3-13-2025/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-12-2025

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2014.a, Tallinn Haldusasja number 3-12-2025 Haldusasi M.K.T. kaebus Tallinna Munitsipaal-politsei Ameti 27.08.2013.a käskkirja nr 3-1/124 „Teenistusest vabastamine koondamise tõttu“ õigusvastaseks tunnistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 05.12.2014.a Menetlusosalised Kaebaja M.K.T., esindaja Tiina Raja Vastustaja Tallinna linn, esindajad Ülle Aliorg ja Arnold Vismann RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.08.2013.a käskkiri nr 3-1/124 „Teenistusest vabastamine koondamise tõttu“ õigusvastaseks ja mõista Tallinna linnalt M.K.T. kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses. Teha Tallinna linnale ettekirjutus M.K.T.le väljamaksmisele kuuluva summa kindlaksmääramiseks.

2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Tallinna linnalt M.K.T. kasuks välja tema poolt käesolevas asjas kantud menetluskulud 200 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (TMA) 27.08.2013.a käskkirjaga nr 3-1/124 „Teenistusest vabastamine koondamise tõttu“ vabastati seoses ameti töö ümberkorraldamisega teenistusest 31.08.2013.a koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel menetlusosakonna peainspektor M.K.T. (tl 16).

2. M.K.T. esitas 27.09.2013.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles arvestades 12.11.2013.a esitatud kaebuse täpsustust, taotleb TMA 27.08.2013.a käskkirja nr 3-1/124 õigusvastaseks tunnistamist ning hüvitise väljamõistmist ja selle suurendamist (tl 34p). Kohus võttis kaebuse 27.12.2013.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks Tallinna linna (tl 43-44).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebuse põhjendus.

3.1 Vastustaja on kaebaja vabastanud teenistusest koondamise tõttu. ATS § 103 sätestab nõuded, mida peab sisaldama haldusakt, millega ametnik teenistusest vabastatakse. Nimetatud paragrahvi lg 2 p 4 kohaselt peab haldusakt sisaldama ka vabastamise põhjendust. Kaebaja on seisukohal, et käskkirjas on küll välja toodud vabastamise põhjus (koondamine), kuid ei ole välja toodud vabastamise põhjendust (miks koondati). Kaebusi kaebaja töö osas ei ole varem kaebajale esitatud. Seni on kaebaja tööga väga rahule jäädud ning talle on esitatud mitmeid tänukirju, viimati sai kaebaja vastustajalt tänukirja 19.10.2012.a tööülesannete hoolsa, korrektse ja eeskujuliku täitmise eest. Teatisest ega käskkirjast ei ole arusaadav, miks otsustati just kaebaja koondada ning kas ja kuidas arvestati kaebaja haridust, töönäitajaid ja pikaaegset töökogemust avalikus teenistuses (21 aastat) ning et vastustaja oleks võrrelnud kaebaja andmeid teiste menetlusosakonna peainspektorite andmetega, millega rikkus ATS § 90 lg 5 sätteid.

3.2 Tegelikuks kaebaja koondamise põhjuseks on kaebaja hinnangul see, et ta on 70-aastane ja sellega pensioniealine. Kaebaja sellekohaseid kahtlustusi kinnitab ameti juhataja poolt 04.12.2012.a osakonna juhatajatele saadetud e-kiri, milles on selgelt väljendatud tema seisukoht, et pensionäridest on vaja ametis lahti saada. Nimetatud e-kirjale on lisatud pensionäride nimekiri ning ka kaebaja on selles nimekirjas. Pensionäride koondamisel on vastustaja käitunud kaebaja suhtes diskrimineerivalt. Hariduse ja töötulemuste poolest ei ole kaebaja teistest kehvem, st temast on mitmeid kehvemate näitajate ametnikke, kes jäeti aga teenistusse ja puuduvad selgitused, milliseid kaebaja omadusi teiste ametnikega võrreldi ja mille poolest ta on teistest ametnikest kehvem. See annab aluse arvata, et kaebaja vabastati seetõttu, et ta on pensioniealine.

3.3 Arvestades kaebaja pikaajalist teenistust vastustaja juures ja vastustaja tegevust koondamisest teavitamisel (ootamatu, sisuliselt ette teatamata ja põhjendamatu koondamine ning kontrollimata ja laimavad väited koondamise põhjusest) on kolme kuu hüvitis ebaproportsionaalselt väike.

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

4.1 Käesoleval juhul on käskkirjas viidatud Tallinna Linnavalitsuse 21.08.2013.a korraldusele nr 1122-k ja ka vabastamisteatisele. Korralduses on kirjeldatud munitsipaalpolitsei ametis läbiviidavat struktuurimuudatust ja kirjeldatud muudatuse sisu ning põhjendatud ümberkorralduste vajadust. See korraldus oli kaebaja ametikoha (menetlusosakonna peainspektori ametikoht) kaotamise õiguslikuks aluseks. Vabastamisteatises on selgitatud kaebaja koondamise õiguslikke ja faktilisi asjaolusid. Kokkuvõtvalt märgib vastustaja, et kaebaja koondati mõlemas dokumendis kirjeldatud põhjustel. Kuivõrd käskkirja motivatsioonis oleks pidanud kordama korralduses ja vabastamisteates esitatud detailset informatsiooni, mis Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-54-03 kohaselt kordamist ei vaja, on käskkirjas esile toodud põhimotiivid ja teistele kaebajale kättesaadavatele dokumentidele korrektselt viidatud. Seega on alusetu kaebaja väide, et vabastamisteatise põhjendus ei saa asendada käskkirjas puuduvat põhjendust.

4.2 Kaebajale üle antud vabastamisteatises märgiti, et kaebaja koondamisel on arvesse võetud ametnike haridust, töökogemusi, teadmisi ja oskusi. Lisaks selgitati, et vaatamata töökogemusele on kaebaja panus väärteomenetluste läbiviimisel, võrreldes teiste ametnike töötulemustega, tagasihoidlik. Kaebaja tööpanus munitsipaalpolitsei ameti üldistesse töötulemustesse on olnud tagasihoidlik, st piirdunud ainult ühetüübiliste rikkumiste (heakord) fikseerimise ja menetlemisega,

kuigi omas pädevust teostada järelevalvet ja viia läbi menetlusi kuueteistkümne seaduse alusel, millistest tulenevate rikkumiste menetlemise õigus on munitsipaalpolitsei ametile antud. Lisaks ei nõustu vastustaja ka kaebuses toodud põhjendustega selles, et kaebaja haridus on teiste ametnikega võrreldes parem. Võrdluseks on kaebuses toodud P. B. ja A. P. Kaebuse väide ei ole õige, sest mõlemal ametnikul on rakenduslik kõrgharidus. Munitsipaalpolitsei ameti koosseisunimestikus tehtud muudatuste eesmärgiks oli vähendada eelkõige just üheliigilisi järelevalvevõi kontrolliülesandeid teostanud ja sellest tulenevalt ebaefektiivsete ametnike arvu, mis tähendab seda, et enam ei fikseerita ainult ühetüübilisi rikkumisi, vaid fikseeritakse ja menetletakse kõiki tuvastatud rikkumisi ning täidetakse ka muid ülesandeid, mis munitsipaalpolitsei ameti pädevusse kuuluvad.

4.3 Tallinna Linnavalitsuse poolt vähendati munitsipaalpolitsei ameti koosseisunimestikku 31.12.2013.a seisuga veel 28 teenistuskoha võrra. Seega ajavahemikus 01.09 kuni 31.12.2013.a toimus koosseisunimestiku vähendamine 43 teenistuskoha võrra, mis ületab mitmekordselt töötanud pensionäride arvu ja kummutab nende vastase kaebaja käsitluse kohase „vandenõu“.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgmistel põhjustel osaliselt rahuldada.

5.1 Puudub koondamissituatsioon. Asjas pole tuvastatud, et kaebaja ametikoht (menetlusosakonna peainspektori ametikoht) on ümberkorralduste käigus kaotatud. TMA uute (vt Tallinna Linnavalitsuse 21.08.2013.a korraldus nr 1122-k „Tallinna Munitsiplaalpolitsei Ameti koosseisunimestik koos teenistuskohtade palgaastmetega“, tl 8-9) ja senikehtinud (vt Tallinna Linnavalitsuse 27.02.2013.a korraldus nr 237-k „Tallinna linna ametiasutuste koosseisunimestik koos teenistuskohtade palgaastmetega“, tl 113-115) koosseisude võrdlemisel nähtub, et menetlusosakonna peainspektorite ametikohtade arv ei ole vähenenud. Vastustaja esindaja kohtuistungil esitatud väide, et ümberkorralduste käigus muudeti oluliselt kaebaja ametikoha ülesanded ei ole tõendatud. Siinkohal kohus märgib, et isegi juhul, kui kaebaja ametikoha ametijuhendit oleks muudetud ulatuses, milles see eeldab ametniku nõusolekut, on tulenevalt ATS § 90 lg 1 p-st 3 ametniku teenistusest vabastamine koondamise tõttu võimalik siiski üksnes vaid juhul, kui selline nõusolek puudub. Käesoleval juhul vastustaja pole väitnud ja asjas puuduvad andmed, et kaebajalt oleks sellist nõusolekut üldse küsitudki.

5.2 Asjas pole tuvastatud, et kaebaja teenistusest vabastamisel oleks arvestatud ATS § 90 lg-s 5 sätestatud eelistuskriteeriumeid. Vastustaja vastupidine väide on tõendamata. Kohtule esitatud menetlusstatistilises tabelis (tl 85) kajastatud andmed ei ole sellise järelduse tegemiseks piisavad, lisaks ei hõlma need ka kõiki võrreldavate isikute teenistusülesandeid. Näiteks kaebaja ametijuhendist nähtuvalt olid temal ka muid ülesandeid peale väärteomenetluse alustamise ja väärteoasjas lahendi tegemise (tl 18). Muid dokumente väidetavalt läbiviidud võrdluse kohta kohtule esitatud ei ole. Küll on aga toimikus dokument, mis viitab kaebaja teenistusest vabastamise otsustamisele seadusevälise kriteeriumi alusel. Jutt on TMA administratsioonisisest kirjavahetusest (04.12.2012.a), millest nähtub plaan ümberkorraldused läbi viia „nii, et töötajate arv väheneks pensionäride arvelt“ (tl 24). Puudub vaidlus, et just pensioniealised moodustasidki hiljem teenistusest koondamise tõttu vabastatute enamuse. Tegemist on lubamatu kaalutlusega.

5.3 Seega on kaebaja teenistusest vabastamine toimunud ebaseaduslikult, mistõttu kohus tunnistab kaevatava käskkirja õigusvastaseks ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise tema kolme kuu keskmise palga ulatuses (ATS § 105 lg 1). Hüvitise suuruse muutmiseks puudub kohtu hinnangul alus. Teenistusest vabastamise ootamatus ja kaebaja mittenõustumine selle põhjendusega ei ole sellisteks asjaoludeks, mis tingiksid seaduses ettenähtud hüvitise suurendamist. Seega jätab kohus hüvitise suurendamise nõude osas kaebuse rahuldamata. Kohus teeb halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 167 lg 1 alusel vastustajale ettekirjutuse kaebaja kasuks väljamõistetava rahasumma kindlaksmääramiseks.

6. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb vastustajalt õigusabikulude 200 eurot väljamõistmist (tl 25-26). Õigusabikulud on kantud ja kohased. Seega kuulub kaebaja taotlus rahuldamisele ja menetluskulud vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys