4-14-8505/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

e 4-14-8505

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2014.a, Võru kohtumaja

Väärteoasja nr

4-14-8505

Kohtunik

Heiki Kolk

Väärteoasi K.Z-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna

patrullteenistuse 24.09.2014.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2860,14,001775.

Kaebuse esitaja K.Z

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxx).

Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskond (asukoht: Kreutzwaldi 52, Võru linn).

Väärteoasja arutamise viis

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p 1, 133, 134, 135 kohus o t s u s t a s :

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru

politseijaoskonna patrullteenistuse 24.09.2014.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2860,14,001775 K.Z-i karistamise kohta Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi muutmata ja K.Z-i kaebus rahuldamata.

2. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata, et K.Z-ile Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi

toimepandud väärteo eest karistuseks määratud rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600

(kuussada) eurot tuleb tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igas kuus vähemalt 60 (kuuskümmend) eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

Rahatrahv tuleb tasuda igakuiste maksetena pärast kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS SEB Pank või nr EE932200221023778606 AS Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti

2 (7)

Filiaal või EE701700017001577198 №rdea Pank, märkides viitenumbri 10220145197774.

Tähtajaks igakuiste maksetena rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust

apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle

lõpposast teadasaamisest. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul,

alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna

patrullteenistuse 24.09.2014.a otsusega väärteoasjas nr 2860,14,001775 määrati K.Z-ile karistuseks Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot ja lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Väärteo kirjelduse kohaselt K.Z 30.08.2014.a kella 05.22 ajal Võru Maakonnas Sõmerpalu vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 244. kilomeetril juhtis

mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kui alkoholisisaldus ühes liitris

väljahingatavas õhus oli 0,51 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda

lõplikuks tulemiks 0,46 mg/l. Mõõtmine toimus Alcotestiga 7110 Araf-0034. Sellise tegevusega rikkus K.Z LS § 69 lg 3 ja § 33 lg 11 p 2 nõudeid, mis on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

2. K.Z esitas 10.10.2014.a kohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel ja lõpetada väärteomenetlus. Esitatud kaebuses

K.Z väidab, et tarvitas 29.08.2014.a õhtul tuttavatega alkoholi, 30.08.2014.a

hommikul oli vaja seoses tööülesannetega juhtida sõidukit. Enne sõitma asumist kontrollis tuttava alkomeetriga joovet. Alkomeeter näitas, et joove puudub, seetõttu asus sõitma. Kahetseb siiralt toimepandut ning väidab, et juhiload on vajalikud seoses tööga – tegeleb kauplemisega ja peab ise kaubad kohale vedama. Alternatiivina palub K.Z kergendada karistust ning

tühistada otsus mõistetud lisakaristuse osas. Kohtuistungil osaleda ei soovi ning soovib kirjalikku menetlust.

3. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt

koostatud otsuse muutmata. K.Z-i alkoholijoove oli üle keskmise. Vaadates K.Z-i alkoholijoovet 0,46 mg/l väljahingatavas õhus, mis ümber arvutatult teeb 0,92 promilli, siis on ilmselge, et sellise joobe korral peab inimene ise aru saama ning kindlasti tunnebki, et ta ei ole kaine. Sellega seoses ei tundu reaalne K.Z-i väide, et ta ei tundnud endal

alkoholijoovet olevat, kui arvestada veel K.Z-i ütlusi, et tarvitab üldse väga harva alkoholi.

3 (7)

Seega eelpool mainitud asjaoludest tulenevalt esinevad K.Z-i väärteos subjektiivsed

tunnused. K.Z on üks kehtiv väärteokaristus samasuguse väärteorikkumise eest, mille ta pani toime 30.08.2014.a. Eelmisel korral karistati teda juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ning karistus jõustus 06.02.2014.a. Selle otsuse kohaselt ei tohtinud K.Z juhtida

mootorsõidukit ajavahemikul 06.02-05.08.2014.a. Karistuse määramisel lähtub politsei Karistusseadustiku § 56 lg 1 mõttest - karistus peab mõjutama süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra kaitse. Vaadates seda, et K.Z pani

30.08.2014.a toime samasuguse väärteorikkumise nagu 24.12.2013.a ning talle varasemalt määratud karistus samasuguse rikkumise eest oli lõppenud vähem kui 1 kuu tagasi, võib öelda,

et K.Z-ile määratud varasem karistus ei täitnud oma eesmärki ning ta jätkas samasuguste väärtegude toimepanemist. Alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimisel on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama. Alkoholijoobe mõju all ei hinda inimene oma tegevust adekvaatselt, muutub hooletuks ning ei suuda oma käitumist vastavalt suunata. Selline asjaolu

on ka põhjenduseks, miks unustas K.Z enne sõidu alustamist panna põlema

mootorsõiduki tuled, kuigi sellel ajal oli veel väljas suhteliselt hämar ning tulede mitte kasutamist oleks kaine sõidukijuht ise kindlasti märganud.

3.1. Kohtuväline menetleja märkis karistuspoliitika osas seda, et kuna sellel aastal on

liiklusõnnetuste, liiklusõnnetustes vigastatute ning liiklussurmade arv järsult kasvanud ning statistika põhjal võib öelda, et selle põhjuseks on just juhilubadeta juhid, joobes juhid, liigne

sõidukiirus, kergliikluses osalevad liiklejad ning turvavarustuse mittenõuetekohane kasutamine, siis selliste rikkumiste puhul suhtub politsei karistamisel keskmisest karmimalt.

Seega selliste rikkumiste puhul ei piirdu politsei pelgalt rahatrahviga, vaid peatab ka

juhtimisõiguse. Sellega seoses määrati K.Z-ile lisaks rahatrahvile ka lisakaristus- juhtimisõiguse äravõtmine. Et inimeste tähelepanu sellele juhtida, on Politsei- ja Piirivalveamet välja töötanud üle Eestilise ühtse preventatiivse tööplaani ning karistuspoliitika enamohtlike

rikkumiste eest, mille alla kuulub ka alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Kõige selle tegevuse mõte on panna inimesi mõtlema ning vähendada liiklusõnnetuste, liiklusõnnetustes vigastada saanute ning hukkunute arvu. Äratada juhtide tähelepanu ning kutsuda neid kaasa mõtlema, et miks sellised õnnetused juhtuvad. Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 120 lg 1 järgi võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud

tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas menetluses on kohus teise poole seisukoha kaebuse osas väljas selgitanud ja kohtumenetluse pooled teatasid kohtule, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 5. LS § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

4 (7)

Kirjeldatud väärteo objektiivsete tunnustena (seaduses sätestatud tegu) tuleb tuvastada isikul alkoholijoove ja asjaolu, et isik juhtis joobeseisundis mootorsõidukit. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja selle väljatrüki kohaselt on 30.08.2014.a kell 05.38 K.Z tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 M. I. EST ARAF-0034 väljahingatavas

õhus alkoholisisaldus 0,51 mg/l, arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l kohta, on mõõtetulemus 0,46 mg/l. LS § 2 p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib mootorsõidukit. LS § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla alkoholijoobes. Teo toimepanemise hetkel kehtinud ning ka käesoleva otsuse tegemise ajal kehtiva LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi muuhulgas ka mootorsõidukijuhi ühes

liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 33 lg 11 p 2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis sõidukit

juhtida. Seega loeb kohus tõendatuks, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu oli keelatud nii teo toimepanemise ajal kui ka hetkel kehtiva LS § 69 lg 3 järgi.

5.1 Tunnistaja ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli PPA Lõuna prefektuuri Võru

politseijaoskonna patrullpolitseinik Kevin Kallas 30.08.2014.a tööl koos Kristo Lindsaluga. Teostasid liiklusjärelevalvet Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 224. kilomeetril. Kella 05.22

ajal märkasid Võrust Tartu poole sõitvat punast kaubikut, kaubikul ei põlenud ükski tuli.

Otsustasid sõidukit ja selle juhti kontrollida. Peatasid kaubiku vilkuva sinise ja punase

vilkuriga. Sõidukiks osutus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx seda juhtis K.Z

, ik xxx. Kristo Lindsalu lasi juhil puhuda indikaatorvahendisse, mis näitas alkoholijoovet 0,20 mg/l. Seejärel toimetasid isiku Võru politseijaoskonda, kus isik puhkus

tõenduslikku alkomeetrisse, mis näitas alkoholijoovet 0,46 mg/l. Isik tunnistas, et oli 29.08.2014.a õhtul alkoholi tarvitanud. Menetlusaluse isiku K.Z-i ütluste kohaselt läks 29.08.2014.a Võrus baari, kus tarvitas alkoholi „Nipernaadi“, mille jõi ära sõbraga kahe peale.

Läks umbes kella 22.00 ajal magama. Kella 5 ajal ärkas ning arvas, et alkohol on verest kadunud. Soovis Võrust sõita Kallastele, kui politsei Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 224.

kilomeetril kinni peatas, kuna sõidukil ei põlenud tuled. Pärast alkomeetriga kontrollimist palusid politseinikud minna nendega Võrru tõendusliku alkomeetriga kontrollima. Palub siiralt vabandust ning kahetseb eksitust. 6. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamist on leidnud väärteoprotokollis kirjeldatud tegu, s.o K.Z 30.08.2014.a kella 05.22 ajal Võru maakonnas Sõmerpalu vallas Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa mnt 224. kilomeetril, olles alkoholijoobes, s.o alkoholisisaldus K.Z-i

ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,46 mg/l kohta, juhtis mootorsõidukit Volkswagen

Multivan, registreerimismärgiga 256TFP. K.Z-i poolt toimepandud rikkumine on

tõendatud nii tunnistaja, menetlusaluse isiku ütlustega kui ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga.

6.1 Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et K.Z on teo toime pannud tahtlikult. KarS § 16 lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus nõustub

kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud asjaoluga, et K.Z pani teo toime tahtlikult. Olles eelmisel õhtul tarvitanud kanget alkoholi ning asudes järgneval varahommikul juhtima mootorsõidukit, oleks tulnud eeldada, et võib esineda veel jätkuvalt joove. Kuna K.Z tuvastati 30.08.2014.a joove 0,46 mg/l kohta, siis pidi K.Z autorooli istudes ja sõitma asudes tundma, et ta ei ole kaine, kuna joove 0,46 mg/l kohta on kohtu hinnangul juba üle keskmise. Sellise joobe puhul peab isik aru saama ning endale teadvustama, et ta ei ole kaine ega sobilikus seisundis mootorsõiduki juhtimiseks. Seega pani K.Z mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et K.Z-i poolt toimepandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi,

5 (7)

tema tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. 7. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 näeb sanktsioonina

ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on K.Z-ile põhikaristuseks määranud rahatrahvi 150 trahviühikut ehk 600 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on arvesse võetud asjaolu, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud alkoholipiirmäära ületamine on raske väärtegu. Samuti tutvus kohtuväline menetleja enne otsuse tegemist menetlusaluse isiku varasemate karistustega ning selgus, et isik pani jooksva aasta jooksul juba teistkordselt samalaadse rikkumise toime. Eelneva karistuse järgi oli menetlusalusel isikul ära võetud juhtimisõigus kuueks kuuks ning see taastus 07.08.2014.a. Menetlusalune isik pani samalaadse rikkumise toime vähem kui kuu

aega pärast juhtimisõiguse taastamist. Riik peab andma selge signaali sellest, et

mootorsõidukijuhi poolt alkoholi piirmäära ületamise puhul on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Alkoholi tarvitanud juht ei taju liikluspilti adekvaatselt ning väheneb reaktsioonikiirus. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama. Kui

isik paneb 8,5 kuu jooksul kaks samalaadset rasket väärteorikkumist toime, siis isik ei ole

eelmisest rikkumisest teinud enda jaoks piisavalt järeldusi, seetõttu tuleb kohaldada lisaks rahalisele karistusele lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. 7.1 Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab KarS § 56

nõuetele. Karistuse määramisel tuleb arvestada K.Z-i isikut, teo toimepanemise

asjaolusid, varasemat karistatust, samas ka karistust kergendavaid asjaolusid. Karistuse

mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust

ning teo toimepanija isikut, samuti tema karistatust. Karistuse kergendamine ei ole

põhjendatud, kuna kohtuväline menetleja on määranud rahatrahvi sanktsiooni keskmises

määras ning arvestades isiku joobe astet, on nimetatud keskmine sanktsiooni määr igati põhjendatud. Karistuse määras kajastub ka isiku puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendava asjaoluna. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega ja ei pea vajalikuks seda muuta. Eeltoodu alusel jätab kohus K.Z-ile määratud põhikaristuse s.o rahatrahvi

150 trahviühikut ehk 600 eurot, muutmata. Kohus täpsustab määratud karistuse täitmise

tähtaega. Karistusseadustiku (KarS) § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Viidatud sätte lg 3 sätestab, et ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Arvestades K.Z-i majanduslikku olukorda, leiab kohus, et K.Z tuleb määratud rahatrahv 600 eurot tasuda osadena 10 kuu jooksul, tasudes ühes kuus vähemalt 60 eurot. 7.2 24.09.2014.a väärteootsusega määrati K.Z-ile lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1

alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja viide LS § 224 lg 3 p-le 1 on ebatäpne. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja

ilmselt silmas pidanud nimetatud sätte punkti kaks, mis reguleerib lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist isikult, keda on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja on karistuse põhjendavas osas viidanud õigele sättele, s.o LS § 224 lg 3 p-le 2, seega saab kohus kirjeldatud ebatäpsuse kõrvaldada.

6 (7)

7.3 Riigikohtu praktika kohaselt tuleb lisakaristuse mõistmisel arvestada toimepandud süüteo asjaolusid ja süüdlase isikut. Korduvalt rikkumise toime pannud isikutele ei saa lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Lisakaristuse mõistmisel tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt loetakse tuvastatuks, et isik paneb samalaadseid rikkumisi uuesti toime (RKKKo nr 3-1-1-122-13 punktid 10-11). Eeltoodust tulenevalt seisneb

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk eripreventiivses toimes, tagamaks isiku poolt samalaadsete rikkumiste toimepanemise vältimist. 7.4 K.Z on kohtule esitatud kaebuses väitnud, et vajab juhilube seoses tööga, tegeleb kauplemisega ja peab kaubad ise kohale vedama. Juhtimisõiguse äravõtmisega ei ole võimalik tööd teha, sest sissetulekust ei piisa autojuhi palkamiseks. Kohus märgib, et K.Z ei ole

esitanud ühtegi tõendit, mis tema väiteid kinnitaksid. Lisaks eeltoodule on kaebuse esitaja

ütlused vastuolulised. Kohtule esitatud kaebuses märgib K.Z, et vajab juhilube töökohustuste täitmiseks, samas on väärteoprotokollis ning menetlusaluse isiku ülekuulamise

protokollis märgitud K.Z-i töökohana „ei tööta“. Muuhulgas märgib kohus, et

iseenesest asjaolu, et K.Z vajab juhtimisõigust oma igapäevaste toimetuste s.h töökohustuste täitmiseks, ei välista lisakaristuse kohaldamist. Kuna K.Z ei ole isik,

kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, siis ei esine juhtimisõiguse äravõtmist välistavaid asjaolusid. 7.5 Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et mootorsõiduki joobes juhtimine on enamohtlik rikkumine ning sellises ulatuses lubatud alkoholipiirmäära ületades mootorsõiduki

juhtimine on raske väärtegu. Joobes juhtimine seab ohtu nii teo toimepanija enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Karistusregistri 24.09.2014.a väljavõttest nähtub, et K.Z on 20.01.2014.a karistatud LS § 224 lg 2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks

kuuks. Nimetatud väärteootsus jõustus 06.02.2014.a, seega ei tohtinud K.Z

mootorsõidukit juhtida ajavahemikul 06.02.2014-05.08.2014.a. 24.09.2014.a väärteootsuse kohaselt taastus K.Z-i juhtimisõigus 07.08.2014.a. Käesoleva arutluse all oleva väärteo pani K.Z toime 30.08.2014.a, s.o vähem kui ühe kuu jooksul pärast juhtimisõiguse

taastamist. Eeltoodu kinnitab, et varasemalt määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks – ei ole K.Z-ile vajalikku mõju avaldanud ning isik on jätkanud samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. 7.6 Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmine – kohaldamine. Kohus on seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmine mõjub karistusena ainult siis, kui isik kasutab mootorsõidukit oma igapäevaelus. Sellisel juhul avaldab juhtimisõiguse

äravõtmine isikule vajalikku eripreventiivset mõju, tuletades isikule igapäevaselt meelde toimepandud väärtegu ja sundides teda selle üle järele mõtlema. Kohus leiab, et õiguskorra

kaitsmise huvid kaaluvad üles K.Z-i isikust tulenevad asjaolud, s.h juhtimisõiguse vajaduse töökohustuste täitmiseks, seega on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud tulenevalt isiku varasemast karistatusest mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholi piirmäära ületades. K.Z on oma varasema käitumisega näidanud, et tema puhul eksisteerib reaalne oht, et ta jätkab samalaadsete õigusvastaste tegude toimepanemist ning varasem karistus ei ole piisavat eripreventiivset mõju avaldanud. Vähem kui kuu pärast juhtimisõiguse taastamist pani K.Z taas toime mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades. K.Z on oma käitumisega näidanud, et ta suhtub ükskõikselt õiguskorda ning kehtestatud reeglitesse. K.Z ei adu, et tema tegevusega, eelkõige mootorsõiduki juhtimisega lubatud alkoholi piirmäära ületades kaasneb suur oht kaasliiklejate elule ja tervisele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks kohaldada isiku suhtes LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist sanktsioonis nimetatud madalamas ulatuses ehk kolmeks kuuks.

7 (7)

8. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja K.Z-i kaebus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik