 2 mõtet

3(5) järgitud. Isegi juhul, kui maksuhalduril oli põhjendatud alus arvata, et Vita Balance OÜ ei oma kõike tarvilikku teavet, kuna kontrollitaval perioodil oli juhatuse liikmeks T.T., oli maksuhalduril kohtupraktikast tulenevalt ikkagi kohustus kõigepealt küsida samu küsimusi maksukohustuslaselt. 7. Kaebaja esitas 30.11.2014 täiendava seisukoha ja selgitas, et maksukohustuslasena ei saa käsitleda Rootsi äriühingut Westlund Automobil AB, sest see ei mahu MKS § 6 lg 1 sätestatud maksukohustuslase mõiste alla. Kaebaja suhtes on maksukohustuslaseks Vita Balance OÜ ning ka rahvusvahelise ametiabi päringule vastates peab maksuhaldur järgima MKS § 61 lg 2 sätestatud piirangut. 8. MTA palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb 15.09.2014 vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ning lisab järgmist. Vaidlustatud korralduses on selgitatud, et Rootsi maksuhaldur pöördus rahvusvahelise ametiabi korras MTA poole täiendava teabe saamiseks ning kaebaja oli tehingute toimumise perioodil Vita Balance OÜ juhatuse liige. Kaebaja on 28.07.2014 isiklikult Vita Balance OÜ nimel vastu võtnud maksuhalduri korralduse, millega kohustati Vita Balance OÜ-d andma teavet seoses Rootsi maksuhalduri pöördumisega. Seetõttu on küüniline kaebaja etteheide, mille kohaselt vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et teavet oleks küsitud Vita Balance OÜ-lt kui maksukohustuslaselt. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on korralduses eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumise märkimata jätmine niisugune menetlusvõi vormiviga, mis ei saa olla korralduse tühistamise aluseks. Kaebaja teavitas maksuhaldurit Vita Balance OÜ võõrandamisest 06.08.2014 kell 17:06, s.o peale ametliku tööpäeva lõppu. Vita Balance OÜ-le edastatud korralduse kohaselt soovis maksuhaldur maksukohuslaselt kirjalikku vastust, mis tuli täita hiljemalt 06.08.2014. Järelikult oli kaebajal maksukohustuslase juhatuse liikmena võimalik ise kaheksa päeva jooksul täita Vita Balance OÜ-le edastatud korralduses märgitud kohustused, mistõttu on korralduse täitmata jätmine kaebaja enda hooletu tegevuse tagajärg. Maksuhaldur ei pidanud Vita Balance OÜ-le tegema uut korraldust. Vaidlustatud korralduse punktis 1 soovitakse kaebajalt teavet selle kohta, millega tegeles Vita Balance OÜ siis, kui kaebaja oli juhatuse liige. Sellele oskab vastata kaebaja, mitte äriühingu uus juhatuse liige. Vaidlustatud korralduse punktis 13 palutakse esitada koopia dokumentide üleandmisevastuvõtmise aktist, kus on näha, et ettevõtte Vita Balance OÜ raamatupidamise dokumendid on üle antud uuele juhatuse liikmele. Kaebaja ei ole seda dokumenti maksuhaldurile esitanud. Olenemata sellest, kas kaebaja ja U. Gerasimovi vahel raamatupidamise dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt tegelikult eksisteerib, oli kaebaja kohustatud uut juhatuse liiget teavitama 24.07.2014 korraldusega nr 14-1/3327-1 äriühingule pandud kohustusest anda hiljemalt 06.08.2014 maksuhaldurile teavet. Järelikult pidi Vita Balance OÜ uus juhatuse liige olema sellest kohustusest teadlik. Kuna äriühingu uus juhatuse liige maksuhaldurile teavet ei andnud, on põhjendatud maksuhalduri pöördumine kaebaja kui kolmanda isiku poole. 9. Maksuhaldur esitas 02.12.2014 täiendava seisukoha ja selgitas, et lähtus vaidlustatud korralduse andmisel MKS 31. peatükist, mis reguleerib rahvusvahelist ametiabi. Maksuhaldur leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata sõltumata sellest, kas Vita Balance OÜ-d käsitada maksukohustuslasena või mitte.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Vaidlustatud korraldusega kohustas maksuhaldur T.T.i kui Vita Balance OÜ endist juhatuse liiget MKS § 61 lg 1 ja lg 3 ning § 62 lg 1 alusel teabe ja dokumentide esitamiseks

4(5) seoses Rootsi maksuhalduri ametiabi taotlusega, mis puudutab Eesti maksukohustuslase Vita Balance OÜ ja Rootsi maksukohustuslase Westlund Automobil AB vahel toimunud tehinguid perioodil 01.07.2013 – 31.12.2013. 11. MKS § 511 lg 3 sätestab, et rahvusvahelist ametiabi taotletakse ja osutatakse välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. Rootsi maksuhaldur taotles Eesti maksuhaldurilt ametiabi määruse nr 904/2010 artikli 7 alusel ning ametiabi taotlemisega seonduvat ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud. MKS § 511 lg 4 kohaselt määratakse ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused kindlaks riigisiseste õigusaktidega. Seega tuleb asja lahendamiseks kohaldada eelkõige maksukorralduse seadust. 12. Kaebaja peab vaidlustatud korraldust õigusvastaseks MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirangu rikkumise tõttu. MKS § 61 lg 2 kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase eluvõi asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul. Toimiku materjalidest nähtuvalt taotles Rootsi maksuhaldur ametiabi seoses Rootsis Westlund Automobil AB suhtes läbiviidava maksumenetlusega. Kohtul puuduvad andmed ja ka pooled ei väida, et Eestis oleks vaidlustatud korralduse andmise ajal viidud läbi maksumenetlust Vita Balance OÜ suhtes. Seetõttu jääb kohus 18.11.2014 määruses võetud seisukoha juurde, et asjas tuleb maksukohustuslasena (maksuõigussuhte kohustatud poolena) käsitada Rootsi äriühingut Westlund Automobil AB, kelle maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks viib maksumenetlust läbi Rootsi maksuhaldur. Nii Vita Balance OÜ kui T.T. on selles maksumenetluses kolmandad isikud (st isikud, kellel võib olla teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta), kellelt kogub ametiabi korras teavet ja dokumente Eesti maksuhaldur. Kuna maksuhaldur on korralduste andmise õigusliku alusena märkinud MKS § 61, võib sellest järeldada, et maksuhaldur ongi käsitanud nii Vita Balance OÜ-d kui kaebajat neile tehtud korraldustes kolmanda isikuna. Sellises olukorras ei pidanud maksuhaldur kaebajalt teabe ja dokumentide nõudmisel arvestama MKS § 61 lg-ga 2, vaid võis ametiabi taotlust täites kaalutlusõiguse alusel otsustada, kellelt ja milliseid tõendeid on ametiabi taotluse täitmiseks vajalik koguda (MKS § 11 lg 2, § 12). Maksuhaldur on selgitanud, et kaebajalt nõuti teavet ja dokumente põhjusel, et ta oli ametiabi taotluses märgitud perioodil Vita Balance OÜ juhatuse liige ja oskas seetõttu tõenäoliselt tehingute kohta seletusi anda. Eeltoodut arvestades ei saa maksuhaldurile MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirangu rikkumist ette heita. 13. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud Rootsi maksuhalduri pädevust vaidlusaluses asjas ametiabi taotleda ja Eesti maksuhalduri õigust ametiabi anda. Kohus märgib siiski, et Rootsi maksuhalduri taotlusest nähtuvalt on teabe ja dokumentide saamiseks esmalt pöördutud Westlund Automobil AB kui maksukohustuslase poole, sest taotluses on viidatud nimetatud äriühingu esindaja antud seletusele (tl 62) ja taotlusele on lisatud sealses maksumenetluses kogutud tõendid Westlund Automobil AB ja Vita Balance OÜ vaheliste tehingute kohta (tl 68-80). 14. Isegi kui lähtuda kaebaja seisukohast, et maksukohustuslaseks tuleb pidada Vita Balance OÜ-d, ei oleks alust vaidlustatud korralduse tühistamiseks MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirangu rikkumise tõttu. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur pöördus 24.07.2014 korraldusega nr 14-1/3327-1 teabe ja dokumentide saamiseks esmalt Vita Balance OÜ poole, määrates korralduse täitmise

5(5) tähtajaks 06.08.2014, ja äriühing sai korralduse kätte 28.07.2014 (tl 25-27). T.T.le on korraldus teabe ja dokumentide andmiseks tehtud alles 12.08.2014. Maksuhaldur nõudis Vita Balance OÜ-lt ja kaebajalt samasugust teavet ja dokumente. Vaidlustatud korralduses ei ole küll selgesõnaliselt märgitud, et enne kaebaja poole pöördumist nõuti teavet Vita Balance OÜ-lt, kuid see menetlusja vormiviga ei ole eraldi võetuna korralduse tühistamise aluseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Kaebaja väide, et juhatuse liikme vahetumise tõttu oleks maksuhaldur pidanud Vita Balance OÜ-le tegema uue korralduse teabe ja dokumentide esitamiseks, ei ole asjakohane. MTA 24.07.2014 korralduse adressaadiks oli Vita Balance OÜ kui juriidiline isik, seega tekkis teabe ja dokumentide esitamise kohustus äriühingul. Kuna juriidiline isik on üksnes õiguslik abstraktsioon, mis tegutseb füüsiliste isikute kaudu (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-137- 04), pidi äriühingu nimel korralduse täitma juhatuse liige, kellel oli sel ajal äriühingu esindamise õigus (TsÜS § 31 lg 2 ja § 34). Juhatuse liikme vahetumine pärast korralduse andmist, kuid enne selle täitmise tähtaega ei mõjuta äriühingu kohustust esitada maksuhaldurile korraldusega nõutud teavet ja dokumente korralduses määratud tähtajaks. 15. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebuse väited ei anna alust vaidlustatud korralduse tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. 16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit