3-13-2028/43 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Viive Ligi ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2028

Haldusasi

AB

kaebus

Tallinna

Munitsipaalpolitsei

Ameti

28.08.2013

käskkirja

nr

3-1/127

õigusvastaseks

tunnistamiseks ning kolme kuu keskmise palga suuruse

hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AB, volitatud esindaja Tiina Raja

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Ülle

Aliorg ja Arnold Vismann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.06.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AB apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.06.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-2028 ning teha

uus otsus, millega tunnistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.08.2013 käskkiri nr

3-1/127 õigusvastaseks ja mõista Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt AB kasuks välja

hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

3. Mõista Tallinna linnalt AB kasuks välja menetluskulud summas 200 (kakssada)

eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.01.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-13-2028

2(10)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB töötas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis kontrolliosakonna inspektori ametikohal.

2. Tallinna Linnavalitsuse 21.08.2013 korraldusega nr 1122-k „Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ameti koosseisunimestik koos teenistuskohtade palgaastmetega“ tehti Tallinna Linnavalitsuse

27.02.2013 korralduse nr 237-k „Tallinna linna ametiasutuste koosseisunimestikud koos

teenistuskohtade

palgaastmetega“

lisas

9

„Tallinna

Munitsipaalpolitsei

Ameti

koosseisunimestik koos teenistuskohtade palgaastmetega“ muudatused ja asendati alates

01.09.2013

Tallinna

Munitsipaalpolitsei

Ameti

koosseis

korralduse

lisas

toodud

koosseisunimestikuga koos teenistuskohtade palgaastmetega. Üheks korraldusega kaasnevaks

muudatuseks oli, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kontrolliosakonnas kaotati inspektori

ametikoht.

3. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 26.08.2013 kirjaga nr 3-8/4502 teavitati AB-i

teenistusest vabastamisest koondamise tõttu. Kirjas märgiti, et koondamisel on arvesse võetud

ametnike haridust, töökogemusi, teadmisi ja oskusi ning võrreldes teiste ametnikega on AB-i

menetlusdokumentide vormistamise kvaliteet madalam. Kirjas lisati, et vaatamata

töökogemusele, on väga palju dokumente vormistatud puudulikult, suurte hooletusvigadega ja

lohakalt; samuti on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile laekunud kaebusi AB-i kui ametniku

käitumise ja suhtlemisoskuse kohta. Viimaks selgitati, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil ei

ole AB-ile pakkuda tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat eelmise

ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta.

4. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.08.2013 käskkirjaga nr 3-1/127 vabastati AB

teenistusest koondamise tõttu 31.08.2013 seoses Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti töö

ümberkorraldamisega.

5. AB esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.08.2013

käskkirja 3-1/127 õigusvastasuse tuvastamiseks ning kolme kuu keskmise palga ulatuses

hüvitise väljamõistmiseks.

Vaidlustatud käskkirjas ei ole toodud vabastamise põhjendusi. 26.08.2013 kirjas on esitatud

lühidalt vabastamise põhjendus, kuid see ei asenda 28.08.2013 käskkirjas puuduvat põhjendust,

sest AB ei saa 26.08.2013 kirja vaidlustada. Samuti on 26.08.2013 kirjas esitatud põhjendused

kontrollimatud ja otsitud. AB-il on ametikohale vastav haridus, piisav töökogemus ning

vajalikud teadmised ja oskused. 26.08.2013 koondamisest etteteatamise kirjast ega vaidlustatud

käskkirjast ei ole arusaadav, miks otsustati kaebaja koondada ning kas ja kuidas arvestati AB-i

haridust, töötulemusi ja -kogemust. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ei ole koondamisel

võrrelnud AB-it teiste kontrolliosakonna inspektoritega.

Piletikontrolli teostavad ametnikud olid kohustatud tegelema vaid sõiduõiguse kontrollimise ja

menetlemisega ühistranspordis ning ükski neist ametnikest ei menetlenud veel lisaks teiste

seaduste rikkumisi. Menetlusdokumentides vigade otsimisel ei arvestatud, kui palju

3-13-2028

3(10)

menetlusdokumente AB koostas. Nimelt koostas AB rohkem menetlusdokumente kui enamus

samu ülesandeid täitvad ametnikud, mistõttu on selgitatav mõne üksiku menetlusdokumendi

puhul eksimuse sissetulek. Samuti on jäetud arvestamata töökeskkond, mis põhjustab ametnikel

vigade tekkimist, kuna tööd tuleb teha tänaval, agressiivsete menetlusaluste isikute keskel ja

sageli ebapiisava valgustusega. Tõendamata on, et AB alustas kiirmenetlusi ilma menetlusaluse

isiku nõusolekuta. Tallinna linna esitatud rikutud blanketid näitavad, et kiirmenetlust ei

alustatud. Tallinna linn ei ole tõendanud, et AB-i käitumise kohta on laekunud Tallinna linnale

kaebusi. AB-ile ei ole määratud ühtegi distsiplinaarkaristust ega ole esitatud ka sellesisulist

distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet, millest nähtuks, et AB on toime pannud distsiplinaarsüüteo.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil on täitmata üks patrulliosakonna vaneminspektori ja üks

inspektori ametikoht. Lisaks oli töökuulutuste portaalis 17.09.2013 üleval töökuulutus, mille

kohaselt otsitakse siseteenistuse inspektorit. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ei ole AB-ile

pakkunud teist ametikohta. Vaidlustatud käskkirjas on motiveerimata, miks koondati AB

teenistusest 5 päeva peale 26.08.2016 kirja koostamist ning miks ei järgitud etteteatamise

tähtaega. AB sai 26.08.2013 kirjast ja 28.08.2013 käskkirjast teada 30.08.2013. Seega ei saanud

kaebaja oma koondamisest teada enne kui oma viimasel tööpäeval. Sellega on Tallinna

Munitsipaalpolitsei Amet põhjustanud AB-ile põhjendamatuid vaimseid kannatusi.

6. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Vaidlustatud käskkirjas on esile toodud üksnes põhimotiivid ning viidatud AB-ile

kättesaadavatele 21.08.2013 korraldusele nr 1122-k ja 26.08.2013 koondamisest etteteatamise

kirjale, et vältida viidatud dokumentides toodud põhjenduste kordamist.

26.08.2013 koondamisest etteteatamise kirjas märgiti, et AB-i koondamisel on arvesse võetud

ametnike haridust, töökogemusi, teadmisi ja oskusi, kuid vaatamata töökogemusele esineb AB-

i poolt vormistatud menetlusdokumentides vigu ning hooletult tehtud parandusi. Samuti on

laekunud kaebusi AB-i kui ametniku käitumise ja suhtlemisoskuse kohta. Vigaselt vormistatud

menetlusdokumendid ei kinnita kaebaja töökogemusi, teadmisi ja oskusi. Kaebaja oli nendest

menetlusdokumentidest teadlik, kuivõrd on need ise koostanud. Lisaks on AB-i tööpanus olnud

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti üldistesse töötulemustesse tagasihoidlik, st piirdunud ainult

ühetüübiliste rikkumiste (sõiduõiguse kontrollimine ühistranspordis) fikseerimise ja

kiirmenetluse otsuste koostamisega. Muid rikkumisi AB ei menetlenud, kuigi omas pädevust

teostada järelevalvet ja viia läbi menetlusi 16 seaduse alusel, millest tulenevate rikkumiste

menetlemise õigus on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile antud. Kaebusele lisatud

menetlejate perioodi 01.01. - 28.08.2013 aruanne ei oma koondamise õiguspärasuse hindamisel

tõendusväärtust. Ainuüksi selle aruande põhjal ei ole võimalik välja tuua ametialast

paremusjärjestust, hinnata tööpanust ja töökoormust, kuivõrd aruandes on ka ametnikke, kes on

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametist lahkunud, viibivad lapsehoolduspuhkusel, ei tegele

rikkumiste tuvastamise ja väärteoasjade menetlemisega või tegelevad sellega aeg-ajalt teiste

ülesannete kõrvalt. Tallinna linn leiab, et AB-i puhul ei võrdu haridus, töökogemus, teadmised

ja oskused tegeliku tööpanusega, mida on temalt eeldatud.

Tallinna linn ei saanud muuta 21.08.2013 korralduse nr 1122-k kehtivust ja selle tähtaegu, vaid

asus täitma talle pandud ülesannet ameti struktuuri muutmiseks. 21.08.2013 korraldusega nr

1122-k kaotati AB-i ametikoht alates 01.09.2013, mistõttu ei saanud amet järgida

etteteatamistähtaegu. Samas on AB-ile tasutud palk etteteatamistähtajast puudu jäänud

tööpäevade eest.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil puudus võimalus pakkuda AB-ile teist ametikohta. Ametist

mittesõltuvalt vormistati täiendav koosseisunimestiku vähendus Tallinna Linnavalitsuse

02.10.2013 korraldusega nr 1336-k „Tallinna Ettevõtlusameti ja Tallinna Munitsipaalpolitsei

3-13-2028

4(10)

Ameti koosseisunimestike koos teenistuskohtade palgaastmetega ja kulude muudatused“.

Kaebuses viidatud ametikohad on vabanenud koondamise järgselt ning neid ei olnud võimalik

kaebajale objektiivsel põhjusel pakkuda.

7. Tallinna Halduskohtu 09.06.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Tallinna linn ei ole õigusvastaselt AB-i teenistusest vabastanud koondamise tõttu. 26.08.2013

koondamisest etteteatamise kirjast nähtub, et töötajaid võrreldi omavahel ning koondamisel on

arvesse võetud ametnike haridust, töökogemusi, teadmisi ja oskusi, mis vastavad

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Töötajate valiku teostamist on kinnitanud

ka vande all üle kuulatud tunnistaja Anu Sirkel, kes töötas koondamise ajal Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ametis personali vanemspetsialistina. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja

ütluste tõesuses ja usaldusväärsuses ning kohus hindab käesolevas asjas tunnistaja ütlusi, mis

on suuliseks tõendiks koos kirjalike tõenditega.

Koondamise põhjendused ei pea tingimata kajastuma koondamise tõttu teenistusest

vabastamise käskkirjas, vaid need võivad olla ka muus menetlusdokumendis, millele on

viidatud käskkirjas ning mis väljastatakse koondatavale. Menetlusdokumendis toodud

koondamise põhjendusi vaidlustatakse koos teenistusest vabastamise käskkirjaga. Seetõttu

puudub vajadus eraldi selle menetlusdokumendi vaidlustamiseks. Vaidlustatud käskkirjas on

muu hulgas viidatud ka Tallinna Linnavalitsuse 21.08.2013 korraldusele nr 1122-k ning

26.08.2013 koondamisest etteteatamise kirjale. 21.08.2013 korralduses selgitatakse Tallinna

Munitsipaalpolitsei

Ametis

läbiviidavaid

struktuurimuudatusi

ning

põhjendatakse

ümberkorralduste vajadust. Kõnealune korraldus oli AB-i ametikoha kaotamise õiguslikuks

aluseks. 26.08.2013 koondamisest etteteatamise kirjas on selgitatud AB-ile koondamise

õiguslikke ja faktilisi asjaolusid. AB koondati mõlemas dokumendis toodud põhjendustel, mis

olid AB-ile teada. Tunnistaja AS on koondamisega seotud asjaolusid, sh teise ametikoha

pakkumisega seonduvat, piisava põhjalikkusega kohtus selgitanud. Tallinna linn ei ole AB-i

suhtes koondamissituatsioonis õigusvastaselt käitunud. Tallinna linn kinnitas kohtus ning see

on tõendatud ka tunnistaja ütlustega, et koondamisele eelnes koondamisele kuulunud ametnike

töötulemuste, tööülesannete täitmise kvaliteedi ja isikuomaduste ametikohtadele vastavuse

võrdlemine, mis toimus kollegiaalselt ning otsused võeti vastu kollegiaalselt. Kohtu arvates ei

saa üheselt väita, et kaalutletud valikut, keda koondatavatest eelistada, Tallinn linn ei teinud.

AB ei ole ümber lükanud Tallinna linna väiteid, et AB-i tööpanus Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ameti üldistesse töötulemustesse on olnud tagasihoidlik, st piirdunud ainult ühetüübiliste

rikkumiste fikseerimise ja kiirmenetluse otsuste koostamisega, muid asju AB oma pädevuse

piires ei menetlenud.

Tallinna linn kinnitas kohtule, et AB-ile ei olnud pakkuda teist tema võimetele vastavat

ametikohta. Kõik kaebuses märgitud ja konkursiväliselt täidetavad ametikohad vabanesid pärast

teenistusest vabastamise käskkirja andmist ning seetõttu ei saanud neid AB-ile pakkuda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. AB palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.06.2014 otsus ja teha

uus otsus, millega tunnistada õigusvastaseks 28.08.2013 käskkiri nr 3-1/127 ning mõista välja

hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Halduskohus on lähtunud põhjenduse ja kaalutluse hindamisel vaid Tallinna linna töötaja AS-i

tunnistajana antud ütlustest, kuid AS ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et kaalumist enne

koondamist tehti. AS tunnistas, et mingit vastavat dokumenti ei koostatud ja AB-ile ei

tutvustatud. See tõendab, et tegelikku ja kaalutletud valikut ei tehtud.

3-13-2028

5(10)

Halduskohus on andnud arusaamatu hinnangu, et AB ei ole ümber lükanud Tallinna linna

väiteid selle kohta, et AB-i tööpanus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti üldistesse

töötulemustesse on olnud tagasihoidlik, st piirdunud ühetüübiliste rikkumiste (sõiduõiguse

kontrollimine ühistranspordis) fikseerimise ja kiirmenetluse otsuste koostamisega, muid asju

AB oma pädevuse piires ei menetlenud. AB on 07.01.2014 menetlusdokumendis nimetatud

väidetele vastanud ning märkinud, et piletikontrolli teostavad ametnikud olid kohustatud

tegelema vaid sõiduõiguse kontrollimise ja menetlemisega ühistranspordis ning ükski neist

ametnikest ei menetlenud veel lisaks teiste seaduste rikkumisi. Vastupidist ei ole tõendanud ka

Tallinna linn. Ametnike võrdlust ei ole Tallinn linn esitanud. Halduskohus ei ole andnud

hinnangut AB-i väitele, et põhjendusteks on esitatud kontrollimatud ja põhjendamatud väited.

Kohtuistungil ei esitanud tunnistaja tõendeid, et need põhjendused oleksid olnud eelnevalt

tuvastatud. Tunnistaja väide, et toimus pikk vaidlus, keda koondada, keda mitte, tõendab, et

kindlaid kriteeriume ei olnud. Vastasel juhul ei oleks olnud vaja pikalt vaielda, vaid oleks

saanud koostada pingerea, millest koondamisel lähtuda.

Halduskohus ei ole arvestanud Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-42-10, mille kohaselt on

ametiasutusel kohustus enne teenistuja koondamist võrrelda teenistujate teenistusalaseid

näitajaid ja teostada seejärel kaalutud valik; teenistuja peab teadma, millist kriteeriumit tema

teenistusest vabastamisel kohaldatakse. Viidatud Riigikohtu lahend on täitmiseks kohustuslik,

mitte soovituslik.

9. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning tugineb menetlusosaliste suulistele

seletustele, tunnistaja ütlustele ja antud asjas kohtule esitatud tõenditele nende kogumis ja

vastastikuses seoses. Kohus on otsuses analüüsinud kohtuistungil uuritud dokumentaalseid

tõendeid, poolte esitatud kirjalikke ja suulisi seletusi, tunnistaja antud ütlusi ning nendele

tuginedes järeldanud õigesti, et AB-i koondamisele eelnes ametnike töötulemuste,

tööülesannete täitmise kvaliteedi ja isikuomaduste ametikohale vastavuse võrdlemine.

Kohtuotsuse seisukohad põhinevad otseselt istungil uuritud tõenditel, mis ei võimalda nende

tõlgendamist AB-i poolt soovitud viisil. See, et koondamisele kuuluvate isikute

väljaselgitamisel esineb vaidlusi, on paratamatu ja kinnitab ka antud juhul, et töötajate

ametikohtadele vastavuse võrdlemine ei olnud formaalne ja pelgalt vormitäide. On paratamatu,

et ka ametiasutuse siseselt tõlgendab iga ametnik ühte või teist koondamise aluseks olevat

kriteeriumi oma teadmistest ja parimast arusaamisest lähtuvalt, mis ei pruugi kokku langeda

kolleegide seisukohaga. Võimatu on välja tuua AB-i poolt soovitud pingerida punktitabeli näol,

sest tegemist ei ole konkreetselt mõõdetavate väärtustega.

Tallinn linn ei oleks saanud piirduda ainult AB-i poolt halduskohtule esitatud 2013. a

menetlejate aruandega põhjusel, et bussikontroll toimus ja toimub grupitööna, kus liikmed

määratlevad omavahel ise tööjaotuse – kes kontrollib sõidudokumente, kes julgestab, kes

vormistab menetlusdokumente jne. Seega grupi poolt tuvastatud rikkumiste kirjutamine ainult

väärteoprotokolli või väärteootsuse koostaja arvele ei ole õige ega objektiivne. 26.08.2013

koondamisest etteteatamise kirjas märgiti, et AB-i koondamisel on arvesse võetud lisaks

töötulemustele ametnike haridust, töökogemusi, teadmisi ja oskusi. Lisaks selgitati, et

vaatamata töökogemusele esineb AB-i poolt vormistatud menetlusdokumentides vigu ning

hooletult tehtud parandusi. Samuti on laekunud kaebusi AB-i kui ametniku käitumise ja

suhtlemisoskuse kohta. Seega on kohtuotsuse seisukohad ametnike võrdluste kohta õiged ja

tõendatud vastustaja poolt kohtule esitatud AB-i poolt koostatud seaduse nõuetele

mittevastavate menetlusdokumentidega.

3-13-2028

6(10)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Vaidlustatud käskkirja õiguslikuks aluseks on ATS § 90 lg 1 p 2. Viidatud sätte kohaselt

võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul

kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus.

11. 28.08.2013 käskkirjas nr 3-1/127 on muu hulgas viidatud Tallinna Linnavalitsuse

21.08.2013 korraldusele nr 1122-k, millega muudeti Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

koosseisunimestikku.

Nimetatud

käskkirja

seletuskirjas

on

muudatusi

seoses

kontrolliosakonnaga selgitatud järgmiselt: „Tulenevalt ameti siseselt toimunud tööde

ümberjaotamisest ja kontrolliosakonna töökoormuse langusest (tasuta sõiduõigus Tallinna linna

elanikel) kustutatakse ameti koosseisust struktuuriüksus kontrolliosakond ja liidetakse selle

juhtimis-

ja

tööfunktsioonid

patrulliosakonnaga.

/…/

Samuti

kustutatakse

/…/

kontrolliosakonna koosseisust neli inspektori ametikohta, millega kaasneb ametnike

koondamine.

/…/

Kontrolliosakonnast

tuuakse

koos

ametnike

ja

nende

seniste

tööfunktsioonidega üle neli vaneminspektori ametikohta (palgaaste 14) ja 11 inspektori

ametikohta (palgaaste 12).“ (tl 12). Seega puudub vaidlus, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

koosseisus kaotati 01.09.2013 kontrolliosakond ning selle koosseisus olnud inspektori

ametikohtadest viidi patrulliosakonda üle 11 inspektori ametikohta, kuid 4 inspektori

ametikohta kaotati. Kaebaja töötas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis kontrolliosakonna

inspektorina.

12. AB leiab, et halduskohus on eiranud senist kohtupraktikat teenistusalaste näitajate

võrdlemise korra kohta (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2011 otsust asjas nr 3-3-1-42-

10). Nimetatud lahendis toodi ATS § 116 lg 2 tõlgendus. Ringkonnakohus märgib, et see

tõlgendus selgitas kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seadust. Käesolevas asjas

kuulub kohaldamisele alates 01.04.2013 kehtiv ATS § 90 lg 5.

13. ATS § 90 lg 5 kohaselt, kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid

teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise

eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete

täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. ATS seletuskirjas selgitati § 90 lg-t 5 nii, et teenistusse

jäämise eelisõigust saab kohaldada, kui on vähemalt kaks olulises ulatuses kattuvate

teenistusülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse samal

ametikohal. Eelnõu seletuskirjas lisatakse, et ühesuguste või sarnaste teenistusülesannetega

ametikohtadelt koondatavatest isikutest tuleks moodustada pingerida, võttes arvesse teenistusse

jäämise eelisõiguse kriteeriume. Töökogemuse, oskuste ja teadmiste võrdlemisel tuleb asutusel

leida objektiivsed võrdluskriteeriumid, mille alusel ametnikke saab võrrelda. Võrdlus ATS § 90

lg 5 alusel ei saa olla kontrollimatu ja subjektiivne. Selleks, et asutus saaks juhinduda ametnike

võrdlemisel senistest teenistusnäitajatest, tuleb kõigepealt objektiivselt ära näidata, millised

kriteeriumid valitakse ametnike töökogemuse, oskuste ja teadmiste võrdlemiseks. Seejärel tuleb

ametnikud neist kriteeriumitest lähtudes seada pingeritta. Oskuste ja teadmiste võrdlus saab

üldjuhul põhineda kas asjakohasel eksamil või senistel teenistusnäitajatel.

14. Vastustaja ei vaidle vastu asjaolule, et kontrolliosakonnas töötas inspektori ametikohal

rohkem kui üks isik, kes täitis kaebajaga sarnaseid ülesandeid. Sellest johtuvalt oli Tallinna

linnal kohustus valida sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike vahel, arvestades nende

haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi.

15. Vaidlustatud käskkirjas viidatud 26.08.2013 koondamisest etteteatamise kirjast nähtub, et

koondamisel on arvesse võetud ametnike haridust, töökogemusi, teadmisi ja oskusi ning

võrreldes teiste ametnikega on AB-i menetlusdokumentide vormistamise kvaliteet madalam.

26.08.2013 kirjas lisati, et vaatamata töökogemusele, on väga palju dokumente vormistatud

3-13-2028

7(10)

puudulikult, suurte hooletusvigadega ja lohakalt; samuti on Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ametile laekunud kaebusi AB-i kui ametniku käitumise ja suhtlemisoskuse kohta (tl 14). Kohus

nõustub, et üheks objektiivseks kriteeriumiks on töö kvaliteet (nii dokumentide vormistamise

korrektsus kui ka teenistuja suhtlemisoskus teenistusülesannete täitmisel). Samas ei selgu

nimetatud kirjast ega ka vaidlustatud käskkirjast, kuidas nimetatud objektiivseid kriteeriume

(kaebaja töö tulemused, haridus, teadmised ja oskused) on võrreldes teiste ametnikega

(arvulised näitajad) hinnatud.

16. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls

2). Sellest tulenevalt on ekslik kaebaja seisukoht, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane,

kuivõrd põhjendused on esitatud muus dokumendis. HMS § 56 lg 2 sätestab nõude, et haldusakti

põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sellest tulenevalt

peavad vastustaja põhjendused võimaldama kohtul hinnata, kas koondamisel on järgitud ATS

§ 90 lg-t 5. Vaidlustatud käskkirjas (või selles viidatud muus kaebajale kättesaadavas

dokumendis) toodud põhjendused peavad olema sedavõrd selged ja kontrollitavad, et kohtul

oleks võimalik veenduda, et otsuse tegemisel lähtuti ATS § 90 lg-ga 5 kooskõlas olevatest

kaalutlustest. Haldusakti põhjendamisel tuleb faktilised asjaolud siduda õigusnormi

koosseisuga, mis vastab tuvastatud asjaoludele (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-81-08). On ilmne,

et nt hariduse osas on võimalik väga selgelt ametnikke võrrelda, arvestades ametikohale

(inspektor) kehtestatud haridusnõudeid.

17. Käesoleval juhul ei võimalda vaidlustatud käskkirjas ega selles viidatud dokumentides

esitatud põhjendused hinnata, kas vastustaja on järginud ATS § 90 lg-t 5 ning viinud läbi

korrektse võrdlemise sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike vahel. Seetõttu on

tegemist formaalselt õigusvastase haldusaktiga HMS §-st 56 tulenevalt ning halduskohus on

ekslikult leidnud, et käskkirjas viidatud koondamisest etteteatamise käskkirjas on toodud

koondamise põhjendused.

18. Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et haldusorgan võib haldusakti põhjendused esitada ka

kohtumenetluses, kui kohtul on võimalik veenduda, et just nendest argumentidest lähtuti ka

vaidlustatud haldusakti andmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus haldusasjas

nr 3-3-1-29-12, p 20).

19. Ringkonnakohus nõustub AB-iga, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et vastustaja viis

ametnike osas läbi kohase võrdluse enne koondamist.

20. Tallinna linn on selgitanud vastuses kaebusele, et AB-i haridus, töökogemus, teadmised ja

oskused ei võrdu AB-i puhul tegeliku tööpanusega, mida temalt on eeldatud. Vastustaja lisab,

et AB on piirdunud ainult ühetüübiliste rikkumiste (sõiduõiguse kontrollimine ühistranspordis)

fikseerimise ja kiirmenetluse otsuste koostamisega; muid rikkumisi kaebaja ei menetlenud,

kuigi omas pädevust teostada järelevalvet ja viia läbi menetlusi kuueteistkümne seaduse alusel,

millistest tulenevate rikkumiste menetlemise õigus on munitsipaalpolitsei ametile antud (tl 47).

Küll aga ei ole Tallinna linn ka kohtumenetluses põhjendanud, milliseid muid ülesandeid

teostasid AB-iga sarnasel ametikohal (inspektor) olevad ametnikud, mistõttu ei ole võimalik

hinnata, kas vaidlustatud käskkirja andmisel ka tegelikult sellisest kaalutlusest lähtuti. Järelikult

on vastustaja nimetatud väide tõendamata.

21. Eelnevale lisaks ei ole Tallinna linn näidanud, et AB oleks pingereas tagapool neist

ametnikest, kes jätkasid teenistust, ebaõnnestunult koostatud protokollide protsendi poolest.

Tunnistaja on istungil sõnaselgelt märkinud, et määravaks said vigased kiirmenetluse

protokollid (tl 71). Ka AB-ile adresseeritud 26.08.2013 koondamisest etteteatamise kirjas on

3-13-2028

8(10)

koondamise ühe põhjendusena toodud, et kaebaja menetlusdokumentide koostamise kvaliteet

oli madalam, võrreldes teiste ametnikega. Selline sõnastus eeldab võrdlust teiste ametnikega,

mis tähendab, et juhul, kui selline võrdlus toimus, siis peavad ka vastavad andmed eksisteerima.

22. Tunnistaja AS-i ütlustest ilmneb, et ka teistel ametnikel esines vigu menetlusdokumentides.

Nii on tunnistaja selgitanud, et TK on sattunud sellesse nimekirja, kuid tänaseks on tal

kvaliteetsed materjalid (tl 71). Samas ei selgu, miks hindamisel (eeldusel, et see toimus)

otsustati kaebaja kahjuks. Arvestades, et tunnistaja ütluste kohaselt said kaebaja koondamisel

määravaks vigased kiirmenetluse protokollid, kuid võrdlust kuskil ei fikseeritud (tl 71), siis on

kontrollimatu vastustaja väide, et koondamise põhjuseks oli AB-i madalam töökvaliteet,

võrreldes teistega.

23. Ühtlasi on AB selgitanud, et kiirmenetluse protokolli täitmise jooksul võib menetlusalune

isik ümber mõelda ning kiirmenetlusega mitte nõustuda. Seda, kas nimetatud asjaolu võis olla

üheks põhjuseks, miks menetlusdokumendid ei olnud korrektsed, vastustaja kaalunud ega

põhjendanud ei ole. Kuigi halduskohus on jätnud kaebaja sellekohased väited käsitlemata, siis

on see viga kõrvaldatav käesoleval juhul ega too kaasa otsuse tühistamist.

24. Tunnistaja AS on istungil märkinud järgmist: „Materjalidest ei saa võrrelda, kui palju keegi

trahvi tootis. Kuna autojuhtidega ei saa võrrelda, sest autojuhid ei tooda juba tahestahtmata

sellises mahus trahve, kui teised. Autojuhid ei saa toota protokolli vaid on naistöötajatele nö

turvaülemaks ja vastutavad ühistranspordi korra eest.“ Samas on tunnistaja AS märkinud

vastuseks T. Raja küsimusele, kas autojuhid ei teinud menetlusi, et „Niivõrd kuivõrd, kui neil

oli kohta seda teha. Kui oli ilus ilm, siis tegi, halva ilmaga ei olnud seda võimalik kuskil teha“

(tl 71). Kuigi eelnevast võib eeldada, et AB ja kõnesolevad autojuhid ei täitnud samas mahus

sarnaseid teenistusülesandeid, siiski ilmestab eeltoodu ebaselgust ametnike hindamisel enne

koondamist. Samuti on tunnistaja AS märkinud, et inspektoreid oli 4-5 (tl 71) ning

kontrolliosakonnast koondati kokku 4 inspektorit (tl 72). Samas on Tallinna Linnavalitsuse

21.08.2013 korralduse nr 1122-k seletuskirjas märgitud, et kontrolliosakonnast tuuakse koos

ametnikega ja nende seniste tööfunktsioonidega üle 11 inspektori ametikohta (palgaaste 12) (tl

12). Seega ei ole tunnistaja ütlused kooskõlas viidatud seletuskirjas märgituga.

25. 26.08.2013 koondamisest etteteatamise kirjas on muu hulgas märgitud koondamise ühe

põhjendusena, et vastustajale on laekunud kaebusi AB-i kui ametniku käitumise ja

suhtlemisoskuse

kohta.

Ringkonnakohtu

arvates

ei

saa

pidada

objektiivseks

võrdluskriteeriumiks kaebuste arvu, sest kaebuste sisu, põhjendatus ega asutuse juhi hinnang

ametniku oskustele ja teadmistele neist ei nähtu. Oluline on siinkohal ka asjaolu, et kaebaja ei

ole väidetavalt neid kaebusi näinud. Vastupidist ei ole väitnud ka linn. Olukorras, kus

haldusorganile esitatakse kaebusi mõne tema koosseisus oleva ametniku käitumise või

suhtlemisoskuse osas, tutvustab mõistlikult käituv tööandja selliseid kaebusi ka töötajale, keda

need kaebused puudutavad, ning küsib vajadusel selgitust.

26. AB-i taotlus hüvitise väljamõistmiseks tuleb rahuldada. ATS § 105 lg 1 sätestab, et

õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud

haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist

ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Ringkonnakohtu arvates tuleb piisavaks

hüvitiseks, arvestades rikkumise raskust, pidada AB-i kolme kuu keskmist palka enne

koondamist. Hüvitise suuruse määramisel võtab ringkonnakohus arvesse, et vastustaja ei viinud

nõuetekohaselt läbi ametnike võrdlemist ega näidanud, et koondamisel oleks eelistatud selliseid

ametnikke, kes kasvatasid alla seitsmeaastast last või et teenistusse jäänud ametnike

õiguspärane ootus vajas enam kaitset. AB-i koondamist nõuetekohase menetluse tulemusel ei

saa ilmselgelt välistada.

3-13-2028

9(10)

27. Eeltoodust tulenevalt kuulub AB-i apellatsioonkaebus rahuldamisele.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohtus taotles apellant

menetluskulu (õigusabikulud) väljamõistmist summas 1200 eurot. Menetluskulude tasumise

tõendamiseks on halduskohtule esitatud allkirjastamata arved ja kassa sissetuleku orderid (tl

105-106, 109-118) ning 04.09.2013 arve nr 130911 summas 200 eurot ja maksekorraldus

summas 200 eurot (tl 23-24). 16.12.2014 esitas AB Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtus ja

apellatsioonimenetluses kulude kandmist tõendavad allkirjastatud kassa sissetuleku orderid.

Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd Tallinna Halduskohtu 11.04.2014 määrusega anti

menetlusosalistele tähtaeg menetluskulude esitamiseks hiljemalt 30.04.2014 ning kaebaja esitas

halduskohtule 29.04.2014 mh allkirjastamata kassa sissetuleku orderid, siis on 16.12.2014

kulude kantust tõendavad allkirjastatud kassa sissetuleku orderid esitatud tähtaja rikkumisega.

Ringkonnakohus lähtub menetluskulude jaotamisel kaebaja poolt halduskohtule 29.04.2014

esitatud mh allkirjastamata kassa sissetuleku orderitest.

29. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt saab teiselt poolelt välja mõista vaid tegelikult

kantud menetluskulusid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-

1-54-13, p 30). Samuti on Riigikohus selgitanud, et menetluskulude kandmist tõendavaks

dokumendiks on mh kassa sissetuleku order arve sularahas tasumise kohta (Riigikohtu

halduskolleegiumi 04.06.2012 täiendav otsus asjas nr 3-3-1-12-12, p 15). Juhul, kui kassa

sissetuleku orderid ei ole korrektselt täidetud, siis on kohtupraktikas peetud piisavaks, kui

nendele on märgitud kuupäevad ning need on allkirjastatud (Riigikohtu halduskolleegiumi

03.12.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-47-12, p 31). Ka raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg

1 p 7 kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend,

millel peab mh olema majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku

allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist. Sellest tulenevalt ei

saa summa laekumist õigusabi osutajale järeldada allkirjastamata dokumentidest. Käesoleval

juhul ei ole halduskohtus kulude kantust tõendavad kassa sissetuleku orderid allkirjastatud,

mistõttu on selles osas tõendamata, et õigusabi eest on Tiina Rajale reaalselt tasutud.

Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud üksnes 04.09.2013 arve nr 130911 alusel

maksekorraldusega OÜ-le Õiguskoda tasutud 200 eurot.

30. Ka apellatsioonimenetluse kulude tegelikku kantust ei ole tõendatud. Kuigi kaebaja on

16.12.2014 esitanud kohtule uuesti kulude kandmist tõendavad kassa sissetuleku orderid ning

erinevalt varasemast, esitas AB allkirjastatud kassa sissetuleku orderid, siiski on väheusutav, et

need kulud tegelikult ka kantud on. Apellatsioonimenetluses kulude kandmist tõendav

allkirjastatud kassa sissetuleku order on ilmselt allkirjastatud peale selle väljastamist, vastasel

juhul oleks AB saanud selle esitada juba koos apellatsioonkaebusega, mil esitati kohtule sama

numbriga, kuid allkirjastamata kassa sissetuleku order.

31. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kaebaja on taotletud menetluskuludest

reaalselt kandnud 200 eurot, mis kuulub vastustajalt väljamõistmisele. Tallinna linn

menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

kulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

3-13-2028

10(10)

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask