2-14-59603/8 · 2-14-59603/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 31.12.2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-59603 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Riho Sillar (Õigusbüroo RIHO SILLAR, asukoht Endla 4, 10142 Tallinn, e-post info@rihosillar.ee) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Hagi rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Lahutada XXX ja XXX abielu, mis sõlmiti XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, abielukande nr XXX. 3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Hagiavaldus ja kostja vastus

23.10.2014 kohtule esitatud hagis palus XXX(hageja) lahutada hageja ja XXX(kostja) XXXTallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu. Poolte abielusuhted lõppesid 2012.a. oktoobrikuus, samuti on kostja registreeritud elukoht teises riigis.

Kostja vastuses hagile võttis hagi õigeks ja palus hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega, lahendada asi kirjalikus menetluses. Poolte vahel XXXsõlmitud abielu alusel tekkinud abielusuhted kestsid väga lühikest aega. Hageja on hagiavalduses õigesti märkinud, et

2 abielusuhted lõppesid pöördumatult juba mõne kuu möödudes, 2012.a. oktoobrikuus. Järgmisel päeval pärast abielu sõlmimist lahkus kostja oma elukohariiki ning ajavahemikul 2012.a. juulikuust kuni 2012.a. oktoobrikuuni kohtusid abikaasad ainult ühel korral – kahel päeval 2012.a. septembris, kui kostja külastas Eestit. Poolte abieluline suhe lõppes hagejast tuleneva asjaolu tõttu. Nimelt olid abikaasad enne abiellumist leppinud kokku selles, et hageja kolib elama kostja juurde Soome Vabariiki. Abielusuhete lõppemise põhjustas hageja keeldumine nimetatud kokkulepet järgida. Hageja keeldus alustamast kostjaga kooselu Soomes, mistõttu abikaasade vahel kooselulist abielusuhet tegelikult ei tekkinudki. Abikaasadel puudus ühine kodune majapidamine. Kostja lisas, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Vastupidi- abikaasad olid kokku leppinud, et abielu lahutamise korraldab kostja. Hageja käitumine hagi esitamisel ja menetlusõiguste kasutamisel on olnud ettearvamatult üllatuslik. Kostja palus jätta TsMS § 168 lg 6 alusel kõik menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja kohaldada menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel kohaldada TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud erinormi, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 6 kohaselt kohustab kohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kuna pooled soovivad abielu lahutada, kostja elab välisriigis ja on hagi õigeks võtnud, asja arutamine kohtuistungil suurendaks oluliselt menetluskulusid, on kohus seisukohal, et kohus saab asja lahendada pooli kohtusse kutsumata. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tuvastamist on leidnud, et poolte abielusuhted lõppesid 2012.a. oktoobris. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta, nende abielusuhted on lõppenud ning nende abielu kuulub lahutamisele.

Menetluskulude jaotus

Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik