3-13-2019/50 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Viive Ligi ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2019

Haldusasi

AK

kaebus

Tallinna

Munitsipaalpolitsei

Ameti

28.08.2013

käskkirja

nr

3-1/129

õigusvastaseks

tunnistamiseks ning kuue kuu keskmise töötasu suuruse

hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AK, volitatud esindaja Tiina Raja

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Ülle

Aliorg ja Arnold Vismann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.06.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AK apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AK apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.06.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-2019 ning teha

uus otsus, millega tunnistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.08.2013 käskkiri nr

3-1/129 õigusvastaseks ja mõista Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt AK kasuks välja

hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

3. Mõista Tallinna linnalt AK kasuks välja menetluskulud summas 100 (ükssada) eurot.

Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Tagastada AK-le 17.12.2014 esitatud menetlusdokumendi lisad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.01.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-13-2019

2(11)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AK töötas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektori

ametikohal.

2. Tallinna Linnavalitsuse 21.08.2013 korraldusega nr 1122-k „Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ameti koosseisunimestik koos teenistuskohtade palgaastmetega“ tehti Tallinna Linnavalitsuse

27.02.2013 korralduse nr 237-k „Tallinna linna ametiasutuste koosseisunimestikud koos

teenistuskohtade

palgaastmetega“

lisas

„Tallinna

Munitsipaalpolitsei

Ameti

koosseisunimestik koos teenistuskohtade palgaastmetega“ muudatused ja asendati alates

01.09.2013

Tallinna

Munitsipaalpolitsei

Ameti

koosseis

korralduse

lisas

toodud

koosseisunimestikuga koos teenistuskohtade palgaastmetega. Tallinna Linnavalitsuse

21.08.2013 korralduse nr 1122-k seletuskirja kohaselt oli üheks selliseks muudatuseks Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna koosseisust ühe vaneminspektori ametikoha

kustutamine.

3. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 26.08.2013 kirjaga nr 3-8/4483 teavitati AK

teenistusest vabastamisest koondamise tõttu. Nimetatud kirjas selgitati, et koondamisel on

arvesse võetud ametnike haridust, töökogemusi, teadmisi ja oskusi ning vaatamata AK

pikaajalisele töökogemusele on AK panus väärteomenetluste läbiviimisel võrreldes teiste

ametnikega töötulemuste osas tagasihoidlik. Lisaks märgiti, et Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ametil ei ole AK-le pakkuda tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat

eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta.

4. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.08.2013 käskkirjaga nr 3-1/129 vabastati AK

teenistusest koondamise tõttu 31.08.2013 seoses ameti töö ümberkorraldamisega.

5. AK esitas 26.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

28.08.2013 käskkirja nr 3-1/129 õigusvastaseks tunnistamiseks ning suurendatud hüvitise

väljamõistmiseks kuue kuu keskmise töötasu ulatuses.

Vaidlustatud käskkirjas ei ole toodud vabastamise põhjendusi, vaid need on esitatud 26.08.2013

kirjas nr 3-8/4483. Viidatud kiri ei asenda vaidlustatud käskkirjas puuduvat põhjendust, kuivõrd

AK ei saa 26.08.2013 kirja nr 3-8/4483 ega selle sisu vaidlustada. Koondamise põhjendused on

kontrollimatud ja otsitud ega põhine faktidel.

Koondamisest etteteatamise kirjast ega vaidlustatud käskkirjast ei selgu, miks otsustati

koondada AK ning kas ja kuidas arvestati tema haridust, töötulemusi ja pikaaegset töökogemust

avalikus sektoris (9 aastat). Samuti ei nähtu, et Tallinna linn oleks võrrelnud kaebaja

töötulemusi teiste menetlusosakonna vaneminspektorite töötulemustega. AK-l on antud

ametikohal nõutav haridus, piisav töökogemus ning vajalikud teadmised ja oskused. Võrreldes

teiste menetlusosakonna vaneminspektorite haridusega, on menetlusosakonnas mitmeid

3-13-2019

3(11)

ametnikke, kellel on madalam haridustase. Seni ei ole AK-le tehtud etteheiteid, mistõttu on

kohatu väita, et kaebajal puuduvad vajalikud oskused ja teadmised. Töötulemustelt ei ole

kaebaja teistest kehvem. Kui võrrelda menetluste arvu, siis 2013. aasta jooksul (seisuga

28.08.2013) on AK alustanud 48 menetlust, 19 on menetluses, teinud 34 otsust, lõpetanud 10

menetlust, lõpetanud teise ametniku poolt alustatud 1 menetluse, teinud 13 suulist hoiatust ja 5

hoiatustrahvi, 16 kiirmenetluse otsust ning tema määratud trahvisummad on kokku 1884 eurot.

Tegelikuks koondamise põhjuseks oli asjaolu, et AK on pensioniealine (64-aastane). AK

sellekohaseid kahtlusi kinnitab Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja poolt 04.12.2012

osakonna juhatajatele saadetud e-kiri, milles on selgelt väljendatud soov vabastada

pensioniealised ametnikud. Nimetatud e-kirjale on lisatud nimekiri töötajatest, kelle hulgas on

ka kaebaja. Kaebajaga samal kuupäeval koondati kokku 12 ametnikku, kellest 7 olid

pensioniealised (ühel ametnikul täitus pensioniiga mõni kuu peale koondamist). Sellest saab

üheselt järeldada, et pensionärid olid esmane valik.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis on täitmata üks patrulliosakonna vaneminspektori ja üks

inspektori ametikoht ning töökuulutuste portaali on 17.09.2013 lisatud töökuulutus

patrulliosakonna siseteenistuse inspektori leidmiseks. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ei

pakkunud AK-le teisi ametikohti.

AK viibis koondamise hetkel puhkusel ja tutvus dokumentidega alles peale puhkust, s.o

02.09.2013. Seega sai AK koondamisest teada tagantjärgi.

6. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

AK vabastamine ei olnud õigusvastane. 28.08.2013 käskkirja on õiguspäraselt põhjendatud.

Alusetu on AK väide, et vabastamisteatise põhjendus ei saa asendada vaidlustatud käskkirjas

puuduvat põhjendust. Kuivõrd vaidlustatud käskkirja motivatsioonis oleks pidanud kordama

21.08.2013 korralduses nr 1122-k ja 26.08.2013 kirjas esitatud detailset informatsiooni, mis

Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-54-03 kohaselt kordamist ei vaja, on vaidlustatud käskkirjas esile

toodud põhimotiivid ja teistele AK-le kättesaadavatele dokumentidele korrektselt viidatud. AK-

le antud 26.08.2013 kirjas märgiti, et AK koondamisel on arvesse võetud ametnike haridust,

teadmisi ja oskusi. Lisaks selgitati, et vaatamata töökogemusele on AK panus väärteomenetluste

läbiviimisel, võrreldes teiste ametnike töötulemustega, tagasihoidlik. See on piirdunud üksnes

ühetüübiliste rikkumiste (heakord) fikseerimise ja menetlemisega, kuigi AK omas pädevust

teostada järelevalvet ja viia läbi menetlusi 16 seaduse alusel. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

koosseisunimestikus tehtud muudatuste eesmärgiks oli vähendada eelkõige üheliigilisi

järelevalve- või kontrolliülesandeid teostanud ja sellest tulenevalt ebaefektiivsete ametnike

arvu. Kaebaja on loetlenud mitmeid ametnikke, kelle haridustase on kaebajaga võrreldes

madalam või töötulemused nõrgemad. Samas on madalama haridustasemega ametnik JK

omandamas kõrgharidust ning EV-l on kesk-eriharidus. Vähemtähtis ei ole nende ametnike

panus ameti töötulemustesse, ametiülesannete täitmisse suhtumine on korrektne ja

menetlusdokumendid on vormistatud kvaliteetselt. Tallinna linn märgib, et omavahel ei saa

võrrelda võrreldamatuid ametiülesandeid, nende mahtusid ja kvaliteeti.

AK ei vabastatud teenistusest pensioniea tõttu, vaid ametikoha koondamist ette näinud

struktuurimuudatustest tulenevalt. Kaebusele lisatud 04.12.2012 ametisisese e-kirja seostamine

kaebaja teenistusest vabastamisega 31.08.2013 on meelevaldne. Viidatud e-kirjast ei tulene

käsku kellegi koondamiseks seoses vanusega, vaid uuriti osakondade juhatajate arvamust selles

küsimuses ja suunati neid sel teemal teenistujatega rääkima. Kõigist 01.09.2013 koondatud

isikutest on vaid 5 jõudnud pensioniikka ning teistest koondatutest on 3 ligikaudu kaks korda

kaebajast nooremad. AK teenistusse jäämise eelistamiseks puudus avaliku teenistuse seaduse

(ATS) § 90 lg-st 5 tulenev alus.

3-13-2019

4(11)

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ei saanud järgida ATS § 101 lg 1 p 3 nõuet teatada

ametnikule koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ette vähemalt 60 kalendripäeva või jätta

ametnik selleks tähtajaks veel ametikohale. 21.08.2013 korralduse kohaselt kaotati AK

ametikoht alates 01.09.2013 ning vastustaja ei saanud nimetatud korralduse kehtivust muuta.

Seejuures on amet tasunud kaebajale keskmist palka etteteatamistähtajast puudu jäänud

tööpäevade eest.

AK-le ei olnud pakkuda teist, tema võimetele vastavat ametikohta. Kõik kaebuses märgitud ja

konkursiväliselt täidetavad ametikohad vabanesid pärast vaidlustatud käskkirja andmist.

Kaebajale on välja makstud seaduses ettenähtud ajal ja ulatuses lõpparve ning täiendava

hüvitise maksmiseks puudub alus.

7. Tallinna Halduskohtu 09.06.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

AK koondamise tõttu teenistusest vabastamine ei olnud õigusvastane. 26.08.2013 koondamisest

etteteatamise kirjast nähtub, et töötajaid võrreldi omavahel ning koondamisel on arvesse võetud

ametnike haridust, töökogemusi, teadmisi ja oskusi, mis vastavad teenistusülesannete täitmiseks

kehtestatud nõuetele. Töötajate valiku teostamist on kinnitanud vande all üle kuulatud tunnistaja

AS,

kes

töötas

koondamise

ajal

Tallinna

Munitsipaalpolitsei

Ametis

personali

vanemspetsialistina. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste tõesuses ja usaldusväärsuses

ning kohus hindab käesolevas asjas tunnistaja ütlusi, mis on suuliseks tõendiks koos kirjalike

tõenditega.

Koondamise põhjendused ei pea tingimata kajastuma koondamise tõttu teenistusest

vabastamise käskkirjas. Need võivad olla ka muus menetlusdokumendis, millele on käskkirjas

viidatud ning mis väljastatakse koondatavale. Menetlusdokumendis toodud koondamise

põhjendusi vaidlustatakse koos teenistusest vabastamise käskkirjaga. Seetõttu selle

menetlusdokumendi eraldi vaidlustamiseks puudub vajadus. Vaidlustatud käskkirjas on muu

hulgas viidatud 21.08.2013 korraldusele ning 26.08.2013 kirjale. Nimetatud korralduses

selgitatakse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis läbiviidavaid struktuurimuudatusi ning

põhjendatakse ümberkorralduste vajadust. 26.08.2013 kirjas on selgitatud koondamise

õiguslikke ja faktilisi asjaolusid. AK koondati mõlemas dokumendis toodud põhjendustel, mis

olid kaebajale teada. Tunnistaja AS on koondamisega seotud asjaolusid, sh teise ametikoha

pakkumisega seonduvat, piisava põhjalikkusega kohtus selgitanud. Kohus leiab, et Tallinna linn

ei ole kaebaja suhtes koondamissituatsioonis õigusvastaselt käitunud. Tallinn linn kinnitas

kohtus ning see on tõendatud ka tunnistaja ütlustega, et koondamisele eelnes koondamisele

kuulunud ametnike töötulemuste, tööülesannete täitmise kvaliteedi ja isikuomaduste

ametikohtadele vastavuse võrdlemine, mis toimus kollegiaalselt ning otsused võeti vastu

kollegiaalselt.

Kaebaja väited, et ta vabastati Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti teenistusest pensioniea tõttu,

on paljasõnalised ning vastuolus kohtule esitatud tõenditega. Asjaolu, et 12 koondatavast 7 olid

pensioniealised, näitab pigem seda, et mittepensionäre ja pensionäre koheldi võrdselt, kuivõrd

koondatutest ca pooled olid pensioniealised. Kaebajat ei ole teenistusest vabastatud mitte

pensioniea tõttu, vaid tulenevalt ametikoha koondamist ette näinud struktuurimuudatustest.

Vastustaja kinnitas kohtule, et kaebajale ei olnud pakkuda teist, tema võimetele vastavat

ametikohta. Kõik kaebuses märgitud ja konkursiväliselt täidetud ametikohad vabanesid pärast

teenistusest vabastamise käskkirja andmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-13-2019

5(11)

8. AK palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse ja teha uus otsus, millega

tunnistada 28.08.2013 käskkiri nr 3-1/129 õigusvastaseks ja mõista suurendatud hüvitis

vastustajalt kaebaja kasuks välja.

Kohtuotsus on põhjendamata, kohus ei ole hinnanud kõiki AK väiteid ega tuginenud

kohtuotsuses tõenditele. Kohus on lähtunud põhjenduste ja kaalutluste hindamisel vaid

vastustaja töötaja AS-i tunnistajana antud ütlustest, kuid AS ei esitanud mingeid tõendeid selle

kohta, et enne koondamist oleks teostatud ametnike hindamine. Alles kohtumenetluses püüti

väita, et AK töötulemused olid kehvemad kui teistel samadel ametikohtadel töötavatel isikutel.

Tallinn linn vastavat võrdlust ei esitanud. Halduskohus ei ole hinnanud AK väidet, et

vaidlustatud käskkirjas esitatud põhjendused on kontrollimatud ja põhjendamatud. Tunnistaja

väide, et toimus pikk vaidlus, keda koondada, keda mitte, tõendab, et kindlaid kriteeriume ei

olnud. Vastasel juhul ei oleks olnud vaja pikalt vaielda, vaid oleks saanud koostada pingerea,

millest koondamisel lähtuda.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja 04.12.2012 e-kirjaga on tõendatud vastustaja tahe

lõpetada teenistussuhe pensioniealiste ametnikega. Halduskohus ei ole seda tõendit hinnanud.

Halduskohus on põhjendamatult leidnud, et koondati ka teisi ametnikke peale pensionäride ja

seetõttu on tõendatud, et ei järgitud 04.12.2012 e-kirjale lisatud pensionäride nimekirja.

Asjaolu, et 12-st koondatust olid 7 pensioniealised, kinnitab, et pensionäridest püüti vabaneda.

Käesoleval juhul ei ole jälgitav, mille järgi valiti koondatavad ametnikud. Sarnases haldusasjas

nr 3-13-2077 kinnitas vastustaja tunnistaja, et koondamisel tehti kaks eraldi pingerida, üks

pensionäridest ja teine mittepensionäridest. Lisaks märkis tunnistaja viidatud kohtuasjas, et

vastustaja tahtis anda noortele võimaluse, mis tähendab samuti, et vastustaja soovis koondada

pensioniealisi.

Halduskohus on jätnud hinnangu andmata väitele, et enne koondamist tuleb pakkuda

koondatavale teist töökohta. AK ametikoha asemele moodustati sarnaste ja isegi natuke

väiksemate töökohustustega ametikoht, mida vastustaja AK-le ei pakkunud. See viitab ATS §

90 lg 7 rikkumisele. Halduskohus on jätnud arvestamata Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-42-10,

mille kohaselt on ametiasutusel kohustus enne teenistuja koondamist võrrelda teenistujate

teenistusalaseid näitajaid ja teostada seejärel kaalutud valik; teenistuja peab teadma, millist

kriteeriumit tema teenistusest vabastamisel kohaldatakse. Viidatud Riigikohtu lahend on

täitmiseks kohustuslik, mitte soovituslik.

9. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus on otsuses analüüsinud kohtuistungil uuritud dokumentaalseid tõendeid, poolte

esitatud kirjalikke ja suulisi seletusi, tunnistaja ütlusi ning nendele tuginedes järeldanud õigesti,

et AK koondamisele eelnes ametnike töötulemuste, tööülesannete täitmise kvaliteedi ja

isikuomaduste ametikohale vastavuse võrdlemine. AK panus Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ameti töötulemustesse on olnud tagasihoidlik, mis nähtub menetlusosakonna menetlejate

statistikast seisuga 26.08.2013 ning mis oli aluseks koondamisele kuuluvate isikute

väljaselgitamisele. Võimatu on välja tuua AK poolt soovitud pingerida punktitabeli näol, sest

tegemist ei ole konkreetselt mõõdetavate väärtustega.

Halduskohus on tõendeid hinnates asunud õigele seisukohale, et AK koondamise aluseks ei

olnud mitte 04.12.2012 e-kiri, vaid Tallinna Linnavalitsuse 21.08.2013 korraldusega nr 1122-k

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis läbiviidud struktuurimuudatus, mille tulemusena kaotati

AK ametikoht. Nimetatud korraldus ei jäänud viimaseks, vaid ameti koosseisunimestikus

olevaid teenistuskohti on jätkuvalt vähendatud 15.10.2013 – 3 üksuse võrra, 31.12.2013 – 28

üksuse võrra ja 30.06.2014 – 9 üksuse võrra. Asudes AK seisukohale, et koondamised on

toimunud pensionäridest vabanemiseks, oleks loogiline, et käesoleva seisuga, arvestades ka

3-13-2019

6(11)

vahepeal toimunud koondamisi, ei töötaks Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis enam

pensionäre. Tegelikkus on vastupidine. Kui 31.08.2013 koondamise järgselt moodustasid

pensionärid Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti teenistujate üldarvust 8,1%, siis 01.07.2014 on

vastav näitaja 9,3%. Samas on toodud perioodil vähenenud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

teenistujate koguarv 35,8%.

Õige on halduskohtu seisukoht, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil ei olnud võimalik AK-

le pakkuda enne koondamist samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele

ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. AK

viidatud menetlusosakonna koosseisus moodustatud vaneminspektori ametikoha (ülelinnaline)

ja AK täidetud ametikoha (Nõmme piirkond) ametiülesanded ja nende maht ei olnud sarnased.

Seetõttu ei pakutud seda kohta AK-le.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ei oleks saanud piirduda ainult AK poolt halduskohtule

esitatud 2013. a menetlejate aruande ja enne koondamist seisuga 26.08.2013 koostatud

menetlusosakonna menetlejate statistikata põhjusel, et lisaks arvandmetele tuli arvesse võtta ka

ametnike suhtumist oma ametiülesannete täitmisesse, töö kvaliteeti, soovi oma senist

haridustaset ja kvalifikatsiooni tõsta, ametisisest rotatsiooni jne. Loetletud näitajaid on võimatu

ümber arvestada punktisumma alusel kujundatavaks pingereaks. Halduskohtu seisukohad on

ametnike võrdluse osas õiged ja tõendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Käesoleval juhul puudub vaidlus,

et

Tallinna Munitsipaalpolitsei

Amet

oli

koondamissituatsioonis ning struktuurimuudatuste tõttu koondati kokku 12 teenistuskohta.

Selliselt on vaidlustatud käskkirjas kaebaja koondamist ka põhjendatud. Vaidlustatud käskkirjas

viidatud Tallinna Linnavalitsuse 21.08.2013 korralduse nr 1122-k seletuskirjas selgitatakse

muudatusi menetlusosakonnas viisil, et eesmärk on ühtlustada menetluste läbiviimise

metoodikat ja kvaliteeti, mistõttu luuakse osakonna koosseisus neli sektorit ning osakonna

tööfunktsioonide ümberkorraldamise tulemusel kustutatakse koosseisust üks peainspektori

ametikoht (palgaaste 17) ja üks vaneminspektori ametikoht (palgaaste 15) (tl 12). Tallinna

Linnavalitsuse 21.08.2013 korraldusega nr 1122-k muudetud Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ameti koosseisunimestiku kohaselt oli menetlusosakonna koosseisus 8 vaneminspektori

ametikohta (tl 2 pöördel). Sarnaselt eelnevale on 26.08.2013 koondamise tõttu teenistusest

vabastamisest etteteatamise kirjas nr 3-8/4483 selgitatud, et ameti koosseisu vähendatakse 12

teenistuskoha võrra ning töö ümberkorraldamise käigus kustutatakse menetlusosakonna

koosseisust vaneminspektori ametikoht palgaastmega 15 (tl 15).

11. ATS § 90 lg 1 p 2 kohaselt võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise

tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. Kui

koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel,

siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus,

teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim (ATS

§ 90 lg 5).

12. ATS seletuskirjas selgitati sätet nii, et teenistusse jäämise eelisõigust saab kohaldada, kui

on vähemalt kaks olulises ulatuses kattuvate teenistusülesannetega ametnikku, kellest vähemalt

üks jääb pärast koondamist teenistusse samal ametikohal. Ühesuguste või sarnaste

teenistusülesannetega ametikohtadelt koondatavatest isikutest tuleks moodustada pingerida,

võttes arvesse teenistusse jäämise eelisõiguse kriteeriume. Selles sättes ei nõuta ringkonnakohtu

arvates tingimata seniste teenistusnäitajate võrdlemist ning ühestel alustel määratud

võrdlustabeli koostamiseks teenistusnäitajate alusel vajadus seetõttu puudus. Tähtsust ei oma,

3-13-2019

7(11)

et ametnike seniste teenistusnäitajate võrdlust kontrollitaval viisil ei ole aset leidnud. ATS § 90

lg 5 annab valikukriteeriumiteks esmalt hariduse, töökogemuse, teadmised ja oskused.

Nimetatud näitajatest on teadmiste ja oskuste hindamine asutusele laia kaalutlusõigust andev.

Ühest küljest võib tunnistaja AS-i seletustest järeldada, et inspektorite ülesanded muutusid

keerukamaks ja suuremaid oskusi nõudvaks ning ühetaoliste protokollide koostamise vajadus

vähenes. Seega võib järeldada, et seniste töötulemuste võrdlemisest (koostatud protokollide arv,

neist ebaõigete dokumentide protsent vm sarnased näitajad) ei pruukinud ametnike

võrdlemiseks piisata. Samas on vastustaja väitnud, et võrdles sarnaseid tööülesandeid täitvaid

ametnikke, koostades ka sellekohase tabeli. Järelikult pidas vastustaja võrdlust siiski

võimalikuks.

13. Töökogemuse, oskuste ja teadmiste võrdlemisel tuleb aga asutusel leida objektiivsed

võrdluskriteeriumid, mille alusel ametnikke saab võrrelda. Võrdlus ATS § 90 lg 5 alusel ei saa

olla kontrollimatu ja subjektiivne. Selleks, et asutus saaks juhinduda ametnike võrdlemisel

senistest teenistusnäitajatest, tuleb kõigepealt objektiivselt ära näidata, millised kriteeriumid

valitakse ametnike töökogemuse, oskuste ja teadmiste võrdlemiseks, seejärel tuleb ametnikud

neist kriteeriumitest lähtudes seada pingeritta. Oskuste ja teadmiste võrdlus saab üldjuhul

põhineda kas asjakohasel eksamil või senistel teenistusnäitajatel.

14. Eeltoodust tulenevalt, kui koondamisel tuleb valida mitme isiku vahel, kes täidavad

sarnaseid ülesandeid, tuleb tööandjal läbi viia võrdlus, hindamaks objektiivsete kriteeriumite

alusel,

millise

ametniku

haridus,

töökogemus,

teadmised

ja

oskused

vastavad

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim.

15. Vaidlustatud käskkirjas viidatud 26.08.2013 koondamisest etteteatamise kirjast nähtub, et

koondamisel on arvesse võetud ametnike haridust, töökogemusi, teadmisi ja oskusi, kuid

vaatamata AK pikaajalisele töökogemusele on kaebaja panus väärteomenetluste läbiviimisel

võrreldes teiste ametnike töötulemustega tagasihoidlik (tl 15). Kohus nõustub, et üheks

objektiivseks kriteeriumiks on töö kvaliteet, mida koondamise eel hinnatakse. Samas ei selgu

nimetatud kirjast ega ka vaidlustatud käskkirjast, kuidas nimetatud objektiivseid kriteeriume

(töö tulemused, haridus, teadmised) on hinnatud võrreldes teiste ametnikega.

16. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava

haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus

esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis

viidatud (HMS § 56 lg 1 ls 2). Sellest tulenevalt on ekslik kaebaja seisukoht, et vaidlustatud

käskkiri on õigusvastane, kuivõrd põhjendused on esitatud muus dokumendis. HMS § 56 lg 2

sätestab nõude, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik

alus. Sellest tulenevalt peavad vastustaja põhjendused võimaldama kohtul hinnata, kas

koondamisel on järgitud ATS § 90 lg-t 5. Vaidlustatud käskkirjas (või selles viidatud muus

kaebajale kättesaadavas dokumendis) toodud põhjendused peavad olema sedavõrd selged ja

kontrollitavad, et kohtul oleks võimalik veenduda, et otsuse tegemisel lähtuti ATS § 90 lg-ga 5

kooskõlas olevatest kaalutlustest. Haldusakti põhjendamisel tuleb faktilised asjaolud siduda

õigusnormi koosseisuga, mis vastab tuvastatud asjaoludele (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-81-

08). On ilmne, et nt hariduse osas on võimalik väga selgelt ametnikke võrrelda, arvestades

ametikohale kehtestatud haridusnõudeid.

17. Käesoleval juhul ei võimalda vaidlustatud käskkirjas ega selles viidatud dokumentides

esitatud põhjendused hinnata, kas vastustaja on järginud ATS § 90 lg-t 5 ning viinud läbi

korrektse võrdlemise sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike vahel. Seetõttu on

tegemist formaalselt õigusvastase haldusaktiga HMS §-st 56 tulenevalt ning halduskohus on

3-13-2019

8(11)

ekslikult leidnud, et käskkirjas viidatud koondamisest etteteatamise käskkirjas on toodud

koondamise põhjendused.

18. Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et haldusorgan võib haldusakti põhjendused esitada ka

kohtumenetluses, kui kohtul on võimalik veenduda, et just nendest argumentidest lähtuti ka

vaidlustatud haldusakti andmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus haldusasjas

nr 3-3-1-29-12, p 20).

19. Kohtuistungil on vastustaja selgitanud, et enne menetlusosakonna vaneminspektori

ametikoha koondamist võrreldi ligi 30 ametnikku, kes täitsid AK-ga sarnaseid ülesandeid.

Vastuses kaebusele ei ole vastustaja seda aga märkinud ega sellekohaseid tõendeid esitanud.

Kuigi kohtule on enne istungit esitatud 26.08.2013 kuupäeva kandev tabel menetlusosakonna

menetlejate menetlusandmetest (kokku 30 nime), nõustub ringkonnakohus AK-ga, et see ei ole

piisav, tõendamaks sarnaseid ülesandeid täitvate ametnike objektiivset võrdlemist. Ka ei kinnita

tunnistaja AS-i ütlused, et vastav võrdlus viidi läbi.

20. Tunnistaja AS on kohtuistungil selgitanud, et punasega on tabelis märgitud koondatavate

nimed (tl 75). Samas on tabelis punasega märgitud nimesid kokku 19, kuid 26.08.2013

koondamisest etteteatamise kirja kohaselt koondati Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis kokku

12 isikut. Samuti kannab tabel kuupäeva 26.08.2013, mis langeb kokku kaebajale koondamisest

etteteatamise kirjaga, mis annab alust kahtluseks, et nõuetekohast võrdlust ei tehtud. Veelgi

enam, olukorras, kus koondatakse vaneminspektori ametikoht, puudub igasugune mõistlik

põhjendus võrrelda haldusorganil vaneminspektori ametikohal olevat ametnikku teistel

ametikohtadel (nt inspektor, peainspektor jne) olevate ametnikega, kuivõrd teisi ametikohti ei

ole nende negatiivse hindamise tulemusel alust haldusorganil koondada. Asja materjalidest jääb

aga mulje, et kaebajat, kes täitis vaneminspektori ülesandeid, võrreldi kõigi menetlusosakonnas

sarnaseid ülesandeid sooritavate ametnikega. Nii on tunnistaja AS märkinud, et AP sai

määravaks kõrgharidus ja tema oli peaspetsialist (tl 75). Ülalmärgitud menetlejate tabelisse on

kantud ka AP. Ühtlasi selgitab tunnistaja, et AR oli patrullis (tl 75), kuid tabelis on AR märgitud

punasega, mis peaks tähistama koondamist, kuid koondati hoopis kaebaja. Lisaks on AR-i

menetluste arv (nii alustatud kui ka lõpule viidud) oluliselt väiksem (vastavalt 27 ja 10) kaebaja

menetluste arvust (vastavalt 48 ja 45), mis viitab, et kaebaja tulemused ei olnud kehvemad kui

teistel ametnikel. Ometi on tunnistaja AS selgitanud, et koondamisel sai määravaks menetluste

arv (tl 75). Seega ei lange tunnistaja ütlused kokku kohtule esitatud tabeli andmetega ning on

vastuolulised seoses menetlejate võrdlemisega.

21. Vastustaja on istungil märkinud, et kaebaja ametikoht ei olnud identne menetlusosakonna

6 vaneminspektori ametikohaga (tl 73). Samas on vastustaja jätnud esmalt tähelepanuta, et

ametikohad ei pea ATS § 90 lg 5 järgi olema identsed, vaid ametnikud peavad täitma sarnaseid

teenistusülesandeid. Teiseks ei ole vastustaja vastu vaielnud asjaolule, et menetlusosakonda jäi

peale struktuurimuudatusi 8 vaneminspektori ametikohta, mis teeb koos koondatud

ametikohaga kokku 9 kohta. Seega ka juhul, kui kaebaja ei täitnud sarnaseid teenistusülesandeid

6 vaneminspektoriga, ei ole vastustaja öelnud, et teenistusülesanded oleksid olnud erinevad ka

ülejäänud kahega ning võrreldamatud. Veelgi enam, kui ATS § 90 lg 5 esimeses lauses

nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise

eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike

esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku

ülalpeetavate arvu (ATS § 90 lg 5 ls 2). Vaidlustatud käskkirjas on vastustaja tuginenud just

nimelt ATS § 90 lg 5 esimesele lausele, mitte teisele lausele. See seab kahtluse alla vastustaja

istungil antud selgituse õigsuse, et kaebaja täidetavaid teenistusülesandeid ei saanud teiste

vaneminspektoritega võrrelda.

3-13-2019

9(11)

22. Vastustaja on viidanud vaidlustatud käskkirjas ja selles viidatud dokumentides ka ametnike

hariduse, teadmiste ja oskuste hindamisele. Samas on tunnistaja AS märkinud, et määravaks sai

menetluste arv (tl 75), mistõttu ei ole tõendatud, et lähtuti ka ATS § 90 lg-s 5 loetletud teistest

kriteeriumitest peale töötulemuste (menetluste arv). Kuigi vastustaja on vastuses

apellatsioonkaebusele väitnud, et lisaks kaebaja poolt kohtule esitatud menetlejate aruandele ja

26.08.2013 tabelis toodud menetlusstatistikale arvestati ka ametnike suhtumist oma

ametiülesannete täitmisesse, töö kvaliteeti, soovi oma senist haridustaset ja kvalifikatsiooni

tõsta, ametisisest rotatsiooni jne, siiski ei nähtu vastustaja esitatud dokumentidest, et selliseid

asjaolusid oleks hinnatud ja koondatavate ametnike vahel võrreldud. Järelikult ei ole vastustaja

suutnud ära näidata, millised olid need objektiivsed kriteeriumid, hindamaks ametnike

töökogemust, oskusi ja teadmisi ning haridust.

23. Seda veendumust kinnitab asjaolu, et tunnistaja AS-i ütlustest nähtub, et pensionäridele

tuleks koondamine kergemalt, kuivõrd nendel on juba sissetulek olemas („Samas arvasime, et

pensionäridel on juba sissetulek olemas, nendel tuleks koondamine veidi kergemalt“; tl 75).

Vastustaja võttis seega arvesse ametnikel pensioni olemasolu. Kui seda kriteeriumi ei seata, on

võimalik, et koondamisele kuuluks ainult pensionieelikud või üksnes pensionärid. Siinkohal ei

oma tähtsust, mitu protsenti pensioniealisi ametnikke hetkel Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ametis töötab. ATS § 90 lõikes 5 toodud esmaste valikukriteeriumite hulgas pensionist saadavat

sissetulekut märgitud ei ole.

24. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud käskkiri ka sisuliselt õigusvastane.

25. AK leiab, et halduskohus ei ole hinnanud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja

04.12.2012 e-kirja. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Halduskohus on oma otsuses käsitlenud

nimetatud e-kirja ning nõustunud vastustajaga, et kaebaja väited selle kohta, et ta koondati

pensioniea tõttu, on paljasõnalised. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda nimetatud e-kiri, et

kaebaja koondamise ajendiks oli üksnes tema vanus, kuivõrd see on antud oluliselt enne

koondamissituatsiooni tekkimist.

26. AK hinnangul on halduskohus jätnud käsitlemata tema väite, et enne koondamist tuleb

pakkuda koondatavale teist töökohta. Halduskohtu otsusest on võimalik aru saada, et kohus

nõustus vastustajaga selles, et kaebajale ei olnud võimalik pakkuda teist ametikohta. Seega on

kohus nimetatud väidet käsitlenud. Ringkonnakohus peab usutavaks vastustaja väidet, et uut

vaneminspektori ametikohta ei saanud kaebajale pakkuda, kuivõrd ülesannete maht ei olnud

sarnane AK ametikoha ülesannete mahuga. Kaebaja on märkinud, et ta täitis ülesandeid Nõmme

piirkonnas. Vastustaja on selgitanud, et uus ametikoht oli ülelinnaline. See Tallinna linna väide

langeb kokku ka Tallinna Linnavalitsuse 21.08.2013 korralduse nr 1122-k seletuskirjas

märgituga: „Patrulliosakonna korrapidamise sektori vaneminspektori ametikoht (palgaaste 14)

kustutatakse ja moodustatakse selle asemel menetlusosakonda vaneminspektori ametikoht

palgaastmega 15. Vaneminspektori ametikoha ülesanneteks on: kaasata ennetustööle

linnaosade valitsusi, heakorra küsimused, lohakil kinnistute kaardistamine, prügimajanduse

olukorra jälgimine, koostöö korraldamine mittetulundusühinguga, elanikkonna ühisüritustes

osalemine, selgitus- ja konsultatsioonitegevus korteriühistutes, ennetustööalaste materjalide

ettevalmistus, esinemised lasteasutustes ja koolides“ (tl 12). Eeltoodust tulenevalt ei ole

vastustaja rikkunud ATS § 90 lg-t 7, mille kohaselt peab enne ametniku koondamise tõttu

teenistusest vabastamist talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele,

töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste

teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral.

27. AK on seisukohal, et halduskohus on eiranud senist kohtupraktikat teenistusalaste näitajate

võrdlemise korra kohta, eriti Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2011 otsust asjas nr 3-3-1-42-

3-13-2019

10(11)

10. Ringkonnakohus märgib, et see tõlgendus selgitas kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku

teenistuse seadust. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele alates 01.04.2013 kehtiv ATS § 90

lg 5.

28. AK taotlus hüvitise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. ATS § 105 lg 1 sätestab, et

õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud

haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist

ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades

teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. ATS § 105 lg 3 näeb ette, et § 105

lg-s 1 nimetatud hüvitise piir ei kehti, kui ametnik vabastati teenistusest ATS §-s 13 nimetatud

võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes. ATS § 13 sätestab, et ametiasutused peavad tagama

teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse

kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust.

29. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel on kohtul kaalutlusruum. Lubamatu kaalutluse

arvesse võtmine ametnike koondamise valikul ei too tingimata kaasa suurema hüvitise kui

kolme kuu keskmine palk väljamõistmist. Arvesse tuleb võtta rikkumise raskust, teenistussuhte

lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Suuremat hüvitist ei õigusta koondamise

ootamatus ega koondamisest teadasaamine vahetult peale puhkust. Koondamisest teadasaamise

ootamatuse korvab ATS § 101 lg 6 nõue, mida vastustaja järgis.

30. Ringkonnakohtu arvates tuleb piisavaks hüvitiseks, arvestades rikkumise raskust, pidada

AK kolme kuu keskmist palka enne koondamist. Hüvitise suuruse määramisel võtab

ringkonnakohus arvesse, et vastustaja ei viinud nõuetekohaselt läbi ametnike võrdlemist ega

näidanud, et koondamisel oleks eelistatud selliseid ametnikke, kes kasvatasid alla seitsmeaastast

last või et teenistusse jäänud ametnike õiguspärane ootus vajas enam kaitset. Oluline on ka

koondamise valikul pensioni saamise arvesse võtmine kui lubamatu kaalutlus. Suurema hüvitise

väljamõistmise vastu räägib asjaolu, et tunnistaja ütlustest nähtuvalt olid AK tööülesanded

ühetaolised ja kohati ka puudustega, ent pärast 01.09.2013 sooviti ametisse jäänud teenistujatelt

keerukamate ja mitmetahulisemate ülesannete täitmist. AK koondamist nõuetekohase

menetluse tulemusel ei saa ilmselgelt välistada.

31. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus AK apellatsioonkaebuse osaliselt, tunnistab

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.08.2013 käskkirja nr 3-1/129 õigusvastaseks ning

määrab AKle hüvitiseks kolme kuu keskmise palga enne koondamist.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. AK taotles

halduskohtu menetluskulude väljamõistmist summas 1360 eurot. Halduskohtus kantud

menetluskulude tasumise tõendamiseks on esitatud allkirjastamata arved ja kassa sissetuleku

orderid (tl 117-119, 122-131) ning 12.09.2013 arve nr 130913 summas 200 eurot ja

maksekorraldus summas 200 eurot (tl 120-121). Apellatsioonimenetluses taotleb AK

menetluskulude väljamõistmist summas 300 eurot.

33. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt saab teiselt poolelt välja mõista vaid tegelikult

kantud menetluskulusid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-

1-54-13, p 30). Samuti on Riigikohus selgitanud, et menetluskulude kandmist tõendavaks

dokumendiks on mh kassa sissetuleku order arve sularahas tasumise kohta (Riigikohtu

halduskolleegiumi 04.06.2012 täiendav otsus asjas nr 3-3-1-12-12, p 15). Juhul, kui kassa

sissetuleku orderid ei ole korrektselt täidetud, siis on kohtupraktikas peetud piisavaks, kui

nendele on märgitud kuupäevad ning need on allkirjastatud (Riigikohtu halduskolleegiumi

03.12.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-47-12, p 31). Ka raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg

1 p 7 kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend,

millel peab mh olema majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku

3-13-2019

11(11)

allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist. Sellest tulenevalt ei

saa summa laekumist õigusabi osutajale järeldada allkirjastamata dokumentidest.

34. AK esindaja on 17.12.2014 esitanud kohtule kassa sissetuleku orderid, millele on kantud

selle väljastanud isiku allkiri. HKMS § 51 lg 3 kohaselt tuleb uusi asjaolusid või taotlusi

sisaldav avaldus esitada nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse

päeva enne kohtuistungit. Sama sätte teise lause kohaselt kui asi vaadatakse läbi kirjalikus

menetluses, tuleb uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus esitada nii, et selle saaks teistele

menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja

lõppu. Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2014 määrusega anti menetlusosalistele avalduste ja

seisukohtade esitamiseks tähtaeg 16.12.2014, seejuures uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav

avaldus (sh taotlus ja dokumendid menetluskulude väljamõistmiseks) tuli esitada selliselt, et

selle saaks edastada teistele menetlusosalistele vähemalt 7 (seitse) päeva enne eelviidatud

tähtaja lõppu (resolutsiooni punkt 2). Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2014 määrusega muudeti

02.12.2014 määruse resolutsiooni punkti 2 ning määrati menetlusosalistele seisukohtade ja

avalduste esitamiseks tähtaeg 18.12.2014 (resolutsiooni punkt 2). Seega oli uusi asjaolusid või

taotlusi sisaldava avalduse (sh menetluskulude väljamõistmise taotluse ja dokumentide)

esitamise tähtaeg 11.12.2014. Käesoleval juhul sisaldab AK esindaja poolt 17.12.2014 esitatud

menetlusdokument uusi asjaolusid ja taotlust, mistõttu oleks pidanud selle kohtule esitama

hiljemalt 11.12.2014. Järelikult on 17.12.2014 menetlusdokument esitatud tähtaja rikkumisega

ning selle edastamine vastustajale ei olnud võimalik vähemalt 7 (seitse) päeva enne avalduste

ja seisukohtade esitamise tähtaega.

35. HKMS § 51 lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud

tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-tes 1-3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes

juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et

hilinemiseks

oli

mõjuv

põhjus.

Ringkonnakohtu

hinnangul

tingiks

17.12.2014

menetlusdokumendi menetlemine käesoleva haldusasja menetluse viibimist, kuivõrd kohtul

tuleks sellisel juhul määrata vastustajale täiendav tähtaeg oma seisukoha esitamiseks kaebaja

esindaja 17.12.2014 menetlusdokumendile. Lisaks ei ole kaebaja esindaja 17.12.2014

menetlusdokumendis märkinud, millisel mõjuval põhjusel esitati menetlusdokument tähtaja

rikkumisega.

Täiendavalt

märgib

ringkonnakohus,

et

ka

juhul,

kui

17.12.2014

menetlusdokument oleks esitatud tähtaegselt, siis ei ole usutav, et nimetatud kassa sissetuleku

orderitel oleksid allkirjad olnud koheselt nende vormistamisel. Vastasel juhul oleks kaebaja

esindaja saanud allkirjastatud dokumendid juba esimesel korral kohtule esitada. Seda aga ei

tehtud. Seega ei menetle kohus kaebaja esindaja 17.12.2014 menetlusdokumenti ning tagastab

selle AK-le.

36. Ringkonnakohtu hinnangul saab kantuks lugeda üksnes 200 € tasumist (12.09.2013 arve nr

130913 eest). Arvestades, et kohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega, s.o 50%

ulatuses (HKMS § 108 lg 2). Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 100 eurot.

Muus osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude

väljamõistmise taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad HKMS § 109 lg 1 kohaselt vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask