3-14-51808/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.detsember 2014 Tallinn

Haldusasja number

3-14-51808

Haldusasi

MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök kaebus siseministri 17.07.2014 käskkirja nr 1-3/78 osaliseks tühistamiseks ja siseministri kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök, volitatud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt Vastustaja – siseminister, volitatud esindaja Janar Luts

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29.01.2015.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.Regionaalministri 30.04.2014 käskkirjaga nr.1-4/85 kehtestati Peipsiveere programmi programmdokument (edaspidi programm, programmdokument, koos lisadega tl 5-16 tl).

2 2.MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök (edaspidi ka kaebaja ) esitas projektile “Suitsumaja rajamine Peipsimaale” programmist toetuse saamiseks Tartu Maavalitsusele 04.06.2014 eeltaotluse ( tl 17-19).

3.Siseministri 17.07.2014 käskkirjaga nr 1-3/78 “Peipsiveere programmi 2014.a. tegevuskavasse mittekantavate eeltaotluste loetelu kinnitamine” kinnitati nende eeltaotluste loetlu, mida Peipsiveere programmi tegevuskavasse ei kantud. Käskkirja kohaselt ei kantud MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök eeltaotlust programmi tegevuskavasse põhjendusega „programmi nõukogu tegi siseministrile ettepaneku projekti mitte rahastada, kuna tegemist on ärilise projektiga, mille toetamisega loodaks eelis ühele teenusepakkujale piirkonnas“ ( tl 22- 23).

4. MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök esitas 19.08.2014 kaebuse Tartu Halduskohtule nõudega siseministri 17.07.2014 käskkirja nr 1-378 kaebajat puudutavad osas tühistamiseks ja Siseministeeriumi kohustamiseks korraldada kaebaja eeltaotluse uuesti läbivaatamine programmi tegevuskavasse kandmiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana 3-14-51808 ( tl 2- 4).

5.Tartu Halduskohus asus 19.08.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-51808 seisukohale, et kaebus ei ole esitatud kohtualluvuse järgi õigele kohtule ning haldusasi tuleb anda menetlemiseks üle Tallinna Halduskohtule ( tl 30-30 pöördel).

6.Tallinna Halduskohus võttis 17.09.2014 määrusega kaebuse menetlusse ( tl 32-33). Vastustaja esitas kaebuse kohta kirjaliku seletuse 17.10.2014 ( tl 40-44, ühes lisadega tl 40- 51). 30.10.2014 määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ( tl 56-57). Täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks määratud tähtajal esitas kaebaja täiendavad seisukohad, samuti taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks ühes menetluskulude nimekirjaga( tl 63-66 pöördel) .

II KAEBUSE MOTIIVID

7. Vaidlustavas käskkirjas on eiratud haldusmenetluse seaduse ( edaspidi HMS) §-st 54 tulenevat haldusakti õiguspärasuse nõuet. Vastustaja haldusakt on ebaproportsionaalne ning kaalutlusvigadega. Käskkiri ei vasta programmi eeldustele, eesmärkidele ja kriteeriumitele.

8.Siseministri käskkirja aluseks programmi nõukogu tegevus eeltaotluste üle otsustamisel ei ole olnud läbipaistev ning ei ole kooskõlas hea halduse tavadega. Kuivõrd programmi p 10.1 – 10.8 kohaselt on tegevuskava koostamise ja kinnitamise ülesanne pandud Siseministeeriumile (kaebaja märgib ka, et viidatud punktides ei ole õige „Regionaalminister“, kuna vastavat ministrikohta enam ei ole), siis on lõppastmes eeltaotluste tegevuskavasse kandmise üle otsustamine ning järelevalve pandud siiski siseministrile.

8.Kaebaja on seisukohal, et ei ole võimalik nõustuda tema eeltaotluse tegevuskavasse mittekandmise põhjendusega ning samuti ei tugine viidatud põhjendus mitte ühelegi programmi punktile. Vastavalt programmi p 9.11. ei tee programmi nõukogu ministrile ettepanekut kanda eeltaotlust tegevuskavasse kolmel võimalikul juhul, punktid 9.11.1. – 9.11.3. P. 9.11.1. sätestatu on kaebaja poolt täidetud, kuivõrd nimetatud kriteeriumite üle teostas kontrolli Tartu Maavalitsus ning nõuetele mittevastavuse korral ei oleks eeltaotlust programmi nõukogule

3 läbivaatamiseks saadetud. P. 9.11.2. viitab omakorda p-dele 9.9. ja 9.10. P. 9.11.2 alusel ei ole programmi nõukogu kaebaja eeltaotlusele negatiivset hinnagut andnud. P. 9.11.3. ei saa olla samuti kaebaja eeltaotluse tegevuskavasse mittekandmise alus ning sellele ei ole ka viidatud.

9.Programmi p. 9.9 sätestab täiendavad kriteeriumid, mida tuleb eeltaotluste arutelul ning tegevuskavasse nimetamise ettepaneku tegemisel arvestada. P. 9.1.viitab omakorda programmi p-le 1.1., milline sätestab programmi üldised eesmärgid. Kaebaja on seisukohal, et tema poolt esitatud eeltaotlus kaheldamatult nimetatud eesmärkidele vastab. Eraldiseisvalt soovib kaebaja rõhutada, et programmi p-s 1.1. märgitakse muuhulgas kohapealse ettevõtluskeskkonna arendamist.P.9.9.2. kohaselt tuleb arvestada projekti mõju Peipsiveere piirkonnale. Kaebaja eeltaotluses on vastav mõjusus selgelt põhistatud. P.9.9.3. kohaselt tuleb arvestada, kuivõrd omab projekti elluviimine mõju ettevõtlusaktiivsusele Peipsiveere piirkonnas. Siinkohal soovib kaebaja rõhutada, et tema eeltaotlus on valdavas osas rajatud justnimelt ettevõtlusaktiivsuse tõhustamisele ning sellekohased põhjendused on eeltaotluses selgelt välja toodud. P.9.9.4. kohaselt tuleb arvestada, kuivõrd kuluefektiivsed on projekti tegevused , sh kasusaajate arvu alusel. Kaebaja eeltaotluses on ka eelnimetatud kriteeriumit selgitatud ning põhistatud. Programmi p. 9.10. sätestatu kohaselt võib programmi nõukogu arvesse võtta ka p-s 9.9. nimetamata põhjuseid või asjaolusid (nt. projekti vähene lisandväärtus, vähene jätkusuutlikkus, projektiideede kattuvus samas piirkonnas vms). Kaebaja möönab, et siinkohal on programmi nõukogule jäetud teatud suvaotsustusõigus, kuid näitnimekirja alusel võib asuda seisukohale, et mõeldud on eeldatavalt vähese mõjususega projekte.

10. Sisulise hinnangu eeltaotluste läbivaatamisele andis programmi nõukogu. Samas ei saa Siseministeerium olla pelgalt „kummitempel“, kes süüvimata programmi nõukogu põhjendustesse tehtud ettepanekud kinnitab. Eeltoodut kinnitavad ka programmi p-d 10.1.- 10.5. P.10.2. kohaselt on Siseministeeriumil õigus küsida programmi nõukogult ja Tartu Maavalitsuselt lisainformatsiooni tegevuskava kohta. P.10.3. kohaselt on Siseministeeriumil muuhulgas õigus saata programmi nõukogule tegevuskava ettepanek tagasi osaliselt või täielikult uuesti läbivaatamiseks, kui ettepanek on protokollis väheselt põhjendatud.Viidatud programmi punktidest nähtub selgelt, et Siseministeeriumil on õigus ja kohustus kontrollida ja teostada järelevalvet programmi nõukogu töö ja ettepanekute osas. Lõppastmes on Siseministeerium vastutav programmi üldise koordineerimise eest-programmi p. 1.2.

11.Kaebajal ei ole võimalik ka sisuliselt nõustuda programmi nõukogu ja vaidlustavas käskkirjas toodud põhjendusega „tegemist on ärilise projektiga, mille toetamisega loodaks eelis ühele teenusepakkujale piirkonnas“. Kaebuses on p. 9 viidatud programmi punktidele, mille kohaselt on ettevõtlusaktiivsuse tõhustamine üheks programmi põhieesmärgiks. Programmi nõukogu põhjenduse kohaselt ei saaks seega ükski esitatud eeltaotlus olla seotud ettevõtlusega – nimetatud põhjendus on arusaamatu, ei päde ja ei ole kooskõlas programmi eesmärkidega. Kaebaja ei nõustu ka põhjenduse selle osaga, mis puudutavad ärilist eesmärki ja eelise loomist. Kaebaja puhul on tegemist MTÜ-ga, kes tegeleb oma põhikirjaliste tegevuste täitmisel.Kaebaja soovib ka rõhutada, et tegemist ei ole (nagu mitmetel juhtudel on) konkreetse programmi jaoks loodud MTÜ-ga. Eeltaotluses on kirjeldatud kaebaja varasemaid tegevusi traditsioonilise ja piirkondliku toidu-ja joogikultuuri väärtustamisel. Kaebaja peab normaalseks ja iseenesestmõistetavaks, et vastavas valdkonnas tegutsev MTÜ suudaks muuhulgas ka iseennast majandada, kuid kaebaja eesmärgiks või põhitegevuseks ei ole kunagi olnud majandustegevuse kaudu tulu saamine.

4 Kaebaja on seisukohal, et programmi nõukogu ja vaidlustatava käskkirja põhjendus nn eelise loomise osas on ebaõige, ei vasta programmi eesmärkidele ja kriteeriumitele. Kaebaja leiab, et eelisega saaks olla tegemist siis, kui eeltaotluste läbivaatamise protseduur oleks andnud mingil moel eelise kaebajale. Käesoleval juhul oli kõikidel MTÜ-del või muudel isikutel võrdsed võimalused koostada ja esitada oma eeltaotlus programmi raames. Kaebaja arvates muudaks programmi nõukogu ja käskkirja vastav põhistus kõikvõimalike toetuste saamise sisuliselt võimatuks, kuivõrd alati tuleb otsustajatel teha valik taotluste hulgast. Valiku tegemine ei tähenda aga automaatselt eelise saamist.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

12.Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea ja vaidleb kaebusele vastu. Vaidlustatud käskkiri on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastustaja on käskkirja väljaandmisel lähtunud haldusmenetluse seadusest ja võtnud arvesse kõiki asja otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid Vastustaja nõustub kaebajaga, et käskkiri on haldusakt, kuna see on antud avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks, see on reguleeriva toimega ja õiguslikult siduv ning sellega lõpetatakse kaebaja õigus eeltaotluse edasisele menetlusele Peipsiveere programmist toetuse saamiseks.

13.Kaebaja on esmalt märkinud, et vastustaja haldusakt on ebaproportsionaalne ning kaalutlusvigadega. Seejärel on kaebaja leidnud, et siseministri käskkirja aluseks olnud programmi nõukogu tegevus eeltaotluste üle otsustamisel ei ole olnud läbipaistev ning ei ole kooskõlas hea halduse tavadega. Kaebuses puuduvad põhjendused, miks kaebaja seda leiab, seega jäävad need etteheited paljasõnalisteks ja alusetuteks.

Vastustaja märgib, et programmi nõukogu moodustatakse vastavalt programmdokumendi p 8.2 järgi, mille kohaselt Ida-Viru Maavalitsus, Jõgeva Maavalitsus, Tartu Maavalitsus, MTÜ Peipsi Piirkonna Arenduskoda ning Tartumaa Omavalitsuste Liit teevad regionaalministrile ettepaneku põhiliikmete ja asendusliikmete nimetamiseks programmi nõukogu koosseisu. Programmi nõukogu ülesandeks on vaadata läbi esitatud eeltaotlused ning otsustada, milliste eeltaotluste osas teha regionaalministrile ettepanek nende kandmiseks tegevuskava nimekirja (programmdokumendi p 8.4). Vastavalt programmdokumendi p-le 8.8 on Ida-Viru Maavalitsuse, Jõgeva Maavalitsuse, Tartu Maavalitsuse, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Siseministeeriumi esindajatel õigus osaleda programmi nõukogu koosolekul sõnaõigusega vaatlejaliikmena. Peipsiveere programmi nõukogu 19.- 20.06.2014 koosoleku protokollist nr 1 (Lisa 1) nähtub, et koosolekul osales 4 vaatlejaliiget. Seega on kaebaja etteheited programmi nõukogu tegevuse läbipaistmatusele põhjendamatud. Vastustaja märgib täiendavalt, et vastavalt programmdokumendi p-le 9.5 on eeltaotluse esitajal võimalus programmi nõukogu koosolekul tutvustada oma eeltaotlust ja vastata programmi nõukogu liikmete küsimustele. Kaebaja kasutas nimetatud punktist tulenevat õigust ning tutvustas oma eeltaotlust programmi nõukogu liikmetele. Vastavalt programmdokumendi p-le 8.11 peavad programmi nõukogu liikmed eeltaotluste läbivaatamisel ja tegevuskavasse kandmise ettepaneku tegemisel olema ausad, õiglased, sõltumatud ning erapooletud. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et programmi nõukogu liikmed on eeltaotluste hindamise ajal käitunud vastavalt nimetatud põhimõtetele ja nende tegevus on olnud läbipaistev.

5 14.Kaebaja leiab (kaebuse p 8), et ei ole võimalik nõustuda tema eeltaotluse tegevuskavasse mittekandmise põhjendusega ning käskkirjas kaebaja kohta toodud põhjendus ei tugine mitte ühelegi programmi punktile. Vastustaja ei nõustu kaebuse seisukohaga, mille kohaselt ei tugine käskkirjas kaebaja kohta toodud põhjendus mitte ühelegi programmi punktile. Vaidlusaluses käskkirjas on vastustaja eeltaotluse puhul lahtris „Eeltaotluse tegevuskavasse kandmata jätmise põhjus“ märgitud järgmist: „Programmi nõukogu tegi siseministrile ettepaneku projekti mitte rahastada, kuna tegemist on ärilise projektiga, mille toetamisega loodaks eelis ühele teenusepakkujale piirkonnas.“ Programmdokumendi p-s 9.11 on sätestatud alused, mille esinemise korral programmi nõukogu ei tee regionaalministrile ettepanekut kanda eeltaotlus tegevuskavasse. Nimetatud punkti alapunkt 2 sätestab, et programmi nõukogu ei tee regionaalministrile ettepanekut kanda eeltaotlust tegevuskavasse kui programmi nõukogu ei ole tuginedes punktis 9.9 ja 9.10 sätestatud kriteeriumitele pidanud projekti piisavalt mõjusaks. Kui programmdokumendi p-s 9.9 on nimetatud erinevad põhjused ja asjaolud, mida tuleb eeltaotluste arutelu ja tegevuskavasse nimetamise ettepaneku tegemisel arvestada, siis p 9.10 kohaselt võib ettepaneku tegemisel eeltaotluste nimetamiseks tegevuskavasse arvesse võtta ka muid punktis 9.9 nimetamata põhjuseid või asjaolusid, mis võivad mõjutada eeltaotluse valikut (nt projekti vähene lisandväärtus, vähene jätkusuutlikus, projektiideede kattumine samas piirkonnas vms). Vastustaja peab oluliseks märkida, et ka kaebaja ise on kaebuses möönnud, et programmdokumendi p-s 9.10 sätestatu kohaselt võib programmi nõukogu arvesse võtta ka p.-s 9.9 nimetamata põhjuseid või asjaolusid. Peipsiveere programmi nõukogu 19. - 20.06.2014 koosoleku protokollist nr 1 ja selle lisast nähtub, et programmi nõukogu on lähtunud programmdokumendi p-s 9.9 nimetamata põhjusest ja märkinud et tegemist on ärilise projektiga, mille toetamisega loodaks eelis ühele teenusepakkujale piirkonnas. Käskkirja kinnitamisel lähtuti kaebaja eeltaotluse II peatükis „Eeltaotluse sisu“ vastatud küsimusele, et milline on üldine eesmärk, mida projekti elluviimisega soovitakse saavutada. Kaebaja on muuhulgas märkinud järgmist: „Projekti eesmärk on Peipsimaa traditsiooniliste kalatöötlemise viiside kasutamine ja edasiarendamine läbi Peipsi kala väärtustamise ja sellele lisandväärtuste andmise. Samuti uute ja innovatiivsete toodete väljatöötamine ning nende turule viimine ja tutvustamine […]“ Sellest tulenevalt asus programmi nõukogu seisukohale, et kuivõrd kaebaja soovib oma projekti abil välja töötada uusi ja innovatiivseid tooteid, samuti neid turule viia ja tutvustada, siis on tegemist ärilise projektiga, mille toetamisega loodaks eelis ühele teenusepakkujale piirkonnas.

15.Kaebaja on ekslikult leidnud, et ettevõtlusaktiivsuse tõhustamine on üheks programmi põhieesmärgiks ja seetõttu ei ole tal ka sisuliselt võimalik nõustuda programmi nõukogu ja vaidlustatavas käskkirjas toodud põhjendusega. Vastustaja märgib, et vastavalt regionaalministri 28.02.2012 käskkirjast nr 1-4/49 „Peipsiveere programmi programmdokument“ oli programmi eesmärgiks aidata kaasa Peipsiveere piirkonna ja vanausuliste kogukonna elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele läbi kohapealse ettevõtluskeskkonna ja inimkapitali arendamise, piirkonna turunduse ning Peipsi järve atraktiivsuse suurendamise ja mitmekesisema kasutamise, toetudes piirkonna kultuurilis-loodusliku eripära kui spetsiifilise arengupotentsiaali rakendamisele. Vastustaja on seisukohal, et kuigi ettevõtlusaktiivsuse tõhustamine on projekti mõjususe hindamise kriteeriumiks (programmdokumendi p 9.9.3) ja ühtlasi ka programmi üheks eesmärgiks (programmdokumendi p 1.1, mis räägib täpsemalt ettevõtluskeskkonna arendamisest), tuleb vaadata ka programmdokumendi p 4.2, mis kirjeldab, milliseid tegevusi üldse antud programmi raames rahastatakse. Kaebaja projekt ei mahu programmdokumendi

6 p-de 4.2.1 „Noorte ettevõtlusalane koolitus ja sidumine Peipsiveere piirkonnas tegutsevate ettevõtetega“ ega 4.2.2 „Ettevõtluskeskkonna edendamine, ettevõtjale kvaliteetse ja aktiivse tugiteenuse tagamine“ all loetletud tegevuste alla. Kuna eeltoodud punktid on programmis ainsana ettevõtlusaktiivsusega seotud, ei ole kaebaja etteheide asjakohane. Kaebaja on leidnud, et ta peab normaalseks ja iseenesestmõistetavaks, et vastavas valdkonnas tegutsev MTÜ suudaks muuhulgas ka iseennast majandada, kuid kaebaja eesmärgiks või põhitegevuseks ei ole kunagi olnud majandustegevuse kaudu tulu saamine. Vastustaja ei vaidle kaebaja nimetatud seisukohale vastu, kuid juhib tähelepanu sellele, et Peipsiveere programm ei ole sobiv vahend kaebaja eeltaotluses toodud eesmärgi saavutamiseks, kuna vastav programm on ellu kutsutud teistsuguste eesmärkide saavutamiseks.

16.Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd programmi nõukogu ettepanek kaebaja eeltaotluse tegevuskavasse mittekandmiseks on olnud põhjendatud ja õiguspärane, ei olnud vastustajal põhjust tegevuskava ettepanekut tagasi saata selle uueks läbivaatamiseks. Seega on kaebaja etteheide, et vastustaja on üksnes „kummitempel“, paljasõnaline ja põhjendamatu. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et kuigi programmdokumendi p 10.7 kohaselt kinnitatakse eeltaotluste loetelu, mida ei kanta tegevuskavasse, regionaalministri käskkirjaga, saab see programmdokumendi järgi toimuda ainult programmi nõukogu ettepanekul. Kuivõrd programmi nõukogu otsuste puhul on tegu kollegiaalse organi otsustega, mille puhul kõik hindajad langetavad otsuse oma erialateadmistele, kogemustele ja siseveendumustele tuginedes, siis ei saa otsuseni jõudmise kaalutluskäik ja põhjendused olla samavõrd põhjalikud kui need on üksikorgani poolt langetatud otsuste puhul. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et programmi nõukogu otsus on piisavalt põhjendatud.

17.Vastustaja hinnangul ei ole kaebajal võimalik esitatud kaebusega saavutada taotletud eesmärki, kuna isegi juhul kui kaebus rahuldatakse ja vastustajat kohustatakse korraldama kaebaja eeltaotluse uuesti läbivaatamine programmi tegevuskavasse kandmiseks, ei ole võimalik kaebaja eeltaotlust enam tegevuskavasse kanda põhjusel, kuna programmi vahendid on lõppenud (programmdokumendi p 9.11.3).

IV TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 18.Kaebaja jääb kõikide kaebuses toodud põhjenduste juurde ning täiendavalt, tulenevalt valdavalt vastustaja poolt kohtule esitatud seisukohtadest , lisab järgmist:

19.1.Siseministri poolt kohtule esitatud vastuses on esmakordselt üritatud välja tuua põhistused, millest lähtudes Siseminister vaidlustatava käskkirja välja andis ning mille aluseks omakorda oli Peipsiveere programmi nõukogu ettepanekud. Alles kohtumenetluses haldusakti põhistuste esitamine ei ole kooskõlas hea halduse tavadega. Vastasel korral tekiks olukord, kus haldusakti andmisel puudub pädeval isikul kohustus haldusakti piisaval määral põhjendada ning haldusakti adressaadil ei ole võimalik aru saada, miks tema suhtes konkreetne otsustus tehti.

19.2.Kaebaja ei nõustu ka vastustaja sisuliste vasutuväidete ja seisukohtadega. Vastustaja on kohtule pikalt selgitanud, kes programmi nõukogusse kuuluvad ja millised vormilised ja eetilised nõuded vastavatele isikutele kehtivad. Kaebaja märgib, et eespoolnimetatud kehtestatud nõudeid ja kriteeriume ei ole kaebuses kahtluse alla seatud. Probleemiks on asjaolu, kas programmi nõukogu tegevus eeltaotluste üle otsustamisel on olnud läbipaistev. Kaebaja on jätkuval seisukohal, et programmi nõukogu otsustusmehhanism on kontrollimatu.

7 19.3.Vastustaja märgib, et programmi nõukogu põhjendus kaebaja suhtes tuleneb programmdokumendi p-s 9.9 nimetamata põhjusest ja nõukogu on lähtnud p-st 9.10. Kaebuses mööndi tõepoolest, et programmi nõukogule on jäetud teatud suvaotsustusõigus, kuid p-s 9.10 toodud näitnimekirja alusel tuleb asuda seisukohale, et mõeldud on eeldatavalt vähese mõjususega projekte. Kaebaja suhtes ei ole välja toodud põhistust, et projekt võiks olla vähese mõjususega. 19.4. Kaebaja leiab, et põhiliseks sisuliseks vaidlusmomendiks on asjaolude tuvastamine, kas kaebaja eeltaotlus on äriline projekt, mille toetamisega loodaks eelis ühele teenusepakkujale piirkonnas. Märgime , et kaebaja näol on tegemist vabaühendusega, mille eesmärgiks on muuhulgas ettevõtluskeskkonna edendamine, ettevõtjale kvaliteetse ja aktiivse tugiteenuse tagamine, milline omakorda ongi programmdokumendi p 4.2.2. üheks põhieesmärgiks. Kaebaja eeltaotluses toodud projekt „Suitsumaja rajamine Peipsimaale“ ei ole kaebaja äriprojekt, vaid suunatud uute toodete väljatöötamisele koos kohalike ettevõtetega ja toodangu valmistamiseks kohalikele olemasolevatele ja/või tekkivatele ettevõtetele. Soovime ka rõhutada, et MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök eesmärgid ja tegevus on suunatud laiemale sihtrühmale, kui ühingu liikmeskond, tema tegevus on avalik, kaebajal on tema tegevust aktiivselt kajastav sotsiaalmeedia väljund (Facebook), kus on avaldatud põhikiri, majandusaasta aruanded, juhtorganite koosseisud ning kinnitus, et organisatsioon järgib oma tegevuses vabaühenduste tegevuse eetilisi põhimõtteid. Vastustaja seisukoht, et kaebaja eeltaotlus ei mahu üldse programmi raamesse, jääb kaebajale täiesti arusaamatuks. Kaebaja leiab, et kui ettevõtlusaktiivsuse arendamise mõiste all välistatakse uute ja innovatiivsete toodete väljatöötamine, nende turundamine ning tutvustamine, siis on vähemarenenud piirkonnad määratud hääbumisele. Projektide rahastamisel, millised näevad ette raha ainult n.ö „betooni“ paigutamise, ei ole jätkusuutliku eesmärki ning kindlasti ei saa see olla Peipsiveere programmi eesmärk. 19.5.Vastustaja leiab, et kuivõrd programmi nõukogu on kollegiaalne organ, siis ei saa otsuseni jõudmise kaalutluskäik ja põhjendused olla samavõrd põhjalikud, kui on üksikorgani poolt langetatud otsuste puhul. Kaebaja ei saa antud seisukohaga nõustuda. Käesolevas asjas on otsuse põhistuseks kaebaja osas toodud üks lause, mis on oma olemuselt sedavõrd üldine, et võib anda sadu tõlgendamisvõimalusi.

19.6.Vastustaja märgib, et kaebajal ei ole võimalik saavutada taotletud eesmärki, kuna n.ö „raha on otsas“. Kaebaja leiab, et sellise käsitlus toob kaasa ohtliku tendentsi sarnaste või analoogsete projektide rahastamistaotluste üle otsustamisel. Tuleb lugeda üldteadaolevaks asjaoluks, et jõustunud kohtuotsuseni jõudmine vältab igal juhul kauem, kui konkreetsete projektide rahastamisvoor. Sisuliselt väidab vastustaja, et ka tühistamisele kuuluvate haldusaktide puhul puudub akti adressaadil igasugune võimalus oma õigusi kaitsta. Kaebaja märgib siinkohal, et kaebuses on viidatud ka vaidlustatava käskkirja õigusvastasusele. Juhul, kui kohus leiab, et ei ole võimalik kaebuse rahuldamisel kohustada Siseministeeriumit korraldama kaebaja eeltaotluse uuesti läbivaatamine programmi tegevuskavasse kandmiseks, siis jääb kaebaja õigusvastasuse tuvastamise ja Siseministri 17.07.2014 käskkirja nr-1-3/78 osaliselt s.o kaebajat puudutavas osas tühistamise nõude juurde.

V KOHTU SEISUKOHT

8 20.Peipsiveere programmi kaasrahastatakse Eesti riigieelarvest ning nimetatud programmi raames on toetust ( mille näol on tegemist regionaaltoetusega) võimalik taotleda nende projektide elluviimiseks, mille eeltaotlused on kantud Peipsiveere programmi tegevuskava ( vaidlusalusel juhul 2014.a. tegevuskava) nimekirja. Vaidlus puudub pooltel selle üle, et eeltaotluste esitamiseks taotlusvooru väljakuulutamine ja eeltaotluste menetlemine, samuti programmi nõukogu moodustamine ja tegevus on reguleeritud regionaalministri 30.04.2014 käskkirjaga nr. 1-4/85 kinnitatud Peipsiveere programmi programmdokumendis.

21.Kaebuse esitaja on seisukohal, et siseministri käskkirja aluseks olnud programmi nõukogu tegevus eeltaotluste üle otsustamisel ei ole olnud läbipaistev ja ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. Programmi nõukogu koosseis ja töökord on reguleeritud regionaalministri ülalviidatud käskkirjaga kinnitatud Peipsiveere programmi programmdokumendi p-s 8 . Programmi nõukogu moodustamist reguleerivaid sätteid ja nõudeid programmi nõukogusse kuuluvate isikute suhtes on vastustaja kajastanud kirjalikus seletuses kaebuse kohta. Kaebuse esitaja on täiendavates seisukohtades märkinud, et ta ei ole kehtestatud nõudeid ja kriteeriume kaebuses kahtluse alla seadnud, kuid kaebaja on seisukohal, et programmi nõukogu otsustusmehhanism on kontrollimatu. Seega ei sea kaebuse esitaja kahtluse alla muu hulgas asjaolu, et vastavalt programmdokumendi p-le 8.11 olid programmi nõukogu liikmed eeltaotluste läbivaatamisel ja tegevuskavasse kandmise/ mittekandmise ettepaneku tegemisel ausad, sõltumatud ning erapooletud. Peipsiveere programmi programmdokumendi p.8.6 kohaselt on programmi nõukogu koosolekud kinnised, samas on sätestatud programmdokumendi p.8.8., et Tartu Maavalitsus teavitab Ida-Viru ja Jõgeva Maavalitsust, EAS-I ja SiMi programminõukogu koosoleku toimumisest ja nende esindajatel ning Tartu Maavalitsuse esindajal on õigus osaleda koosolekul sõnaõigusega vaatlejaliikmena. Eeltaotluste menetlemist reguleerib Peipsiveere programmi programmdokumendi p.9., kaebuse esitaja ei ole osundanud ühelegi programmdokumendi programmi nõukogu koosseisu ja töökorda ( p.8) või eeltaotluste menetlemist sätestava ( p.9) regulatsiooni konkreetsele punktile, mida programmi nõukogu kaebaja eeltaotluse menetlemisel oleks rikkunud. Seega eeltaotluste väljavalimisel järgiti ülalviidatud programmdokumendis sätestatud protseduure. Programmi nõukogu koosolekud protokollitakse, käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud Peipsiveere programmi nõukogu 19.07.2014 koosoleku protokollist nr 1 ( tl 46-51), et programmi nõukogu on kinni pidanud ülalnimetatud programmdokumendis sätestatud töökorrast ning eeltaotluste menetlemiseks kehtestatud regulatsioonist.

22.Vaidlus puudub selles, et Tartu Maavalitsus programmi nõukogu teenindava organina kontrollib vastavalt programmdokumendi p-le 9.1. taotleja ja eeltaotluse vastavust esitatud programminõuetele ( p-d 9.1.1-9.1.11), andes ebatäpsuste kõrvaldamiseks tähtaja ning koostab ülevaate eeltaotluste ja taotlejate nõuetele vastavuse kontrollist, mille ärakuulamise järel programmi nõukogu eeltaotluste ja taotlejate vastavuse kontrolli tulemused kinnitab. Kohus märgib siinkohal, et taotleja ja esitatud eeltaotluse ülalnimetatud nõuetele vastavuse kontrolli läbimisest ei tulene taotlejale õigustatud ootust, et tema eeltaotlus kantakse Peipsiveere programmi tegevuskava nimekirja. Eeltaotluse osas ettepaneku tegemiseks selle tegevuskavasse nimetamiseks teeb sisulise otsustuse siiski programmi nõukogu, sealjuures võib eeltaotluse programmi nõukogus arutelul ilmneda ka selle mittevastavus punktides 9.1.1.-9.1.11 toodud programminõuetele ( vt programmdokumendi p.9.11.1), mis kinnitab ilmekalt maavalitsuse teostatava kontrolli pigem formaalset iseloomu. Programmi nõukogule on eeltaotluste kohta otsustuse tegemiseks (ettepaneku tegemiseks tegevuskavasse kandmiseks või sellest väljajätmiseks ) antud juhised programmdokumendi p-s 9, täpsemalt

9 punktides 9.8-9.14. Sealjuures, nagu kohus on viidanud juba eelnevalt programmdokumendi p-le 8, mis sisaldab programmi nõukogu koosseisu ja töökorra regulatsiooni , näeb p.8.10. ette :”Programmi nõukogu otsustab konsensuslikult. Kui konsensust ei saavutata, võetakse otsus vastu häälteenamusega. Kui enamus programmi nõukogust jääb erapooletule seisukohale, siis antud eeltaotluse osas ei tehta regionaalministrile ettepanekut selle eeltaotluse kandmiseks tegevuskavasse.”. Käesoleval juhul ei nähtu programmi nõukogu 19.07.2014 koosoleku protokollist, et kaebaja eeltaotluse osas ei oleks saavutatud konsensust.Kaebuse esitaja ei ole seadnud kahtluse alla , et programmi nõukogu iga liige oli eeltaotluste suhtes ettepaneku tegemisel aus, sõltumatu ning erapooletu , seega tegi otsustuse iga arutelul olnud eeltaotluse kohta lähtuvalt oma siseveendumusest, erialateadmistest ja kogemustest. Kuigi programmdokumendist tulenevalt on programmi nõukogu koosolekud kinnised ning eeltaotluste tegevuskavasse nimetamiseks ettepanekute tegemiseks on programmdokumendis sätestatud kriteeriumid, mida tuleb programme nõukogul muuhulgas arvestada , samuti on sätestatud kriteeriumid, mil eeltaotluse tegevuskavasse kandmiseks ettepanekut siseministrile ei tehta, ei tähenda eeltoodu siiski otsustusprotsessi kontrollimatust. Programmdokumendi p.9.13 kohaselt peab programmi nõukogu koosoleku protokollis muuhulgas sisalduma iga esitatud eeltaotluse kohta motiveeritud põhjendus eeltaotluse tegevuskavasse kandmiseks või mittekandmiseks, maksimaalne toetuse suurus, minimaalne omafinantseerimise määr ja taotluse EASile esitamise tähtpäev. Seega leiab kohus, et programmdokumendis nii programmi nõukogu koosseisu ja töökorra osas sätestatu kui ka eeltaotluste menetlemist käsitlevas regulatsioonis ettenähtu, s.h. kohustus iga eeltaotluse kohta motiveeritud põhjenduse esitamiseks tagab programmi nõukogu tegevuse eeltaotluste üle otsustamisel läbipaistvuse ning kaebuse väide otsustusmehhanismi kontrollimatusest on ekslik.

23.Peipsiveere programmi eeltaotluse vormilt nähtuvalt on eeltaotluse eesmärgiks anda ülevaade kavandatava projekti kontseptsioonist, sh vajadustest, eesmärkidest, tulemustest, mõjust ja jätkusuutlikkusest. Programmdokumendi p.9.11 kohaselt ei tee programmi nõukogu regionaalministrile ettepanekut kanda eeltaotlust tegevuskavasse kui: 9.11.1.eeltaotlus ei vasta punktides 9.1.1 kuni 9.1.11 välja toodud programminõuetele; 9.11.2.programmi nõukogu ei ole tuginedes punktis 9.9 ja 9.10 sätestatud kriteeriumidele pidanud projekti piisavalt mõjusaks; 9.11.3.vastavaks aastaks programmile riigieelarvest ettenähtud vahendite maht ei ole piisav projekti rahastamiseks.

Programmdokumendi p.9.9. sätestab:” Eeltaotluste arutelul ja tegevuskavasse nimetamise ettepaneku tegemisel tuleb muuhulgas arvestada, kuivõrd: 9.9.1.eeltaotluses kirjeldatu toetab programmdokumendi punktis 1.1

sätestatud eesmärki; 9.9.2.laiaulatuslikult ja pikaajaliselt mõjutab projekt kogu Peipsiveere piirkonda; 9.9.3. omab projekti elluviimine mõju ettevõtlusaktiivsusele Peipsiveere piirkonnas; 9.9.4. kuluefektiivsed on projekti tegevused, sh kasusaajate arvu alusel.”.

Programmdokumendi p.9.10 tulenevalt võib programmi nõukogu ettepaneku tegemisel eeltaotluste nimetamiseks tegevuskavasse arvesse võtta ka muid punktis 9.9 nimetamata

10 põhjuseid või asjaolusid, mis võivad mõjutada eeltaotluse valikut (nt projekti vähene lisandväärtus, vähene jätkusuutlikkus, projektiideede kattumine samas piirkonnas vms). Mis puudutab kaebaja täiendavat väidet, et programmdokumendi p-s 9.10 on silmas peetud vähese mõjususega projekte ning kaebaja suhtes ei ole toodud välja põhistust projekti vähesest mõjususest, siis märgib kohus, et programmdokumendi p.9.10 ei ole piiritletud eeltaotluse valikut mõjutada võivaid , p.9.9. nimetamata asjaolusid või põhjuseid projekti vähese mõjuga ning ka p.9.10 toodud näited ei sea programmi nõukogule kaebuse tõlgenduse kohaseid piiranguid.

24.Kaebuse esitaja on seisukohal, et programmi nõukogu põhjendus, mille kohaselt kaebaja eeltaotlus on äriline projekt, mille toetamisega loodaks eelis ühele teenusepakkujale, ei ole kooskõlas programmi eesmärkidega. Programmdokumendi p.1.1 kohaselt on programmi eesmärk aidata kaasa Peipsiveere piirkonna ja vanausuliste kogukonna elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele läbi kohapealse ettevõtluskeskkonna ja inimkapitali arendamise, piirkonna turunduse ning Peipsi järve atraktiivsuse suurendamise ja mitmekesisema kasutamise, toetudes piirkonna kultuurilis-loodusliku eripära kui spetsiifilise arengupotentsiaali rakendamisele. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult selgitanud, et kuigi ettevõtluskeskkonna arendamine on Peipsiveere programmi üheks eesmärgiks ja samuti on programmdokumendi p.9.9.3 kohaselt projekti mõjususe hindamise üheks kriteeriumiks ettevõtlusaktiivsuse tõhustamine Peipsiveere piirkonnas, siis ettevõtlusaktiivsusega seonduvalt rahastatavad tegevused on loetletud programmdokumendi punktides 4.2.1 ”Noorte ettevõtlusalane koolitus ja sidumine Peipsiveere piirkonnas tegutsevate ettevõtetega” ja 4.2.2.”Ettevõtluskeskkonna edendamine, ettevõtjale kvaliteetse ja aktiivse tugiteenuse tagamine” , milliste tegevuste hulka kaebaja projekti tegevused ei kuulu. Kaebuse esitaja ei ole neid seisukohti ümber lükanud. 25.Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja on eeltaotluses ( tl 17-19) projektile “Suitsumaja rajamine Peipsimaale” projekti sisu lühikokkuvõttes ( eeltaotluse II alajaotuses “Eeltaotluse sisu” esitatud küsimustele vastates ) selgitanud, et “Projekti eesmärk on Peipsimaa traditsiooniliste kalatöötlemise viiside kasutamine ja edasiarendamine läbi Peipsi kala väärtustamise ja sellele lisandväärtuse andmise. Samuti uute ja innovatiivsete toodete väljatöötamine ning nende turule viimine ja tutvustamine./../”. Projekti elluviimisega soovitavat eesmärki arvestades ( välja töötada uusi ja innovatiivseid tooteid , neid turule viia ja tutvustada) on kohtu hinnangul põhjendatud programmi nõukogu järeldus ärilisest projektist. Samas eeltaotluse II alajaotuses on ka kaebaja märkinud, et “Projekti elluviimise tulemusena on rajatud suitsumaja, mida kasutatakse aktiivselt (k.a. kohalik kogukond) Peipsi kalale ja ulukilihale lisandväärtuse andmiseks ja uute töötlemise viiside ning toodete väljaarendamiseks. Teenusepõhiselt on rajatud hoone avalikuks kasutamiseks”. Kohus leiab, et programminõukogu kaebaja eeltaotluses toodud projekti eesmärkidest lähtuvalt tehtud järeldused projekti ärilise iseloomu kohta ning programmi nõukogu otsustus et ärilise projekti toetamisega loodaks eelis ühele teenuse pakkujale piirkonnas , on põhjendatud küll lakooniliselt, kuid siiski määral, mis võimaldas programmi nõukogu ettepanekut kaebaja eeltaotlust tegevuskavasse mittekandmiseks vastustajal hinnata lähtuvalt programmi nõukogu põhjendustest. Nähtuvalt kaebusest on siseministri 17.07.2014 käskkirja nr 1-3/78 lisas esitatud põhjendused kaebaja eeltaotluse Peipsiveere programmi 2014.a. tegevuskavasse mittekandmiseks olnud mõistetavad ka kaebajale ning on võimaldanud kaebajal kaebeõiguse teostamist, iseasi on, et kaebaja nende põhjendustega ei nõustu. Lisaks märgib kohus, et vastustaja esitatud täiendavad põhjendused kohtumenetluse käigus ei tähenda kaalutlusotsuse põhjenduste esitamist alles kohtumenetluses, milline tegevus üldjuhul aktsepteeritav ei ole.

11 Seega leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja kaebaja subjektiivseid õigusi sellega rikutud ei ole.

26.Kuivõrd kaebus siseministri 17.07.2014 käskkirja nr 1-3/78 osaliseks tühistamiseks ülaltoodud põhjendustel rahuldamisele ei kuulu ja kaebaja eeltaotlust ei ole sealjuures jäetud rahuldamata programmi vahendite lõppemise tõttu, , puudub kohtul vajadus analüüsida olukorda, kus programmi tegevuskavasse ei kanta eeltaotlust põhjusel, et vastavaks aastaks programmile riigieelarvest ettenähtud vahendite maht ei ole projekti rahastamiseks piisav ( programmdokumendi p.9.11.3.).

27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kaebaja kanda jäävad tema enese menetluskulud .

/ allkirjastatud digitaalselt/

Lea Kuuse kohtunik