3-14-51572/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51572 Otsuse kuupäev

30. detsember 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Eesti Aknakeskus OÜ kaebus Maksu-ja Tolliameti 6. mai 2014 maksuotsuse nr 12.2-3/343-26 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung, 25 november 2014 Menetlusosalised Kaebaja – Eesti Aknakeskus OÜ, esindaja Priit Käblik Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Karin Kask Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. jaanuar 2015. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksuja Tolliameti (MTA) kontrollis vastavalt 28.01.2012 korraldusele nr 12.2-3/343-1 Eesti Aknakeskus OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel oktoober ja november 2012.

2. MTA 6. mai 2014 otsusega nr 12.2-3/343-26 kohustati Eesti Aknakeskus OÜ-d täiendavalt tasuma maksusumma 1297 eurot 47 senti, sealhulgas käibemaksu 500 eurot ja tulumaksu 797 eurot 47 senti. Maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et 15.10.2012 OÜ Signaro arve nr 20060 alusel tehtud 3000 eurose väljamakse puhul ei ole tegemist ettevõtlusega seotud väljamaksega, kuna Raadi Maxima objektil ei teinud OÜ Signaro kaebuse esitajale allhankijana fassaaditöid.

3. Eesti Aknakeskus OÜ esitas 5. juunil 2014 maksuotsusele vaide maksuotsuse tühistamiseks.

25. juuni 2014 MTA vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata ning maksuotsus tühistamata.

4. Eesti Aknakeskus OÜ esitas 24. juulil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 6. mai 2014 maksuotsuse nr 12.2-3/343-26 tühistamiseks.

Kaebaja seisukohad

2

5. Maksuhaldur on kaebaja arvates hinnanud tõendeid valesti ning jätnud paljud tõendid kogumata ning hindamata. Sellest tingituna on vaidlusalune maksuotsus ebaseaduslik ning tuleb tühistada. Kaebaja on seisukohal, et Raadi Maxima objektil tegi allhankijana töid Signaro OÜ. Tööde teostamist Signaro OÜ poolt tõestab eelkõige Marek Anni poolt Signaro OÜ nimel esitatud arve. Kui Marek Anni kaebajale arve esitas ja kaebaja arve tasus, tegi kaebaja Marek Anni juhilubadest koopia. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et juhilubade koopia koos arve ja kviitungiga on piisavad tõendid tõendamaks, et tõid teostas Signaro OÜ.

6. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et puudub põhjus pidada Signaro OÜ juhatuse liikme Marek Anni ütlusi ebausaldusväärseteks. Marek Anni on seotud paljude äriühingutega ning on jätnud maksuhalduri korraldused täitmata. Maksuhaldur oli sunnitud teabe saamiseks minema Marek Anni koju. Kaebaja on seisukohal, et kui inimesel ei ole midagi varjata, täidab ta talle saadetud korralduse ilma, et teda peaks minema kodust otsima. Kaebaja märgib, et ka tõendeid kogumis hinnates ei ole maksuhalduril õigus hinnata kellegi allkirja ehtsust visuaalse vaatluse põhjal. Kellegi allkirja ehtsust saab kinnitada või ümber lükata üksnes selleks vastavat pädevust omav ekspert.

Kaebaja hinnangul on Eesti Aknakeskus OÜ töötajate Sven Petteri ja Kaarel Selge ütlustega selgelt tuvastatav, et Raadi Maxima objektil tegid tööd nemad, Felistra OÜ ning veel kolmanda ettevõtte töötajad, mitte üksnes Sven Petter, Kaarel Selge ja Priit Käblik.

7. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur Margo Tamme (OÜ Felistra objektijuht) ütlustest välja noppinud üksikud temale sobivad vastused ja katked. Seda ilmselt sooviga luua kunstlikult vale ettekujutus toimunust. Margo Tamme ütluste kohaselt käis ta objektil harva. See võib olla ka põhjuseks miks Margo Tamm ei olnud teadlik kõigist objektil viibinud töölistest (enamus päevadel kui toimus fassaadi paigaldus Margo Tamm objektil ei käinud). Kui Margo Tamm objektil käis, siis kohtus ta kaebajaga ehitatava kaupluse ees olevas parklas ning majas sees tavaliselt ei käinud. Kuna aga objekt oli suur, siis ei saanud Margo Tamm parklas seistes näha kõiki objektil töötavaid töötajaid, osad töötajad tegid tööd teisel pool maja, osad töötajad aga maja sees.

8. Üheks põhjuseks miks Margo Tamm ei teadnud tegelikku fassaadi paigaldajate arvu on kindlasti ka asjaolu, et objektil viibis korraga ca 50-60 inimest erinevatest firmadest, kes tegelesid erinevate töödega. On ilmne, et kui sulle ei ole kõiki objektil viibivaid töötajaid tutvustatud, siis sa ka ei tea millega üks või teine inimene objektil tegeleb. Margo Tamme ütluste kohaselt ei ole tal informatsiooni, et Eesti Aknakeskus OÜ oleks kasutanud töö tegemisel allhankijaid. Margo Tammel ei saagi nimetatud informatsiooni olla, kuna Eesti Aknakeskuse OÜ-l ei olnud kohustust sellist infot talle anda. Isegi, kui kaebajal oleks olnud kohustus sellekohast infot anda, ei oleks kaebaja seda andnud, sest sellise info puhul on tegu Eesti Aknakeskuse OÜ ärisaladusega.

9. Maksuhaldur on leidnud, et võrreldes visuaalse vaatluse teel Mark Anni seletuse andmisel koostatud protokollil olevaid allkirju arvel ning orderil olevate allkirjadega puudub neil sarnasus. Samas on maksuhaldur jätnud võrdlemata juhilubadel oleva allkirja arvel ning orderil oleva allkirjaga, mis kaebaja visuaalse hindamisvõime juures tunduvad üpris identsed olevat. Marek Anni ütluste kohta koostatud protokollis olevad Marek Anni allkirjad on üsna erinevad. Kaebaja on seisukohal, et ka tõendeid kogumis hinnates ei ole maksuhalduril õigus hinnata kellegi allkirja ehtsust visuaalse vaatluse põhjal. Allkirja ehtsust saab kinnitada või ümber lükata üksnes selleks vastavat pädevust omav ekspert.

3

10. Maksuotsuses tuginetud ehitustööde päevikutes esinevad ebatäpsused. Ka AS Megaron-E esindaja ise on oma kaaskirjas märkinud, et pole välistatud, et ehituspäevikutes fikseeritus võib esineda puudusi. Maksuhaldur väidab maksuotsuses, et ehitustööde päevikutes olevad andmed (töötajate arv, ilmastiku olud, teostatud tööd jne.) on kontrollimatud. Selline väide on vale ja pahatahtlik. Kaebaja on seisukohal, et kõiki ehitustööde päevikutes olevaid andmeid oleks saanud kontrollida näiteks asjaosaliste täiendava küsitlemise teel, lisaks on võimalik võtta väljavõtteid avalikest portaalidest (ilmaolud) jne.

11. Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga selles nagu oleks Eesti Aknakeskus OÜ Signaro OÜ arvet kasutanud vaid käibemaksukohustuse vähendamiseks ja äriühingust maksuvabalt raha väljaviimiseks või tundmatutele isikutele tasu maksmiseks. Lepingu puudumine kaebaja ja Signaro OÜ vahel ei ole käesolevas asjas oluline. Kaebaja hinnangul ei muudaks see asja olemust ega maksuhalduri otsust. Tehingu toimumise kahtluse alla seadmine sõltuvalt tehingu makseviisist, on ebaseaduslik. Kaebaja leiab, et asjaolu, et kaebaja tasus Signaro OÜ-le sularahas, ei saa seada tehingu toimumist kahtluse alla.

Vastustaja seisukohad

12. Maksuja Tolliameti 06.05.2014 maksuotsus nr 12.2-3/343-26 on õiguspärane ja põhjendatud ning Eesti Aknakeskus OÜ kaebus on põhjendamatu. Vastustaja on seisukohal, et OÜ-lt Signaro tegelikult teenust ei soetatud ning OÜ Signaro arvet on kasutatud vaid käibemaksukohustuse vähendamiseks ja Eesti Aknakeskus OÜ-st maksuvabalt raha väljaviimiseks.

13. Signaro OÜ juhatuse liikme Marek Anni ütluste usaldusväärsuse osas märgib vastustaja, et väide allkirjade erinevusest on maksuotsuses esitatud nn kõrvalväitena. Marek Anni on andnud maksuhaldurile seletuse, mille kohaselt ei ole ta OÜ-le Eesti Aknakeskus 15.10.2012 arvet nr 20060 väljastanud ning OÜ Signaro ei ole arvel nimetatud töid teinud. Marek Anni ei ole enda väitel volitanud kedagi OÜ Signaro poolt mingeid töid tegema ja dokumente väljastama ning ei ole ka saanud arvel ja kviitungil nimetatud summat 3000 eurot. Vastustaja leiab, et üksnes kaebaja märgitud asjaolu põhjal, et Marek Annil on olnud seosed 30 äriühinguga, ei saa teha järeldust, et tema poolt Eesti Aknakeskus OÜ kontrollis antud seletused ei ole usaldusväärsed. Vastustaja on seisukohal, et Marek Anni seletuse usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda, sest ka teised asjas kogutud tõendid ei kinnita OÜ Signaro poolt tööde teostamist Raadi Maxima objektil.

14. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et reaalselt objektil viibinud isikute hulga kindlakstegemisel saab tugineda üksnes kaebaja töötajate ja juhatuse liikme ütlustele. AS Megaron-E on pidanud ehituspäevikut, milles on märgitud ka Raadi Maxima kaubanduskeskuse ehitusel osalenud Felistra OÜ poolt töid teinud isikute arv. Ehitustööde päeviku kohaselt tegi Felistra OÜ töid 12 päeva, päevas oli objektil 2-4 töötajat. Alltöövõtja töötajaid kajastati ehituspäevikus OÜ Felistra töötajatena. Seega peaksid nimetatud 2-4 töötaja hulgas olema nii Eesti Aknakeskus OÜ kui ka väidetavad OÜ Signaro töötajad. Puudub igasugune põhjus, miks oleks AS Megaron-E pidanud märkima ehituspäevikus töötajate arvu reaalselt töid teinud isikute arvust erinevalt. OÜ Felistra objektijuhi Margo Tamme 16.04.2013 seletuse kohaselt oli objektil 2-3 Eesti Aknakeskus töötajat, kellest üheks oli Eesti Aknakeskus OÜ juhatuse liige Priit Käblik. Lisaks nähtub seletusest, et Margo Tamm viis osade akende ettepanemiseks tehasest paar meest appi.

4

15. Kaebaja viidatud asjaolu, et ilmaportaalide ja AS Megaron-E ehituspäevikus märgitud andmed ilmaolude kohta erinevad, ei muuda ehituspäevikut tervikuna ebausaldusväärseks. Puudub kahtlus selles, et ehituspäevikus kajastatud tööd on tehtud ning objekt valminud, vaatamata sellele, et ehituspäevikus ilmaolude kohta märgitud andmed ei vasta ilmaportaalide andmetele. Eesti Aknakeskus OÜ maksukohustuse kindlakstegemisel oli oluline objektil töötanud isikute arv.

16. Kaebaja etteheited, et maksuhaldur on Felistra OÜ objektijuhi Margo Tamme ütlustest välja noppinud üksikud temale sobivad vastused ja katked ning maksuhaldur soovib luua kunstlikult vale ettekujutust toimunust, on alusetud. Maksuhaldur on Margo Tamme antud informatsiooni võrrelnud teiste asjas kogutud tõenditega ning lugenud tema seletuse usaldusväärseks. Eesti Aknakeskus OÜ töötajad Kaarel Selge ja Sven Petter kinnitasid Raadi Maxima ehitusel tööde tegemist. Seega on nende seletused kooskõlas Margo Tamme seletusega Eesti Aknakeskus OÜ kahe töötaja objektil viibimisest. Lisaks kinnitas Margo Tamm, et objektil oli ka Eesti Aknakeskus OÜ juhatuse liige Priit Käblik, mida viimane samuti ei eita. Kaebaja väide, et Margo Tamm ei saanudki omada informatsiooni Eesti Aknakeskus OÜ allhankijate kohta, sest kaebajal ei olnud kohustust seda talle anda, ei lükka ümber maksuotsuse järeldusi sellest, et Eesti Aknakeskus OÜ-l allhankijad puudusid.

17. Arvestades tööandja võimalust töötajaid mõjutada, tuleb objektil töötanud isikute arvu osas lugeda usaldusväärsemaks tõendiks ehituspäevikut ja Margo Tamme seletust. Ehituspäevikute andmeid arvesse võttes sai lisaks Eesti Aknakeskus OÜ töötajatele Kaarel Selgele ja Sven Petterile olla Maxima objektil tööde teostamise viiel päeval veel 1-2 töötajat, kes tegid Felistra OÜ-lt tellitud töid. Margo Tamme seletuse põhjal võib järeldada, et nendeks olid Felistra OÜ töötajad, kelle Margo Tamm objektile abiks tõi. Seega on väga ebatõenäoline, et objektil oleks olnud veel kolmanda äriühingu (OÜ Signaro) töötajaid, keda oleks saanud ehituspäevikus kajastada Felistra OÜ poolt tööd tegevate isikutena.

18. Vastustaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kogu Eesti Aknakeskus OÜ töötajate tehtud töö kulud ning teenuse vahendamiselt võetav vahendustasu kataks arvetel kajastatud summadest nähtuva juurdehindluse, s.o 290 eurot. Eesti Aknakeskus OÜ poolt Raadi Maxima fassaaditööde kohta OÜ-le Felistra esitatud arve ja Eesti Aknakeskus OÜ OÜ-lt Signaro poolt sama teenuse ostmist kajastava arve andmeid võrreldes nähtub, et teenus osteti 2500 euro eest (+ käibemaks) ning müüdi edasi maksumusega 2790 eurot (+ käibemaks).

19. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et Eesti Aknakeskus OÜ ja Signaro OÜ vahel lepingu olemasolu või puudumine ei oma erilist tähtsust Eesti Aknakeskus OÜ maksukohustuse kindlakstegemisel. Kontrolli käigus tuvastatud asjaolusid arvestades ei oleks lepingu olemasolu veennud maksuhaldurit Eesti Aknakeskus OÜ ja Signaro OÜ vahelise tehingu tegelikus toimumises. Siiski koostoimes teiste tuvastatud asjaoludega toetab lepingu puudumise fakt pigem maksuhalduri seisukohta, viidates tehingu mittetoimumisele.

Kohtu seisukoht

20. Vaidlus antud asjas on küsimuses, kas OÜ Signaro 15.10.2012 arve nr 20060 (tlk.102) alusel kaebaja poolt tehtud väljamakset saab lugeda ettevõtlusega seotuks või mitte. Maksuhaldur on nii maksuotsuses kui järgnevas vaidemenetluses ja kohtumenetluses seisukohal, et väljamakset ei saa ettevõtlusega seotuks lugeda, kuna arvel märgitud töid tegelikult OÜ Signaro ei teinud. Kaebaja vaidleb maksuhalduri seisukohtadele vastu.

5

21. Maksuhaldur on oma seisukoha teinud järgmiste asjaolude alusel: 1) Tööde tegemist, arve esitamist kaebajale ning raha saamist eitab OÜ Signaro juhatuse liige Marek Anni, 2) Kaebaja ja OÜ Signaro vahel kirjalikku lepingut sõlmitud ei olnud, 3) Kaebaja töötajad, kes tegid töid Raadi Maxima objektil, ei teadnud, et osaühing kasutab allhanget ega olnud teadlik, et objektil töötavad nendega koos OÜ Signaro töötajad, 4) Peatöövõtja OÜ Felistra töödejuht Margo Tamme ei omanud teavet kaebaja poolt alltöövõtjate kasutamist, ta nägi objektil ainult 2-3 OÜ Aknakeskuse töötajat, 5) AS Megaron-E ehituspäeviku andmete järgi tegi objektil tellitud töid 2-3 töölist, ühel päeval 4 töölist, 6) Arvete järgi ostis kaebaja OÜ-lt Signaro teenus 2500 euro eest (ilma käibemaksuta) ja ise müüs sama teenust OÜ-le Felistra 2790 euro eest (ilma käibemaksuta). OÜ-le Signaro tasuti arvel näidatud summa (koos käibemaksuga) 3000 eurot sularahas. Kaebaja ise sai OÜ-lt Felistra 3348,0 eurot.

Vaidlust ei ole selles, et Eesti Aknakeskuse OÜ teostas oktoobris 2012 Raadi Maxima ehitusel fassaadipaigaldustöid OÜ-ga Felistra sõlmitud lepingu alusel. Peatöövõtjaks ehitusel oli AS Megaron.

22. Kohus ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja uurinud esitatud tõendeid, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja poolt esitatud tõendid, sealhulgas tunnistaja ütlused, ei veena kohut, et maksuhaldur on kogutud tõendite alusel teinud ebaõige otsuse. Kohus leiab, et vastustaja on järelduse, et OÜ Signaro ei ole arvel märgitud töid tegelikult teostanud, teinud mitte ühe tuvastatud asjaolu alusel, vaid neid kogumis analüüsides. Nii on väidetava tööde teostaja OÜ Signaro juhatuse liige maksuhaldurile 26.03.2013 antud seletuses väitnud, et ta ei ole OÜ-le Eesti Aknakeskus arvet väljastanud ega pole volitanud kedagi mingisuguseid töid tegema ega arveid esitama.

Samuti on M. Anni väitnud, et ta ei ole 3000 eurot saanud (tlk. 119-121). Kaebaja peab Marek Anni ütlusi vastupidiselt maksuhalduri seisukohale, mitteusaldusväärseteks, kuna M.Anni on olnud lühikese perioodi jooksul paljude äriühingute juhatustes (tlk.29). Kohus on seisukohal, et iseenesest saaks M.Anni poolt antud seletust lugeda ebausaldusväärseks ja antuks enda huvides. Samas teised maksuhalduri poolt kogutud ja selgunud asjaolud, kaebaja seisukohta ei toeta. Nii selgitas kaebaja esindaja P. Käblik kohtuistungil, et M. Anniga suulise lepingu sõlmimisel kontrollis ta, kas ettevõte on käibemaksukohuslane ning kas tal on maksuvõlga.

Kuid neid asjaolusid kontrollides oleks P. Käblik pidanud ka nägema, et Marek Anni ei olnud tööde tegemise algusajal üldse OÜ-ga Signaro seotud. Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte järgi on Marek Anni olnud OÜ Signaro juhatuse liige alates 19.09.2012 kuni 14.02.2013 ja omanik 13.09.2012 kuni 04.01.2013. Fassaadi paigalduse töid alustati Raadi Maxima objektil aga kaebaja enda poolt välja toodud tabeli järgi 04.09.2012, kusjuures OÜ Signaro töötajad tulid objektile tema väitel 12.09.2012 (tlk.19). Seega ei olnud M. Annil enne 19.09.2012 mingeid volitusi osaühingu nimel lepinguid sõlmida või kedagi teist selleks volitada.

Kui kaebaja tegelikult kontrollis OÜ Signaro käibemaksukohustuslust, oli tal võimalik kontrollida, kellel on õigus osaühingut esindada. Kui M.Anni ei olnud registri kande järgi OÜ Signaro juhatuse liige, siis oleks kaebajal pidanud tekkima küsimus, kuidas saab M. Anni OÜ Signaro nimel lepingut sõlmida, olenemata, et tegemist oli suulise lepinguga. Seega ainult OÜ Signaro arve ja M. Anni juhiloast tehtud pilt ei tõenda, et tegelikult arvel näidatud osaliste vahel tehing toimus. Arvel ja orderil olevate M.Anni allkirjade kokkulangevust või erinevust seletusel võetud allkirjadega ei ole kohus pädev hindama.

6

Kohus on seisukohal, et M.Annilt võetud seletust ei saanud mõjutada asjaolu, et seletus temalt saadi mitte maksuhalduri rummides, vaid M.Anni elukohas (tlk.119).

23. Iseenesest on õige kaebaja väide, et lepingut kaebaja ja OÜ Signaro vahel võis sõlmida ka suuliselt, samuti see, et arve tasumine on õigus teostada sularahas. Kuid kahtluse korral tehingu toimumises süvendavad nimetatud asjaolud kahtlust veelgi. Seda enam, et kaebaja ja OÜ Felistra vahel oli kirjalik leping sõlmitud, samuti toimus nende vahel arvlemine ülekande teel. Kahtlust süvendab ka asjaolu, et esitatud arvete järgi tegutses kaebaja kahjumiga. Nii maksis kaebaja OÜ-le Signaro fassaaditööde eest 3000 eurot, saades fassaaditööde eest OÜ-lt Felistra 3348 eurot. Kaebaja tabeli järgi ei teinud kogu fassaadi tööd OÜ Signaro töötajad, kaebaja enda

2 töötajat olid objektil 10 päeval. P.Käbliku kohtuistungil antud seletuse järgi kasutati OÜ Eesti Aknakeskuse enda poolt soetatud materjalina ka fassaadi kinnitamiseks vajalikud kinnitusvahendid. OÜ Signaro mingeid kulutusi samas ei teinud. Seega kõik tasu, mis kaebaja OÜ-lt Felistra sai, kulus kaebaja selgitustest lähtuvalt alltöövõtjale tasumiseks. Eluliselt ei saa pidada usutavaks, et ettevõtja teeb juba lepingu sõlmimisel endale sisuliselt kahjumiga tehingu.

24. Kahtlust OÜ Signaro töötajate töötamisest fassaadi töödel süvendab asjaolu, et Eesti Aknakeskuse OÜ töötajad Sven Petter ja Kaarel Selge, kes teostasid fassaadi paigaldamise töid, ei olnud teadlikud, et nende firma kasutab alltöövõtjaid või nendega seotud töötajaid. Nii on mõlemad isikud maksuhaldurile antud seletustes väitnud, et objektil olid lisaks neile endile OÜ Felistra töötajad ning veel mingi firma töötajad, kelle nimesid nad ei tea (tlk.124, 129). Ka kohtuistungil antud ütlustes märkis Sven Petter, et teatud päevadel oli veel töötajaid, kes paigaldasid klaasfassaadi, kuid ta ei tea kelle töötajad nad olid. Kohus leiab, et siin esineb teatud vastuolu P. Käbliku poolt antud seletusega. Nimelt väitis P. Käblik kohtuistungil vastuses kohtuküsimusele, kas ta tutvustas alltöövõtjaid S. Petterile ja K. Selgele, et ta tegi seda ning et S. Petter ja K. Selge teadsid, et teised, kes paigaldavad fassaadi on temaga seotud isikud. Nagu märgitud, K. Selge ja S. Petteri selgituste järgi ei olnud ta teadlikud ega tundnud ka huvi, kelle töölised objektil koos nendega tööd teevad. Samas P. Käbliku ja ka S. Petteri enda väidete kohaselt oli S. Petter objektil brigadiriks, seda nii kaebaja kui OÜ Signaro töötajate puhul. S.Petteri seletusest tuleneb, et ta ei suhelnud objektil olnud võõraste töötajatega ega ka M.Anniga. Seega S.Petteri ja ka K.Selge seletustest nähtub, et nad ei teadnud, kes objektil veel töötavad, ega seda, et nad on P.Käbliku teadmisel objektil tööl.

25. Kaebaja ise ega ka OÜ Felistra ehituspäevikut tööde kohta ei pidanud. Ehituspäevikut pidas peatöövõtja AS Megaron OÜ Felistra poolt esitatud andmete alusel (tlk.140-151). AS Megaroni ehituspäeviku järgi ei olnud objektil sellises arvus töötajaid kui kaebaja on kontrollaktis esitatud vastuses välja toonud (tlk.19). Kohus ei pea võimalikus hinnata kumma andmed, kas AS Megaron või kaebaja poolt esitatud andmed on tõepärased või tõepärasemad. P.Käblik ei osanud kohtuistungil selgitada, kelle poolt esitatud andmete järgi ta töötajate arvu objektil kindlaks tegi. Kaebaja vastuses kontrollaktile on välja toodud igal päeval nii kaebaja enda, kui Felistra OÜ ja OÜ Signaro töötajate arv, kuigi P.Käbliku seletuse kohaselt ta ise töödest vahetult osa ei võtnud ning igapäevaselt objektil ei käinud. OÜ Felistra objektijuhi Margo Tamme poolt maksuhaldurile antud seletuse kohaselt ei olnud ta teadlik kaebaja poolt allhanke kasutamises. Samas M.Tamme seletusest (tlk.133-134) ei tulene, et tegelikult võis olla fassaadi paigaldusel rohkem töötajaid. Nii on ta märkinud, et „Raadi Maxima objektil oli enamasti Eesti Aknakeskusest 2-3 töölist. Klaasimise päevadel võis olla rohkem töölisi.“ Samuti on M.Tamm märkinud, et käis objektil harva. Seega tuleneb nii kaebaja enda töötajate K.Selge ja S.Petteri seletustest kui M.Tamme seletusest, et lisaks Eesti Aknakeskuse OÜ enda töölistele võis objektil fassaadi paigaldusel osaleda veel töötajaid, kes ei olnud ei OÜ Felistra ega kaebaja töötajad. Seda võimalust on tunnistanud maksuhaldur ka

7

vaideotsuses, märkides, et ka juhul kui vastab tõele, et 20.09.2012 ei töötanud objektil ei Eesti Aknakeskuse OÜ ega OÜ Felistra töötajad, ei tõenda miski, et töid tegid just OÜ Signaro töötajad. Kohus nõustub makshalduri järeldusega. Ühtki tõendit, et objektil oleks fassaadi paigaldustöödel osalenud OÜ Signaro töötajad, ei ole ei maksuhaldurile ega kohtule esitatud. See, et kaebaja on kinnitanud, et tegemist oli OÜ Signaro töötajatega, ei tõenda seda, millise äriühingu või kelle töötajatega tööõiguslikult või lepinguliselt tegemist oli.

26. Eelneva alusel nõustub kohus maksuhalduri järeldusega, et kaebaja tegelikult OÜ-lt Signaro teenust ei soetanud ning OÜ Signaro arvet on kasutatud vaid käibemaksukohustuse vähendamiseks ja äriühingust maksuvabalt raha väljaviimiseks või võõrale tööjõule nn mustalt tasumiseks. Maksuotsuse tühistamiseks alus puudub. Maksuotsuses on kohtu hinnangul nõutava põhjalikkusega hinnatud, millistest faktilistest asjaoludest on otsuse tegemisel lähtutud, mis lõppkokkuvõttes seavad kaebaja seadusliku esindaja väidete usaldusväärsuse kahtluse alla. Vastustaja seisukoha kujunemine on jälgitav ja maksuotsuse järeldused maksumenetluses kogutud tõendite alusel kontrollitav. Kaebaja poolt tõenditele antud hinnang ei anna kohtu veendumuse kohaselt alust järelduseks, et Eesti Aknakeskuse OÜ ja OÜ Signaro vahel on tehing reaalselt toimunud.

27. Neil asjaoludel tuleb kaebus jätta rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda, kuna vastustaja ei ole taotlenud kaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulude hüvitamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik