3-13-2157/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-13-2157

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2014.a, Tallinn Haldusasja number 3-13-2157 Haldusasi N.K. kaebus Põhja-Tallinna vanema 07.06.2013.a käskkirjale nr 2-17/21 „N.K. poolt Põhja-Tallinna Valitsusele tagasimaksmisele kuuluva summa määramine ja maksegraafiku kinnitamine“ Asja läbivaatamise kuupäev 12.12.2014.a Menetlusosalised Kaebaja N.K., esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Vastustaja Tallinna linn, esindajad Merike Kaev ja Liisa Ojamaa RESOLUTSIOON

1. Tühistada Põhja-Tallinna vanema 07.06.2013.a käskkiri nr 2-17/21 „N.K. poolt Põhja-Tallinna Valitsusele tagasimaksmisele kuuluva summa määramine ja maksegraafiku kinnitamine“ ja saata asi Põhja-Tallinna vanemale uueks otsustamiseks.

2. Mõista Tallinna linnalt N.K. kasuks välja tema poolt käesolevas asjas kantud menetluskulud 495 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu 02.12.2011.a otsusega haldusasjas nr 3-10-1300 ennistati N.K. teenistusse ja mõisteti tema kasuks välja tasu teenistuses puudutud aja eest, sh viivitamatult kahe kuu palk. Kahe kuu töötasu summas 2136 eurot maksti N.K.le välja 07.12.2011.a. Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2012.a otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu otsus muutmata.

2. Põhja-Tallinna vanema 07.06.2013.a käskkirjaga nr 2-17/21 „N.K. poolt Põhja-Tallinna Valitsusele tagasimaksmisele kuuluva summa määramine ja maksegraafiku kinnitamine“ määrati N.K.le Põhja-Tallinna Valitsusele tagasimaksmisele kuuluvaks summaks 6 363,37 eurot, kinnitati maksegraafik (käskkirja lisa 1) ja kohustati N.K.t tasuma nimetatud summa Tallinna Linnakantselei Finantsteenistuse arvelduskontole vastavalt maksegraafikule.

3. N.K. esitas 10.07.2013.a Tallinna Linnavalitsusele Põhja-Tallinna vanema 07.06.2013.a käskkirjale nr 2-17/21 vaide, mis jäeti Tallinna Linnavalitsuse 11.09.2013.a korraldusega nr 1256-k rahuldamata, kuid kohustati Põhja-Tallinna Valitsust käskkirjas arvutusviga parandama. Põhja- Tallinna Valitsuse 27.09.2013.a käskkirjaga nr 2-17/33 muudeti Põhja-Tallinna vanema 07.06.2013.a käskkirja nr 2-17/21 muuhulgas selliselt, et N.K. on kohustatud Tallinna linnale tasuma 5 780,52 eurot.

4. N.K. esitas 11.10.2013.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Põhja-Tallinna vanema 07.06.2013.a käskkirja nr 2-17/21 tühistamist ja Põhja-Tallinna vanemale uueks arutamiseks saatmist. Kohus võttis kaebuse 22.11.2013.a menetlusse ja määras vastustajaks Tallinna linna.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebuse põhjendus.

Vastustaja on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2, kuna haldusaktis ei ole välja toodud, mille alusel on haldusakt antud. Haldusaktist ei nähtu üheselt arusaadavana üksikasjalikku nõuete arvutuskäiku. Haldusakti põhjendused ei ole piisavad. Käskkiri on kaalutlusvigadega, kuna osaliselt on jäänud välja selgitamata olulised asjaolud ja osaliselt on asjaolud tuvastatud ebaõigesti. Vastustaja viidatud Riigikohtu lahend ei käsitle olukorda, kus ametiasutus nõuab juba välja maksutud tasu tagasi. Haldusakt ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, vastustaja on ebaõigesti kohaldanud ja tõlgendanud ATS § 135 ning võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 1027 ja 1028. Põhjendamatult on hüvitise maksmisel maha arvatud töötasust 778 eurot. Vastustajapoolse nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna vastustaja põhjustas ise enda ebaseaduslike tegudega kaebaja teenistusest vabastamise, kaebaja kohtusse pöördumise ja sellega seotud kulude kandmise ning töökoha otsimise.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

6.1 Vastustaja tugineb põhiseaduse §-le 25, ATS § 135 lg-le 1, VÕS § 127 lg-tele 1 ja 5 ning §-dele 1027 ja 1028 ning Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2012.a otsusele haldusasjas nr 3-10-1300. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-41-99 väljendanud seisukohta, et teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmise otsustamisel tuleb silmas pidada ATS § 135 eesmärki, milleks on anda ebaseaduslikult vabastatud ametnikule õigus saada tasu kogu aja eest, mil ta oli temast sõltumatutel põhjustel ilma töötasuta ning lahendis nr 3-3-1-85-11 pidanud võimalikuks arvata ATS § 135 lg 1 alusel makstavast hüvitisest maha tasu, mille isik on teenistusest sunnitult puudutud ajal omandanud oma tööjõu teistsuguse kasutamisega.

6.2 Käskkiri on motiveeritud ja kaalutusvigadeta. Ehkki käskkirja lisaks ei olnud üksikasjalikku, reaalselt saadud ja sunnitult töölt puudumise tõttu saamata jäänud tasu arvutuskäiku, edastati tabel kaebajale tutvumiseks 16.05.2013.a. Hüvitise ja töötasu mahaarvamise metoodika nähtus käskkirjast üheselt ja sellest tulenev arvutuskäik oli loogiline. Kaebaja ettepanekut mitte võtta arvesse teise tööandja juures saadud töötasu seoses majanduslike ja perekondlike raskustega on käsitletud nii kaevatavas käskkirjas, kui ka korralduses, millega Tallinna Linnavalitsus lahendas kaebaja vaide. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgmistel põhjustel rahuldada.

7.1 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et Tallinna Halduskohtu 02.12.2011.a otsusega haldusasjas nr 3-10-1300 ennistati kaebaja teenistusse ja mõisteti tema kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest (tl 68). Puudub ka vaidlus selles, et vastustaja on 07.12.2011.a maksnud kaebajale tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest välja 2 136 eurot. Samas nähtub Põhja-Tallinna Valitsuse 27.09.2013.a käskkirjast nr 2-17/33, et kaebajal on jäänud teenistusest sunnitult puudutud aja eest saamata kokku 12 568,56 eurot (tl 18).

7.2 Kohus leiab, et kaevatav käskkiri on materiaalselt õigusvastane, kuna selle andmiseks puudub õiguslik alus. Ühestki vastustaja esindaja poolt kohtuistungil loetletud, vastuses kaebusele ning kaevatavas käskkirjas viidatud sättest ja kohtulahendist ei tulene haldusorgani õigust nõuda teenistujalt temale väljamakstud töötasu tagasimaksmist: 1) ATS § 135 lg 1 sätestab ebaseaduslikult vabastatud ametniku nõudeõiguse; 2) VÕS § 127 lg-d 1 ja 5 ning §-d 1027 ja 1028 ei ole käesolevas vaidluses kohaldatavad, kuna nimetatud seadus reguleerib eraõigusliku iseloomuga võlasuhteid; 3) Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2012.a otsusega haldusasjas nr 3-10-1300 jäeti aga muutmata Tallinna Halduskohtu 02.12.2011.a otsus samas asjas, millega mõisteti kaebaja kasuks välja tasu teenistuses puudutud aja eest. Ka vastuses kaebusele viidatud Riigikohtu lahendid (3-3-1-41-99 ja 3- 3-1-85-11) ei ole asjakohased, kuna käsitlevad kohtu poolt tasu väljamõistmise otsustamist, millega käesoleval juhul tegemist ei ole.

7.3 Seega kuulub kaevatav haldusakt tühistamisele ja vastustajal tuleb asi uuesti lahendada.

8. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb vastustajalt kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot ja õigusabikulude 480 eurot väljamõistmist (tl 85). Õigusabikulud on kantud ja kohased (tl 86). Seega kuulub kaebaja taotlus rahuldamisele ja menetluskulud (495 eurot) vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys