3-13-2309/48 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated3-13-2309
Legislator headnote
AI generated3-13-2309/48 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 3-13-2309
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
3-13-2309
1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik
Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2014 Pärnu kohtumaja.
Haldusasja number 3-13-2309
Haldusasi OÜ Baltiautotrans kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksuja Tolliameti 30.09.2013 maksuotsus nr 12.2-3/5030-22.
Asja läbivaatamise kuupäev 18. november 2014.
Menetlusosalised Kaebaja OÜ Baltiautotrans (esindaja advokaat Meelis Krautmann). Vastustaja Maksuja Tolliamet (esindaja Martin Aas).
RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ Baltiautotrans kaebus haldusasjas nr 3-13-2309.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 30 detsembril 2014.
3-13-2309
2
ASJAOLUD
19.03.2013 koostas Maksuja Tolliamet OÜ-le Baltiautotrans kontrollakti äriühingus üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise tulemuste kohta (tl 69-79). 30.09.2013 Maksuja Tolliameti maksuotsusega nr 12.2-3/5030-22 otsustati OÜ Baltiautotrans suhtes maksustamisperioodi oktoober 2011 osas: vähendada sisnendkäibemaksu 115 785.60 eurot; jätta rahuldamata tagastusnõue summas 102 698.13 eurot; nõuda tagasi osaliselt alusetult makstud käibemaks summas 100.13 eurot; määrata käibemaksu 12 987.34 eurot ja määrata tulumaksu maksutamisperioodi november 2011 eest 32 564.62 eurot (tl 17-29, 30-33). 01.11.2013 esitas OÜ Baltiautotrans kohtule kaebuse 30.09.2013 maksuotsuse tühistamise nõudes (tl 3-16, 17-33). 06.12.2013 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 39-41, 47-200, II kd tl 5-145). 25.03.2014 esitas kaebaja täpsustuse ja tõendid ( II tl 154-155, 158-225, III kd tl 5-92). 17.04.2014 esitas maksuhaldur kokkuvõtva seisukoha (tl 102-103). 10.04.2014 esitas kaebaja taotluse tõendite juurdevõtmiseks (tl 108-109, 111-121). 24.09.2014 lahendas kohus kaebaja taotluse tõendite kogumiseks (tl 134-139). 18.11.2014 toimus asjas kohtuistung (tl 152-158).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja selgituste kohaselt jõudis maksuhaldur maksumenetluses seisukohale, et kogutud tõendid ei kinnita tehingute toimumist kaebaja ja OÜ Pankrat vahel. OÜ-le Pankrat müüs kauba OÜ EuroActiv. OÜ EuroActiv soetas kauba Läti äriühingutelt. Maksuhalduri järelduste kohaselt ostis kaebaja Saksamaale müüdud metalli ise Läti äriühingutelt SIA IJV ja SIA Ostvesta. Maksuhalduri hinnangul on toimunud ühendusesisene kauba soetamine. Vaidlus puudub vaidlusalustel arvetel märgitud kaupade olemasolus ja saamises ning kaupade eest tasumises. Maksuhaldur on tuvastanud OÜ EuroActiv poolt kauba eest tasumise tarnijatele, kuigi seda tehti OÜ IRES Account pangakonto kaudu. Maksuhaldur leiab, et vaidlusaluse tehingu puhul on tegemist näiliku tehinguga, kuid sellisel juhul tuleb välja selgitada, millist tehingut varjata sooviti. Maksuotsus põhineb maksuhalduri subjektiivsel hinnangul. Maksuhaldur on tehingu asjaolud tuvastanud O.K.i ja temaga seotud äriühingute OÜ Pankrat ja OÜ EuroActiv tegevuse pinnalt, mis ei ole aga mingil moel seotud kaebaja käitumisega. Kaebaja ja OÜ Pankrat tehingutele ei ole antud õiguslikku hinnangut. Maksuhaldur on kaebaja tahtluse sisustamisel
3-13-2309
3
lähtunud kolmandate isikute käitumisest. Maksuhaldur ei ole tuvastanud asjaolusid selle kohta, et vaidlusaluseid tehinguid ei ole toimunud. Kaebaja esitas tõendid tehingu toimumise kohta ning tehingu sõlmimist on kinnitanud ka OÜ Pankrat. Puuduvad tõendid, mis kinnitavad vaidlusaluste tehingute toimumist kaebaja ja Läti äriühingute vahel. OÜ Pankrat tasus kauba eest OÜ-le EuroActiv ning viimane on täitnud oma kohustuse Läti äriühingute ees. Asjas ei ole oluline, et tasumine toimus kolmanda isiku kaudu, sest OÜ IRES Account pangakontolt tehtud laekumisi käsitlesid Läti äriühingud tasumisena OÜ EuroActiv poolt. Menetlusosaliste poolt maksumenetluses antud seletusi on maksuhaldur tõlgendanud meelevaldselt. O.K. andis ütlusi vene keeles ega valda eesti keelt ning tõlki menetluses ei osalenud, kuid protokoll koostati eesti keeles. Kauba osas väljastatud sertifikaatidel on vormistatud müüjaks kaebaja, sest kaebaja ei soovinud, et ostja saaks teada, et kaup on soetatud läbi vahendusfirmade. Kaebaja palus OÜ-l Pankrat sellised sertifikaadid vormistada. Jääb ebaselgeks, millised andmed on maksuhalduri hinnangul sertifikaatidel egaõiged. Kaebaja juhatuse liikme isa on J. M. Ärilised sidemed isa ja poja vahel iseenesest ei viita fiktiivsete tehingute tegemisele. Asjaolul, et A.K.i juurest leiti SIA Stronger CMR tühjad blanketid, ei ole asja tähtsust, sest ei ole tuvastatud kuritarvitusi nende blanketidega. Saksamaa ettevõtte DEUMU soovis, et kauba puhul oleks tegemist SIA V LESS PLUSS toodanguga. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kaebajal oleksid otsesidemed SIA-ga Ostvesta ja SIA-ga IJV. Maksuhaldur on väljatoonud, et kaebajal on otsesidemed SIA-ga V LESS PLUS. Kaebaja ei nõustu, et otsesidemete olemasolu viitab iseenesest tehingute tegemisele äriühingute vahel. Selles, et tehingutes osalesid äriühingud, kes ka varem on olnud äriliselt seotud, ei ole midagi ebatavalist. Asjaolu, et kauba vastuvõtmisega tegeles N.M., kes esitas ka fotod kauba saabumise kohta, ei välista O.K.i osalemist kauba vastuvõtmisel. O.K. kinnitab, et osales koos N.M.iga kauba vastuvõtmisel. On arusaamatu, millistel põhjustel peaks lisaks arvetele koostama veel muid dokumente kauba saamise kohta. Maksuhaldurile on esitatud kauba saabumise kohta CMR-d ja fotod. Arve allkirjastamisega toimus ka kauba vastuvõtmise vormistamine. Maksuhaldur on teinud menetlusosaliste seletustest meelevaldseid järeldusi. O.K. on andud detailseid selgitusi tehingute kohta. See, kuidas oli korraldatud tehingute kajastamine OÜ EuroActiv ja OÜ Pankrat raamatupidamises, ei ole puutumuses kaebajaga. Läti äriühingute esindajad on kinnitanud, et müüsid kauba OÜ-le EuroActiv. Kui ka mitmete tehingute tagajärjel erinevate äriühingute vahel toimub üks kaubavedu, on need tehingud sellegipoolest ajalises järjestuses. Mitut järjestikust tehingut ei saa käsitleda üheainsa ühendusesisese tehinguna. Maksuhaldur leiab, et kuna O.K. oli J.M.i esindaja ning N.M. on J.M.i poeg, siis olid nad kõik teadlikud tekitatud metalli ostu-müügiahelast ning rahade liikumisest. Jääb arusaamatuks, miks maksuhaldur arvab,et isa ja poja ning esindaja ja esindatava teadmine on samastatav. Kaebaja maksualane
3-13-2309
4
käitumine muutus peale kontrolli alustamist, kuna maksuhalduri tegevus on halvanud äriühingu majandustegevuse. OÜ IRES ACCOUNT, OÜ EuroActiv, OÜ Pankrat ja kaebaja asuvad samal aadressil. Kaebaja ei ole mingil moel seotud nimetatud äriühingutega. Asjaolust, et äriühingud teevad pikaajalist ärialast koostööd ja asuvad samal aadressil, ei saa teha järeldust maksupettuste läbiviimise kohta. Maksuhaldur on oma põhjendustes jätnud arvestamata kõikide dokumentaalsete tõenditega, mida kaebaja on esitanud ning teinud maksumenetluses antud seletuste põhjal meelevaldseid järeldusi. Maksuhalduri käsitlus käibemaksu kohustusest on ekslik. Kaebaja maksukohustus ei sõltu sellest, milliselt käibemaksukohustuslaselt kaebaja kauba soetab ega sellest, kas kaubad soetatakse ühendusesiseselt teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kaebaja ei saanud mingit eelist väidetavalt pöördmaksustamise vältimise kaudu. Kaebaja tasus kauba eest käibemaksu ning tal on õigus tasumisele kuuluv käibemaks maha arvata. Pöördmaksustamise korral oleks kauba eest tasutud ilma käibemaksuta. Seega ei saanud kaebaja mingit majanduslikku võitu. Maksuhaldur ei tuvastanud, et kaebaja oleks soovinud varjata kaupade soetamist või päritolu. Kaebaja maksukoormus sellest ei sõltu. Maksuotsuses puudub põhjendus, mille alusel tuleks kaebaja maksualased suhted ümber kvalifitseerida. Põhjendamatu on tulumaksu määramine hinnavahelt ja OÜ-le Pankrat tasutud summa käsitlemine ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Maksuhaldur ei vaidlusta algdokumendi olemasolu, kuid leiab, et müüjaks on teine isik. Arvel müüjate andmete muutmine ei mõjuta kaebaja maksukohustust. Maksuotsuses ei ole viidatud tulumaksuseaduse normile, mis võimaldab hinnavahet maksustada. Kaebaja ostis kaubad OÜ-lt Pankrat, äriühingule tehtud väljamakse on ettevõtlusega seotud kulu, mis ei kuulu maksustamisele.
Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja ei ostnud vaidlusalust kaupa arvel märgitud äriühingult, vaid ise otse Lätist. Ei ole vaidlust selles, et kaebaja on arvel näidatud kaubad saanud. Kuna kaebaja teadis, et arvel näidatud müüja ei ole kauba tegelik müüja, puudub tal õigus käibemaksu mahaarvamiseks. Arvel näidatud müüja ei olnud OÜ Pankrat, kuna nimetatud äriühing ise kaubaga mingil moel otseselt kokku ei puutunud. O.K. ja N.M. on kauba vastuvõtmise osas andnud vastuolulisi seletusi, mistõttu on maksuhaldur pidanud usaldusväärseks kolmanda isiku Alim Fatkulini seletusi. Kauba tootja on kauba sertifikaadid välja andnud kaebaja nimele. Maksuhalduri hinnangul ei ole usutav, et edasimüüjad said SIA V LESS Pluss poolt väljastatud kvaliteedisertifikaate muuta. Seetõttu on maksuhaldur seisukohal, et kvaliteedisertifikaadid väljastati SIA V LESS Pluss poolt otse kaebajale. OÜ-l Pankrat ja OÜ-l EuroActiv on tavapärast majandustegevust mitteomava ettevõtte tunnused. Äriühingud ei ole esitanud majandusaasta aruandeid ning on käesolevaks ajaks kustutatud
3-13-2309
5
käibemaksukohustuslaste registrist ja äriregistrist. OÜ Pankrat deklareeris käibemaksu ja sisendkäibemaksu enam-vähem võrdsetes summades, mis ei kinnita äriühingu kasumlikku tegevust. OÜ Pankrat majandustegevus oli registri kannete kohaselt seotud toiduainetega, seega puudus äriühingul metalliäris tegutsemise kogemus. Maksuhaldur ei tuvastanud, et äriühingutel puudus ettevõtlus, vaid neil puudus tavapärane majandustegevus. Kaebaja juhatuse liikme N.M.i isa J. M. ja OÜ Pankrat juhatuse liikme O.K.i suhtes on käimas kriminaalasi seoses maksukuritegude toimepanemisega ja fiktiivsete arvete esitamise organiseerimisega sh rahaülekannete tegemisel variettevõtte OÜ Ires Account kasumist. J.M.i kodust leiti OÜ Pankrat ja OÜ EuroActive dokumente, kuigi ta ei ole äriühingute juhatuse liige. Nimetatud asjaolu tekitab kahtlust, et O.K. ei juhtinud iseseisvalt äriühingute tegevust. Kaebaja pikaajalised töötajad ei puutunud kokku vaidlusaluste tehingutega ega teadnud midagi OÜ-st Pankrat või OÜ-st EuroActive. Maksumenetluses on tuvastatud vastuolud kauba osas peetud hinna läbirääkimistes. O.K.i poolt antud ütlused puudutavad ka oktoobrikuu tehinguid, ta on protokolli allkirjastanud ning kinnitanud, et ei vaja tõlgi abi ning kirjapandu on õige. O.K. ei osanud selgitada OÜ Pankrat ja OÜ EuroActiv vahelist tehingut, kauba kohta koostati vaid arved. Maksumenetluses on esitatud kauba kohta koostatud arved, fotod, kauba eest tasumist tõendavad dokumendid. Kuid puuduvad faktlised asjaolud, mis tõendaksid vaidlusaluste majandustehingute tegelikku toimumist. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja ostis kauba otse Läti äriühingutelt. Tehingu osalised on kõik omavahel pikaajaliselt seotud. Kaebaja poolt kauba eest tasutud raha on jõudnud J.M.i juhatatava OÜ Ires Account käsutusse. Väidetavad tehingu osalised on registreeritud kõik ühele aadressile. Läti äriühingute poolt saadetud kauba võttis vastu N.M., kes oli järelikult teadlik kauba saabumisest Lätist ning teadis seega ka seda, et kaupa ei müünud OÜ Pankrat. A. F. andis seletusi ka oktoobrikuu kohta. Kaebaja esindaja oli teadlik kauba tegelikust hinnast ning jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei soetanud kaupa otse Lätist. Kusjuures transpordi kulud kandsid Läti äriühingud. Kaebajal olid otsesidemed Läti äriühinguga SIA V Less Pluss. Äris ei ole tavapärane, et majanduslikult tulusama otsetehingu asemel tehakse tehing läbi vahendajate. Kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud, mil moel oli tal võimalik osta läbi vahendajate kaupa odavamalt. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ega tõendanud näilikku tehingut, kuna näilikule tehingule on iseloomulik, et dokumendid vormistatakse selliselt, et tegelikke suhteid ei nähtuks. Käesoleval juhul on maksuhaldur leidnud, et tegemist on näiliku tehinguga, mis tehti teiste tehingute varjamiseks – kaebaja ei soetanud kaupa arvel näidatud müüjalt – seega arvel näidatud tehingut ei toimunud. Selle eesmärgiks oli varjata seda, et kaebaja ostis kaubad ise otse Lätist. Kuigi maksuhaldur ei ole viidanud MKS § 83 lg 4 teisele lausele, järeldub see maksuotsusest üheselt. Nimetatud puudus ei tingi maksuotsuse kehtetuks tunnistamist, kuna see ei mõjutanud asja otsustamist.
3-13-2309
6
Käesoleval juhul sai kaebaja maksueelise seeläbi, et deklareeris alusetult sisendkäibemaksu OÜ Pankrat arvete näol. Kui kaup tuuakse teisest Euroopa riigist, siis tasutakse kauba eest käibemaksuta ning seeõttu puudub ka sisendkäibemaks. Edasimüümisel tuleb käibemaks lisada. Kui müük toimub Eestist välja, siis käibemaksu ei lisata. Seega toimuvad tehingud käibemaksuta. Siseriikliku käibe korral tekib kauba soetajal käibemaksu mahaarvamise õigus. Kui kaup müüakse Eestist välja, siis käibemaksu kauba hinnale ei lisandu, kuid samas säilib kauba soetajal sisendkäibemaksu tagastusnõue ulatuses, mis tasuti kauba soetamisel. Antud juhul sai kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse näol maksueelise. OÜ Pankrat arve ei vasta nõuetele, sest arvel näidatud isik ei ole kauba tegelik müüja. Kuna kaebaja on kauba siiski saanud, ei saa lugeda kogu arvel märgitud summat ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Kuna maksuhalduri hinnangul toimus kauba soetamine otse Lätist, siis võttis maksuhaldur maksustamisel aluseks Läti äriühingute arvetel näidatud ja kauba eest tasutud hinna. Ettevõtlusega mitteseotud kuluna on arvestatud OÜ-le Pankrat makstud summa ja Läti äriühingute poolt OÜ-le EuroActiv esitatud arvetel olevate summade vahe.
KOHTU PÕHJENDUSED
Maksuhaldur kontrollis OÜ Baltiautotrans käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamiseperioodil oktoober 2011. Nimetatud ajavahemikul soetas kaebaja erinevaid metalltooteid OÜ-lt Pankrat.
Asjas ei ole vaidlust selles, et OÜ Baltiautotrans juhatuse liige N. M. ja OÜ Pankrat juhatuse liige O.K., on omavahel pikaajalistes isiklikes ja ärilistes suhtes. Mõlemate äriühingute juhatuse liikmed on vaidlusaluste tehingute sõlmimise osas andnud maksumenetluses seletused. OÜ Pankrat juhatuse liige O.K. on andnud maksumenetluses seletuse, kus kinnitab, et vaidlusaluste tehingute puhul oli OÜ Pankrat kontaktisikuks tema ja kaebaja poolt N.M.. O.K.i seletuse kohaselt pöördus tema poole metalli ostusooviga N.M.. Hinna osas pidas kaebaja poolt läbirääkimisi juhatuse liige I. P., kokkusaamised toimusid Nisu tänava kontoris ning kohal viibis ka N.M. (tl 110). Kaebaja juhatuse liige N.M.i ütluste kohaselt esindas tema äriühingut tehingute tegemisel OÜ-ga Pankrat. OÜ-t Pankrat esindas O.K.. N.M.i seletuse kohaselt pöördus ta tehingute tegemiseks O.K.i poole, ütles talle metalli eest pakutava hinna, mis osutus O.K.ile sobilikuks ning seejärel vormistati tellimused. N. M. kinnitusel on ta ainus, kes kaebaja poolt metalliga tegeles (tl 83 pöördel, 84). Kaebaja juhatuse liikme I. P. maksumenetluses antud seletuse kohaselt tegeles tema äriühingus metalli ostu ja müügiga, allkirjastas dokumente. Tehingutega tegeles N.M.. Hinnad leppis kokku N.M. (tl 102, 102 pöördel).
3-13-2309
7
Hinnates eelpool käsitletud tehingupoolte seletusi tehingu sõlmimise asjaolude osas selgub, et need on omavahel vastuolus metalli ostu-müügihinna kujunemise osas: N.M. ja I. P. väidavad, et hinna leppis kokku N.M.. O.K.i kinnitusel pidas kaebaja poolt hinna osas läbirääkimisi I. P. Kaebaja juhatuse liikmete seletused on omavahel vastuolus metalli ostu-müügiga tegelenud isikute ringi osas. N. M. kinnitab, et on ainus, kes kaebaja poolt metalliga tegeles. I. P. väidab, et tema tegeles äriühingus metalli ostu ja müügiga ning N.M. tegeles tehingutega.
N.M. on andnud seletuse, mille kohaselt kontrollis teda I.P., kuid tehingud tegi tema. N.M.i seletuse kohaselt tegeles metalliga ainult tema – otsis metalli osta soovivad kliendid välismaal, leppis kokku hinnad nii ostja kui ka müüjaga (tl 95, 95 pöördel). Samas selgub seletusest, et N.M. ei tea, kas ja millise käibemaksu määraga metalli müüdi ning väidab, et käibemaksu arvestamisest ja metalli müügitehingutest välismaale teab I.P. (tl 95 pöördel). I.P. oma seletuses märgib, et tema tegeles äriühingus metalli ostu ja müügiga ning allkirjastas dokumente. N.M. tegeles kõikide tehingutega, leidis ostjad ja müüjad, leppis kokku hinnad (tl 102, 102 pöördel). Üldteada olevalt on müügihind kaubakoguse või teenuse eest tasumisele kuuluv lõpphind, kaasa arvatud käibemaks ja ka kõik muud maksud. Juhul, kui eeldada, et metalli osas lepiti kokku ühikuhind, siis ka see sisaldab käibemaksu ja kõiki muid makse. Arvestades eelpool käsitletud seletusi ei olnud N.M. teadlik käibemaksu määrast kauba müümisel, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas oli tal võimalik kokku leppida metalli ostu-müügi lõpphinnas.
Kaebaja ja OÜ Pankrat esindajad on maksumenetluses andnud seletused vaidlusaluse kauba transportimise ja maha laadimise asjaolude osas. N.M.i seletuse kohaselt toimus metalli vastuvõtmine Nisu tn 2, kus kauba võttis alati vastu OÜ Pankrat esindajana O.K.. Transpordi tellis OÜ Pankrat ja O.K. andis transpordidokumentidele allkirja. N.M. oli ka seal ja kinnitas arvet allkirjastades kauba kättesaamist ja sobivust. Kaebaja ostis kauba faktiliselt laost. Oktoobris võttis kogu saabunud metalli vastu N.M.. Metalli edasimüümisel tellis transpordi ja vormistas transpordi dokumendid N.M.. Kaup laeti OÜ Pankrat tellitud autost kaebaja lattu (tl 83 pöördel). O.K.i seletuste kohaselt laeti Lätist toodud kaup maha Nisu tn 2 hoovi, autolt autole või vahepeal pandi lattu, kui kohe autot ei tulnud (tl 111). Vaidlusaluse kauba transportimise ja maha laadimise asjaolude osas on andnud seletused ka äriühingute töötajad. Kaebaja töötaja O. L. selgitusel on äriühingus töötanud ligemale 10 aastat dispetšerina koos I.P.iga, kes tegeleb kõikide asjadega. Tema töökoht asub Nisu tn 2 kontoris II korruses. Äriühingu poolt metallivedu ei ole näinud ega tea, et Nisu tn 2 oleks olnud metalli ladu. Tavaliselt veab äriühingu enda auto tellimuste alusel erinevaid toidukaupu, värve. Metallitehingutest ei tea midagi.
3-13-2309
8
Äriühingutest OÜ Pankrat, OÜ EuroActiv ei tea midagi. N.M.it tutvustati talle eelmine kuu (tl 105, 105 pöördel). Kaebaja töötaja V. I. selgituste kohaselt töötab ta äriühingus autojuhina ning tema ülemus on I.P.. N.M.it ja J.M.it ei tunne. Tema veab autoga erievaid kaupu teistele klientidele. Metallitehingutest ei tea midagi ning ei ole kunagi näinud, et Nisu 2 oleks toimunud metalli ostu-müüki. Hoov on puhas. Toidukaupade lao uksed on lahti, ei tea, mis on teistes ruumides. O.K.i ei tea. Samuti ei tea midagi OÜ-st Pankrat ja OÜ-st EuroActiv. Alumiiniumi koormat hoovil näinud ei ole. Tavaliselt veetakse suurte masinatega toiduaineid (tl 115). Kohtu arvates ei saa küll eeldada, et äriühingu dispetšer ja autojuht oleksid kursis äriühingu sellise majandustegevusega, millega nad oma töökohustuste tõttu kokku ei puutu, kuid ei saa lugeda tavapäraseks olukorda, kus töötajad ei ole kuulnud midagi äriühingu tehingupartnerist (OÜ Pankrat) ega ei tea midagi aktiivselt äriühingu majandustegevusega tegelevast juhatuse liikmest (N.M.) ega tema tegevusest kunagi kuulnud. Eriti arvestades olukorda, kus arvete kohaselt toodi OÜ Pankrat poolt koormaid oktoobris 14 korral Nisu tn 2 hoovi ning need tehingud (arvestades tehingute maksumust, tl 17 pöördel) moodustasid olulise mahu äriühingu majandustegevusest. Maksumenetluses on andnud seletuse Registon OÜ töötaja A. F., kes töötas äriühingus laadijana, autojuhina, elektrikuna, san. tehniliste tööde tegijana, juhiabina. Isik töötab Baltiautotrans OÜ-s ja OÜ-s Montazmetall KM. Ülemuseks ja tööandjaks on I.P. Töötaja selgituste kohaselt veab ta toiduaineid. A. F. seletuse kohaselt kuuluvad talle teada olevalt kõik laod ja garaaźiboksid I.P.ile, kes neid haldab. OÜ-dest Pankrat ja EuroActiv on kuulnud, kuid ei tea nendest midagi. Ei tea, millega tegeleb O.K.. Teab N.M.it, kes võtab vastu metalli koormad ja dokumendid koormat vedanud autojuhilt. Ei ole näinud, et I.P. metallikoormatega oleks tegelenud. A. F. kinnitusel laadis tema metalli koormad maha ja pani lattu. Peale laadis metalli N.M., A. F. vahel aitas teda. Metalliga on tegelenud ainult N.M., kedagi teist ei ole ta näinud tõstukiga töötamas ega koormaid vastu võtmas ja/või ära saatmas (tl 119- 1219. Seega A. F. oma seletuses küll kinnitab metalli koormate peale ja maha laadimist aadressil Nisu tn 2, kuid ei kinnita N. M. ja O.K.i seletusi metalli koormate vastuvõtmise, maha – ja peale laadimise asjaolude kohta. A. F. kinnitusel tegeles kõigi nimetatud tööde teostamisega ainult N. M. Hinnates A. F., O. L. ja V. I. seletusi, ei kinnita need N. M. ja O.K.i seletusi metalli koormate vastuvõtmise, maha – ja pealelaadimise asjaolude kohta. Nimetatud isikute seletuste kohaselt ei tea nad midagi OÜ-dest Pankrat ja EuroActiv ega O.K.i tegevusest seoses metallikoormate vastuvõtmise, maha – ja pealelaadimisega. Arvestades seda, et A. F., O. L. ja V. I. töökohad asuvad samal aadressil, kus on nii kaebaja, OÜ Pankrat, OÜ EuroActiv registrijärgne asukoht (Nisu tn 2 Tallinn) on mõistlik eeldada, et mõni
3-13-2309
9
nimetatud isikutest oleks teadnud, et Nisu tn 2 tegutsevad OÜ Pankrat, OÜ EuroActiv.
N.M.i selgituste kohaselt tegeles ta kauba peale laadimisega isiklikult, kasutades selleks Registon OÜ tõstukit. Arveid OÜ Registon tehnika kasutamise eest ei esitanud. N. M. kinnitusel on ta kaubakoormad maha laadinud ning peale tõstnud üksinda. Tõstuki kasutamise eest midagi maksnud ei ole, vaid kasutab seda niisama (tl 87, 95 pöördel). O.K.i seletuste kohaselt osutas kauba pealeja mahalaadimisteenust OÜ Registon (tl 110). OÜ Registon juhatuse liige I.P. selgitas, et kaebaja metall laetakse maha OÜ Registon tõstuki ja töölistega ning selle kohta esitab OÜ Registon ka arve (tl 88). A. F. kinnitusel laadis tema metalli koormad maha ja pani lattu. Peale laadis metalli N.M., A. F. vahel aitas teda. Metalliga on tegelenud ainult N.M., kedagi teist ei ole ta näinud tõstukiga töötamas ega koormaid vastu võtmas ja/või ära saatmas (tl 119-121). Hinnates eelpool käsitletud seletusi on need omavahel vastuolus nii peale laadimist teostanud isikute ringi kui ka laadimisteenuse eest arve esitamise võimalikkuse osas.
N.M.i kinnitusel tegeleb äriühingus ainult tema alumiiniumiga ja on võtnud vastu kogu OÜ Pankrat toodud metalli ning vormistab ise kõik kauba edasimüümiseks vajalikud dokumendid. N.M.i selgituste kohaselt teda ei huvita, kust kaup tuleb, kuid teab, et kuskilt Lätist (tl 82-84). Samas seletuses märgib N.M., et paar korda on kaebajalt metalli ostnud äriühingul olnud pretensioone kauba kvaliteedi osas ning siis on ta probleemide lahendamiseks pöördunud vahetult metalli ümbertöötleja SIA V Less Plus poole. N.M.i selgituste kohaselt on sertifikaadilt näha, et selle on väljaandnud SIA V Less Pluss (tl 84). Sertifikaatidel, kus kaebaja on märgitud müüjana, kajastuvad SIA V Less Pluss nimi ja asukoha andmed, samuti märkused selle kohta, et tegemist on kauba tootja poolt koostatud sertifikaadiga (nt II kd tl 197 pöördel, 200 pöördel, 203, 207). Seega pidi N.M. täpselt teadma, milliselt ettevõttelt kaup soetati, sest vastasel juhul oleks ta probleemide lahendamiseks pöördunud OÜ Pankrat poole. Arvestades eeltoodut ei saa lugeda ebaõigeks maksuhalduri järeldust selle kohta, et kaebajal olid otsesidemed metalli ümbertöötlejaga SIA V Less Pluss.
Maksuhaldur on maksuotsuses kogutud tõendite alusel asunud seisukohale, et kaebaja teadis, et arvel näidatud müüja ei ole kauba tegelik müüja ning kaebaja kajastas oma käibemaksuarvestuses tahtlikult arvet, mis ei vastanud käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele. Maksuhaldur on maksumenetluses
3-13-2309
10
tuvastanud, et OÜ-del Pankrat ja EuroActiv on tavapärast majandustegevust mitteomava ettevõtte tunnused (tl 25 pöördel). Menetluses ei ole maksuhaldurile esitatud tõendeid, mis kinnitaksid OÜ Pankrat majandustegevust. Seega ei ole maksumenetluses leidnud tõendamist OÜ Pankrat majandustegevus, mistõttu langeb kahtluse alla kaebaja ja nimetatud osaühingu vahel tehingute tegemine. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase maksupettuses osalemise kohta, läheb tõendamiskoormis üle maksukohustuslasele. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel esitada täiendavaid tõendeid, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga toimunud.
Kaebaja kinnitusel soetas ta vaidlusaluse kauba OÜ-lt Pankrat ning seda kinnitab ka teine tehingupool. OÜ Pankrat ja OÜ EuroActiv juhatuse liige oli maksustamisperioodil O.K., kes maksumenetluses antud seletuses märgib, et OÜ-le Pankrat müüs kauba OÜ EuroActiv, kuid ei oska seda ostu-müüki täpsemalt selgitada. O.K.i seletuse kohaselt ostis ta sisuliselt ise endalt ja müüs ise endale ning arved OÜ EuroActiv-OÜ Pankrat-OÜ Baltiautotrans vormistati samuti ühel päeval (tl 110). Seega mõlemad tehingu pooled küll kinnitavad tehingu toimumist OÜ Pankrat ja OÜ Baltiautotrans vahel, kuid O.K.i seletuse järgi puuduvad mõistlikud põhjendused tehingutele OÜ EuroActiv-OÜ Pankrat vahel. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid on tehingupoolte esindajate seletused tehingute toimumise faktiliste asjaolude osas vastuolus nii omavahel kui ka teiste eelpool käsitletud isikute seletustega, mistõttu ei saa omistada määravat tähtsust tehinguosaliste kinnitustele tehingu toimumise kohta.
Kaebaja on kohtumenetluses esitanud tõendid, mis taotluse kohaselt kinnitavad kaebaja väiteid tehingute toimumise kohta ( II kd tl 154-155, 158- 225, III kd tl 5-145, 111-121). Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, milliseid kaebeväiteid vaidlusaluste tehingute toimumise osas kinnitavad järgnevad tõendid: EuroActiv OÜ ja Ires Account OÜ sõlmitud kokkulepe pangakonto rentimise kohta, tõendid OÜ EuroActiv poolt Ires Account OÜ pangaarve kasutamise kohta, tõendid J.M.iga ja O.K.iga seotud äriühingute kohta, SIA V Less Plus notariaalselt kinnitatud raamatupidamise väljatrükid. Arvestades eeltoodut ei ole tegemist tõenditega, mis kinnitaksid kaebaja väiteid tehingute toimumise kohta.
Kaebaja väidetel soovib ta A. F., O.K.i ja I.P.i ütlustega haldusasjas nr 3-13- 1667 tõendada tehingute toimumist. Kohus on eelnevalt hinnanud A. F., O.K.i ja I.P.i maksumenetluses antud ütlusi. Kaebaja ei ole taotluses ega kohtumenetluses selgitanud, millised
3-13-2309
11
nimetatud isikute ütlusted ning mil moel lükkavad ümber maksuhalduri maksuotsuses toodud väited. Kohtu hinnangul ei ilmne asjas kogutud tõenditest ega nimetatud isikute ütlustest asjaolusid, mille tõttu tuleks ümberhinnata maksuhalduri järeldusi nimetatud isikute ütluste kohta.
Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi ega selgitusi selle kohta, mil moel aitavad OÜ EuroActiv ja SIA Ostvesta vahel sõlmitud müügitehinguid ning nimetatud äriühingutega seotud asjaolud mõjutada maksuhalduri seisukohti kaebaja maksustamise aluseks olevate asjaoludega seonduvalt.
Kaebaja poolt esitatud tõenditest on maksuhaldur maksuotsuses analüüsinud Ires Account OÜ pangakonto väljavõtteid, fotosid metalli toomise kohta (on esitatud maksumenetluses), 2011 oktoobris toimunud tehingute kohta vormistatud dokumente, O.K.i maksumenetluses esitatud seletust, kaebaja pangakontode väljavõtteid. Maksuhaldur on taotluse kohta esitatud arvamuses märkinud, millistes maksuotsuse osades on nimetatud tõenditele hinnang antud (III kd tl 102 pöördel-103). Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mille tõttu tuleks ümberhinnata maksuhalduri järeldused nimetatud tõendite osas.
Kaebaja taotles kohtumenetluses üle kuulata tunnistajana SIA V Less Plus esindaja Andrejs Poćepko. Taotluse kohaselt teab tunnistaja anda ütlusi J.M.i ja temaga seotud äriühingute vaheliste kokkulepete kohta ning selgitada Saksa äriühinguga toimunud läbirääkimiste sisu (II kd tl 155). Kohtu arvates ei oma kaebaja maksustamise seisukohtalt tähendust, mil moel on korraldatud SIA V Less Plus majandustegevus. Taotlusest ei selgu, kuidas saavad nimetatud äriühingute ja isikutega seotud asjaolud mõjutada kaebaja maksustamist.
Tunnistaja Andrejs Poćepko andis kohtuistungil ütlusi äriühingu poolt vaidlusaluse kauba osas väljastatud sertifikaatide täitmise kohta. Tunnistaja antud ütlustest saab järeldada, et vaidlusaluse kauba kohta väljastatud sertifikaadi puhul on tegemist toote nõuetele vastavuse kinnitamisega. Samuti selgub tunnistaja ütlustest, et tegemist ei ole kolmanda, sõltumatu osapoole poolt väljastatud toote vastavuse tõendiga. Tunnistaja ütluste kohaselt on kauba suhtes väljastatud sertifikaadi puhul tegemist tehase kinnitusega, et toode vastab tellija poolt esitatud tingimustele (tl 154).Tunnistaja selgituste kohaselt on saaja ja müüja andmete muutmine sertifikaadil lubatud ning sertifikaate väljastatakse sellisel hulgal nagu klient soovib (tl 154 pöördel). Samas selgub tunnistaja ütlustest, et müüja vastutab ostja ees kauba kvaliteedi ja kaalu eest ning sertifikaat on rangelt seotud konkreetse kauba partiiga ja antud partiis olevate pakenditega. Arvestades tunnistaja kinnitust selle kohta, et müüja vastutab kauba nõuetele vastavuse osas ostja ees, on järelikult oluline märkida sertifikaadile õigesti müüja ja ostja isik. Seega ei saa tootja enda poolt väljastatud
3-13-2309
12
sertifikaadile märkida juhuslikku nime, mistõttu on eeltoodud tunnistaja kinnitusega vastusolus tunnistaja ütlused selle kohta, et sertifikaadi täitmisel: „…Täpselt oli vaja märkida kaup, ülejäänud ei omanud tähtsust…“(tl 154). Hinnates tunnistaja ütlusi on need kohtu hinnangul omavahel vastuolus asjas oluliste asjaolude osas, mistõttu ei saa tunnistaja kohtuistungil antud ütlusi lugeda usaldusväärseteks.
Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest, ei ole kinnitust leidnud kaebaja väited selle kohta, et kaebaja ja OÜ Pankrat vahel toimusid vaidlusalustel arvetel näidatud tehingud.
Maksuhalduri selgituse kohaselt tasutakse juhul, kui kaup tuuakse teisest Euroopa riigist, kauba eest käibemaksuta ning seeõttu puudub ka sisendkäibemaks. Siseriikliku käibe korral tekib kauba soetajal käibemaksu mahaarvamise õigus. Kui kaup müüakse Eestist välja, siis käibemaksu kauba hinnale ei lisandu, kuid samas säilib kauba soetajal sisendkäibemaksu tagastusnõue ulatuses, mis tasuti kauba soetamisel. Seega sai kaebaja antud juhul sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse näol maksueelise.
Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja on arvel näidatud kaubad saanud. Olukorras, kus pole vaidlust tehingu tegeliku toimumise üle ning maksustamise aluseks on ostuhinna erisus, on põhjendatud maksustada väljamakse ulatuses, mis ei ole hinnavahest lähtuvalt ettevõtlusega seotud. Arvestades eeltoodut on põhjendatud maksustada tulumaksuga ettevõtlusega mitteseotud kuluna OÜ-le Pankrat makstud summa ja Läti äriühingute poolt OÜ-le EuroActiv esitatud arvetel olevate summade vahe.
MKS § 84 sätestab, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Käesoleval juhul on maksuhaldur kinnitanud, et vaidlusaluse tehingu puhul on tegemist näiliku tehinguga, mis tehti teiste tehingute varjamiseks – kaebaja ei soetanud kaupa arvel näidatud müüjalt – seega tegelikkuses arvel näidatud tehingut ei toimunud. Selle eesmärgiks oli varjata asjaolu, et kaebaja ostis kaubad ise otse Lätist. MKS § 101 lg 4 järgi kohaldatakse menetlusvõi vorminõuete rikkumisele, mis ei võinud mõjutada maksuotsuse sisu, haldusmenetluse seaduse §-s 58 sätestatut. Lähtudes HMS § 58 ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist
3-13-2309
13
Maksuotsusest selgub, et OÜ Pankrat poolt väljastati fiktiivsed arved, millega tekitati kaebajale maksueelis. Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt kaebaja teadis, et vaidlusalustel arvetel näidatud müüja ei ole tegelik kauba müüja. Kuigi maksuhaldur ei ole maksuotsuses otseselt viidanud MKS § 83 lg 4 teisele lausele, järeldub see maksuotsusest üheselt. Nimetatud puudus ei tingi maksuotsuse kehtetuks tunnistamist, kuna see ei mõjutanud asja otsustamist.
Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastikuses seoses nõustub kohus Maksuja Tolliameti 30.09.2013 maksuotsuses nr 12.2-3/5030-22 toodud põhjendustega ning järeldustega. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebuse rahuldamata.
Kaebaja taotles menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades eeltoodut jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud vastustaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik