Legislator Case Law & Legislation
1-14-9112/6 AI generated

1-14-9112/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-14-9112/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S

Legislator headnote

AI generated

1-14-9112/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S

Keywords

AI generated
sanction against insured claimant hardship grounds untimely rectification reissuance of driving licence removal despite hardship substantiation of statutory violation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 30. detsember 2014 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-14-9112 (kohtueelses menetluses nr 14284000252)

riik . G G versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav

G.G

(isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxx x xxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada .

(KarS)

G G

süüdi § 424 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistusena vangistus

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 24.- 1 (üks) aasta; KarS §

26.10.2014, s.o 3 (kolm) päeva mõiste

tud vangistuse aja hulka lugeda kandmata ja

karistuseks vangistus kuud 74 lg 1 ja lg 11 (üksteist) 27 (kakskümmend seitse) päeva; KarS § 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata G G . -le

katseaeg 18 (kaheksateist)

kuud ning mõistetud vangistust 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui G G . ei pane katseajal toime

uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; KarS § 50 lg 1 75 lg-s p

1 a . -lt lisakaristus

G G lusel võtta ena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10 (kümneks)

kuuks . -le datud elukohast lahkumise keeld. G G ; tühistada tõkendina kohal Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate mu

ude abinõude osas:

2.1 välja mõista G G . -lt sundraha 532 50 senti, riigi (viissada kolmkümmend kaks) õigusabi tasu 24 (kakskümmend neli) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70

senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud iissada viiskümmend üheksa 559 (v )

eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2015.a. jaanuarikuust

igakuise menetluskulu osa eurot 60 senti tasumine, kuni 46 (nelikümmend kuus)

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg

kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või

kokkuvõttes graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks tasumise , menetluskulu tasumisele tervikuna;

2

2.2 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia

liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmen

etluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või

kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127

kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128

lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 €

(LS § 128 lg 2); kui isiku juhiluba on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on

mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole LS §

128 lg-s 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud, on Maanteeametil õigus juhiluba kehtetuks tunnistada (LS 128 lg 3);

3.5 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad

kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse

koopia või väljatrükk;

3.8 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe-

§ 248 (

menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle

kokkuleppekohase

karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt

on . toime pannud kuriteona

G G mootorsõiduki juhtimise

joobeseisundis selles, et tema juhtis 24.10.2014 kell 13:05 KarS § 424 järgi, mis seisnes

Viljandimaal Halliste vallas Õisu alevikus juures mootorsõidukit Volvo V40 XXXXXXXXX X

registreerimismärgiga tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 EST XXX XXX joobeseisundis -

ARAF-

0016 näit lõpliku mõõtetulemusena 1,32 mg/l.

3

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi a. KarS § 68 lg 1 alusel ja karistamiseks vangistust 1 aast

arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.-26.10.2014, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 11 kuud ja 27 päeva. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata . le G G- katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 10 kuuks.

3.

leppemenetluses Kohtu õiguslikud motiveeringud kokku

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepp te avaldus ja kriminaalasja menetlemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tah on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

kriminaaltoimiku ta -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja gastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse

kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) - 2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

; § 189 § 192). 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud). 4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 532,50 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166 ( 2013 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus.

4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

ine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist

või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

4

alused, maksmise kor

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord.

4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud G G .

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 24 eurot. 4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks

on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. – 4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s . arvestuslikult menetluskuludeks G G üüdistatavale

kokku: sundraha 532,50 eurot, r 24 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 iigi õigusabi tasu eurot. 4.3. Menetluskulude hüvitamine

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses

menetluses kriminaal tatakse uurimi menetluse kulude hüvitamine otsus sasutuse või prokuratuuri

määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu

või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu kä KrMS § 180 ivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulud kulude o tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

G G . on kahtlustatavana kinni peetud 24.-26.10.2014, seega on .

G G

viibinud eelvangistuses kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, 3 päeva. KarS § 68

kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

(digitaalselt allkirjastatud)

Aivar Hint

Kohtunik