3-14-51776/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51776 Otsuse kuupäev

30. detsember 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Kalev Kallari kaebus Tartu Vangla kohustamiseks kasutama ravimite jagamisel ühekordseid kindaid Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Kalev Kallari Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta Kalev Kallari kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. jaanuar 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla kinnipeetav Kalev Kallari esitas 26. juunil 2014 Tartu Vanglale pöördumise (registreeritud nr 2-3/3094-1), milles ta märkis, et vanglaametniku poolt talle paljaste kätega ravimite pakkumine on hügieenireeglite rikkumine. 15. juuli 2014 vastuses nr 2-3/3094-2 märgib Tartu Vangla, et ravimipinalist ravimite kinnipeetavale väljastamiseks ei pea kasutama kindaid.

2. K. Kallari esitas 17. juulil 2014 Tartu Vanglale vaide (registreeritud nr 1-11/344-1), milles ta nõudis haldusakti andmist, millega kohustataks ravimeid väljastavaid ametnikke järgima hügieenireegleid ehk kasutama ühekordseid kindaid. 7. augusti 2014 vaideotsusega nr 1-11/344-2 jäeti K. Kallari vaie rahuldamata.

3. 15. augustil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse K. Kallari kaebus, milles ta nõudis haldusakti andmist, mis kohustaks Tartu Vanglat välja töötama normatiivakti, mis reguleeriks kinnipeetavatele ravimite jagamise tehnilist poolt ja samas tagaks hügieenireeglite järgimise ehk kajastaks ühekordsete kinnaste kasutamise korra ravimite väljastamisel kinnipeetavatele. Ühtlasi taotles K. Kallari enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.

4. Tartu Halduskohus esitas 21. augustil 2014 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 58 alusel väljastada K. Kallari vanglasisese isikuarve väljavõtte. Tartu Vangla täitis kohtunõude samal päeval.

5. Oma 2. septembri 2014 määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata K. Kallari menetlusabi taotluse. Kohus jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja. Ühtlasi andis kohus kaebajale võimaluse ka oma nõude täpsustamiseks.

6. Tartu Halduskohtusse saabus 12. septembril 2014 K. Kallari avaldus, milles ta märgib, et nõuab Tartu Vangla kohustamist kinnipeetavatele ravimite väljastamisel ühekordsete kinnaste kasutamiseks. Ühtlasi esitas ta maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta.

7. Tartu Halduskohus võttis 30. septembri 2014 määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas Tartu Vanglat kaebusele kirjalikult vastama.

8. 21. oktoobri 2014 kirjalikus vastuses kaebusele palub Tartu Vangla jätta kaebuse rahuldamata.

9. Tartu Halduskohus määras 19. novembril 2014 asja läbivaatamisele lihtmenetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ning teatas, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 30. detsembril 2014.

10. 3. detsembril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse K. Kallari avaldus tema täiendavate seisukohtadega. Kaebuse põhjendused

11. K. Kallari märgib kaebuses, et Tartu Vangla ametnike ükskõikne ja hoolimatu käitumine seab järjepidevalt ohtu tema tervise ja seega ka elu. Tartu Vangla ametnikud väljastavad kinnipeetavatele arsti poolt määratud ravimeid tavaliste töökinnastega. Tegemist on riidest kinnastega, mille peo osa on kaetud tööstusliku lateksiga. Tartu Vanglas on kinnipeetavatele ravimite edastamiseks nn ravimipinalid, mis täidetakse meditsiiniosakonnas üheks nädalaks. Osale kinnipeetavatest väljastatakse ravimeid kuni 28 korda nädalas. Siis ei ole enam vahet, kas ravimipinaleid käideldakse paljaste käte või töökinnastega.

12. Kaebaja selgitab ka, et Tartu Vangla meditsiiniosakonnas ei pesta ega desinfitseerita ravimipinaleid.

13. 3. detsembril 2014 kohtusse saabunud avalduses märgib K. Kallari, et kuna Tartu Vanglas on väikesel maa-alal koos selline arv inimesi, peab panema vanglale erilised kohustused hügieeni vallas ning viiruslike nakkushaiguste leviku vältimiseks. Tartu Vangla ei tohiks oodata, kuni kinnipeetavatel võivad tekkida tervisekahjustused, vaid nende vältimiseks tuleks astuda samme. Tervis on kaalukas põhiõigus ka kinnipeetavatel. K. Kallari märgib, et pärast seda, kui saadi teada, et ta on pöördunud halduskohtu poole, on enamik valvureid hakanud kasutama ravimite jagamisel ühekordseid kindaid. Samas on aga ka valvureid, keda hügieenireeglite järgimine ei huvita. Vastustaja vastuväited

14. Vastuses kaebusele on Tartu Vangla seisukohal, et kaebusest ei nähtu selgelt, kuidas on kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. Samuti ei nähtu kaebusest, millised tagajärjed on kaebajale saabunud.. On üldlevinud praktika, et teisele isikule üleandmisel ravimeid käega ei puudutata. Sellist praktikat järgitakse ka Tartu Vanglas ravimite jagamisel. Ravimid paigutatakse ravimipinalisse viisil, mis välistab nende puudutamise käega. Ravimipinali kaas avatakse ainult kindla päeva ja aja lahtrilt. Ülejäänud osas jääb pinal suletuks ning ravim on kaetud kaanega.

15. Tartu Vangla märgib, et tõepoolest ei kasutata ravimite jagamisel alati ühekordseid kummikindaid ning ravimeid jagatakse ka riidest kinnastega, mille sisepind on kaetud kummitaolise materjaliga. Neid kindaid puhastavad ametnikud päeva jooksul korduvalt desinfitseerimisvahendiga. Iga nädala lõpus toimetatakse ravimipinalid meditsiiniosakonda, kus neid pestakse ja desinfitseeritakse. Kuna kehtiv õigus ei pane vanglale kohustust jagada ravimeid üksnes ühekordsetes kinnastes, ei ole võimalik ka vanglat kohustada seda tegema. Kohtu seisukoht

16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses.

17. Kohus nõustub Tartu Vangla 11. juuli 2014 vastuses märgukirjale nr 2-3/3307-2 (tl 64), 15. juuli 2014 vastuses märgukirjale nr 2-3/3094-2 (tl 61), 22. juuli 2014 vastuses märgukirjale nr 6-24/4511- 2, nr 6-24/4512-2, nr 2-3/3049-2, nr 2-3/3050-2, nr 2-3/3079-2, nr 2-3/3080-2 (tl 18), 30. juuli 2014 vastuses märgukirjale nr 2-3/3445-2 (tl 14), 30. juuli 2014 vastuses märgukirjale nr 2-3/3425-2 (tl 17), 5. augusti 2014 vastuses märgukirjale nr 2-3/3441-2, nr 2-3/3442-2, nr 2-3/3623-2, nr 2-3/3673- 2, nr 6-24/5258-2 (tl 25), 7. augusti 2014 vaideotsuses nr 1-11/344-2 (tl 12), 22. augusti 2014 vaideotsuses nr 1-11/357-2 (tl 49), 25. augusti 2014 vaideotsuses nr 1-11/362-2 (tl 48), 5. septembri 2014 vaideotsuses nr 1-11/383-2 (tl 50) ja vastuses kaebusele (tl 58-59) toodud põhjendustega ning jätab nende alusel kaebuse rahuldamata. Kohus järgib otsuse tegemisel 11. juuli 2014 vastuses märgukirjale nr 2-3/3307-2 (tl 64), 15. juuli 2014 vastuses märgukirjale nr 2-3/3094-2 (tl 61), 22. juuli 2014 vastuses märgukirjale nr 6-24/4511- 2, nr 6-24/4512-2, nr 2-3/3049-2, nr 2-3/3050-2, nr 2-3/3079-2, nr 2-3/3080-2 (tl 18), 30. juuli 2014 vastuses märgukirjale nr 2-3/3445-2 (tl 14), 30. juuli 2014 vastuses märgukirjale nr 2-3/3425-2 (tl 17), 5. augusti 2014 vastuses märgukirjale nr 2-3/3441-2, nr 2-3/3442-2, nr 2-3/3623-2, nr 2-3/3673- 2, nr 6-24/5258-2 (tl 25), 7. augusti 2014 vaideotsuses nr 1-11/344-2 (tl 12), 22. augusti 2014 vaideotsuses nr 1-11/357-2 (tl 49), 25. augusti 2014 vaideotsuses nr 1-11/362-2 (tl 48), 5. septembri 2014 vaideotsuses nr 1-11/383-2 (tl 50) ja vastuses kaebusele (tl 58-59) toodud põhjendusi ning teeb otsuse HKMS § 169 lg 1 kohaselt põhjendava osata.

18. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud kohtumenetluses selliseid väiteid, mis võiks vastustaja seisukohad ümber lükata. Vastuseks kaebajale märgib kohus, et vastustaja on võtnud tarvitusele abinõud kinnipeetavatele määratud ravimite õige ja nende tervist mitteohustaval viisil kätteandmise tagamiseks. Sõltumata sellest, kas valvur kasutab ravimite jagamisel kindaid või mitte, ei saa tablettide jagamisest ravimipinalite abil ning muude ravimite üleandmisest nende originaalpakendis, järeldada, et vastustaja oleks ravimite jagamise korraldamisel rikkunud kaebaja õigust tervisele. Kehtivast õigusest ei tulene vastustajale kohustust ravimite jagamiseks erinevalt käesoleval ajal rakendatud korraldusest. Olukorras, kus Tartu Vanglas ravimite jagamise tõttu ei ole kaebajale tervisekahju tekkinud ning objektiivsest õigusest ei tulene kaebaja õigust saada ravimeid ühekordseid kindaid kandvalt vastustaja ametnikult, ei piisa kaebaja subjektiivse õiguse rikkumise tuvastamiseks kaebaja hinnangust, et Tartu Vanglas rajendatud ravimite jagamise korraldus seab ohtu tema tervise. Samuti ei saa kaebaja õiguste rikkumist tuletada ainuüksi kaebaja üldsõnalistest väidetest nakkusohu tõkestamise vajalikkuse kohta. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kuna vastustaja ei ole korraldanud ravimite jagamist viisil, mis ilmselt rikuks kaebaja õigust tervisele ning vastustajal ei ole ka õigusaktidest tulenevat kohustust ravimite jagamiseks kaebuses nõutud viisil, siis puudub alus vastustajale kaebuses nõutud korraldava ettekirjutuse tegemiseks.

19. Kaebaja väited Tartu Vangla meditsiiniosakonna toimingute kohta ravimite väljastamisel puudutavad eraõiguslikku suhet meditsiiniteenuse osutamisel, mistõttu kohus käesolevas asjas neile hinnangut ei anna. Kui kaebaja leiab, et meditsiiniteenuse osutamisel on tema õigusi rikutud, on tal võimalus kasutada eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid oma rikutud õiguse kaitseks.

20. Kaebus jääb rahuldamata

21. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik