3-14-51732/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51732 Haldusasi Intrac Eesti AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 01.08.2014 otsuse nr 166-14/151086 ning AS Saarte Liinid 02.07.2014 otsuse riigihankes nr 151086 tühistamiseks Menetlusosalised Vaidlustaja (kaebaja) – Intrac Eesti AS, seaduslik esindaja Tanel Teimann; Hankija – AS Saarte Liinid, seaduslik esindaja Villu Vatsfeld Kolmas isik – Balti Tehnika Service OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25.09.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Intrac Eesti AS apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Intrac Eesti AS apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.09.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-51732 muutmata. Mõista Intrac Eesti AS-lt Balti Tehnika Service OÜ kasuks välja menetluskulud 143 (ükssada nelikümmend kolm) eurot ja 81 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.01.2015 (HKMS § 212 lg 1). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-14-51732 2(4)

1. AS Saarte Liinid 02.07.2014 otsusega riigihankes „Eeskopaga laaduri ostmine“ tunnistati edukaks OÜ Balti Tehnika Service pakkumus maksumusega 168 900 eurot (väärtuspunktide arv 90,51) kui majanduslikult kõige soodsam pakkumus. Intrac Eesti AS pakkumus kogumaksumusega 146 000 eurot kogus 72,70 väärtuspunkti.

Intrac Eesti AS esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, taotledes AS Saarte Liinid 02.07.2014 otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustuses leiti, et OÜ Balti Tehnika Service pakkumine ei olnud majanduslikult soodsaim. Pakkumuse kogumaksumus oli 168 900 eurot (60,51 väärtuspunkti). Intrac Eesti AS-l aga 146 000 eurot (70 väärtuspunkti). Väärtuspunkte anti ka laaduri kuni 5000 töötunni vajalike hooldustööde ja hooldustarvikute kogumaksumuse eest. OÜ Balti Tehnika Service pakkus vastavaks maksumuseks 0,01 eurot ning teenis 30 väärtuspunkti. Intrac Eesti AS pakkumuseks oli 11 104,75 eurot, mis vastas 2,7 väärtuspunktile. OÜ Balti Tehnika Service pakkumus on hooldustööde ja hooldustarvikute osas ilmselgelt näilik, kuna eluliselt usutav ei ole, et vastavat teenust on võimalik osutada 0,01 euro eest.

Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 01.08.2014 otsusega vaidlustuse rahuldamata. Hanketeate (HT) osa IV ja hankedokumentide (HD) p 11 kohaselt tuli hankijal välja selgitada majanduslikult soodsaim pakkumus, lähtudes järgmistest hindamiskriteeriumitest: pakkumuse kogumaksumus 70 punkti, hooldustööde ja hooldustarvikute kogumaksumus 30 punkti. Kolmanda isiku poolt seoses hooldustööde ja –tarvikutega tehtud pakkumuse maksumus 0,01 eurot ei kata vaieldamatult selle teenuse osutamisel tekkivaid kulusid. Samas ei tähenda see, et otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta tuleb tunnistada kehtetuks. HD p-s 10.2 sätestatud regulatsioon on sarnane riigihangete seaduse (RHS) §-ga 48: kui hankija asub seisukohale, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, on tal õigus, mitte kohustus pakkumus tagasi lükata. Hankija ei pidanud nõudma kolmandalt isikult selgitusi pakkumuse maksumuse kohta. HD p-st 6 tulenevalt oli pakkumuse maksumuseks laaduri ja selle lisade maksumus ning pakkumuse maksumuse hulka ei ole arvestatud hooldustööde ja – tarvikute kogumaksumust. Sõlmitavas lepingus hooldustööde ja –tarvikute osa ei ole. Seega ei saanud hankija HD p 10.2 kohaldada ning pakkumuse maksumuse kohta selgitusi küsida.

2. Intrac Eesti AS esitas riigihangete vaidlustuskomisjoni 01.08.2014 otsuse peale halduskohtule kaebuse, milles taotles selle ning AS Saarte Liinid 02.07.2014 otsuse tühistamist. Kaebuses leiti, et hankija jättis kolmanda isiku pakkumuse sisuliselt hindamata (RHS § 50 lg 1) ning seeläbi majanduslikult kallima pakkumise edukaks tunnistamisega on hankija rikkunud rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet (RHS § 3 p 1) ja hankemenetluses osalevate isikute võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 3).

3. AS Saarte Liinid ja Balti Tehnika Service OÜ palusid jätta kaebus rahuldamata ning nõustusid vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendustega.

4. Tallinna Halduskohtu 25.09.2014 otsusega jäeti Intrac Eesti AS kaebus rahuldamata ning mõisteti Intrac Eesti AS-lt Balti Tehnika Service OÜ kasuks välja menetluskulud 479,35 eurot. Kohtuotsuse põhjendused: 1) HD lisa 1 p-s 72 on varustusja hooldussüsteemi kohta märgitud, et pakkujal tuleb esitada laaduri 5000 töötunniks vajalike hooldustööde ja –tarvikute kogumaksumus. Samas on toodud märkus, mille kohaselt vastav maksumus ei sisaldu hankelepingu objektis ja maksumuses, kuid on pakkujale siduv; 2) HD p 11.2 kohaselt on majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramise aluseks pakkumustele hindamiskriteeriumite järgi omistatud väärtuspunktid. Soodsaima pakkumuse tuvastamiseks tuli lähtuda kahest hindamise kriteeriumist: pakkumise kogumaksumusest (mis omas 70 ühiku suuruse osakaalu) ja laaduri kuni 5000 töötunni

3-14-51732 3(4) tegemiseks vajalike hooldustööde ja –tarvikute kogumaksumusest (mis moodustas 30 ühiku suuruse osakaalu). Viimatinimetatud kriteeriumi üheks hindamiskriteeriumiks seadmine ei ole põhjendamatu. Hankija saab sellega endale õiguse otsustada garantiijärgsete hooldustööde tellimise üle pakkujalt; 3) HD-st oli kõigile pakkujatele teada, et hooldustööde ja –tarvikute maksumus on üheks hindamiskriteeriumiks. Millises summas vastav pakkumus esitada, oli iga pakkuja otsustada. Tehtud pakkumust (0,01 eurot) ei ole alust pidada eluliselt ebausutavaks. Üldteada on erinevate sõidukite, veokite, traktorite jt raskeveo tööstuse toodangu müüjate poolt tehtavad sooduspakkumised varuosadele, tööpakettidele ja teenustele. Asjaolu, et kolmanda isiku poolt äriprotsesside juhtimine ja lähenemine klientide vajadustele on erinev kaebaja omast, ei tähenda seda, et kolmanda isiku äristrateegia tugineb valedele alustele ega seda, et kolmas isik on loobunud kasumi teenimisest; 4) kuna laaduri 5000 töötunniks vajalike hooldustööde ja hooldustarvikute maksumus ei kuulunud hankelepingu kogumaksumuse hulka, ei olnud hankija RHS § 48 lg-st 1 tulenevalt kohustatud nõudma kirjalikku selgitust maksumuse kohta; 5) pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse on vastu võtnud hindamiskomisjon. Kaebaja ei ole vaidlustanud pakkumuste hindamist hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ega hindamise tulemusel saadud väärtuspunkte. Kohtul on võimalik hindamiskomisjoni poolt antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumitega ja asjaoludega ilmselges vastuolus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Intrac Eesti AS esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ning asjas uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) ehkki RHS § 50 lg 1 kohustab hankijat pakkumuste hindamisel arvestama ainult hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume, ei tähenda eeltoodu seda, et pakkumuste hindamine saaks olla pelgalt formaalne. Kohus oleks pidanud arvestama, et kolmanda isiku pakkumus hooldustööde osas ei kata vaieldamatult selle teenuse osutamise kulusid. Seega on usutav, et kulud kaetakse selle võrra kõrgemast laaduri müügihinnast. Hankija tegevus ei tohi olla meelevaldne. Kolmanda isiku poolt pakkumuse esitamine, milles ühe pakkumuse komponendi maksumust on näilikult vähendatud, on ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega; 2) kuna hankija otsustas sõlmida lepingu majanduslikult soodsama pakkumuse teinud isikuga, pidi ta pakkumusi sisuliselt hindama. Antud juhul tunnistati edukaks aga pakkumus, mis oli kaebaja pakkumusest 11 795 euro võrra kallim. Laaduri enda kogumaksumus oli aga 22 900 euro võrra kallim. Hankija ei ole põhjendanud, kuidas on sellisel juhul kolmanda isiku pakkumus kaebaja omast majanduslikult soodsam. Euroopa Kohus on asjas T-402/06 tõdenud, et kui pakkumused on kõigi muude asjakohaste, s.h tehniliste tingimuste osas võrdväärsed, tuleb madalama hinnaga pakkumus lugeda majanduslikult soodsamaks.

6. AS Saarte Liinid palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, leides, et halduskohtu otsus on seaduslik. Vastuses rõhutatakse, et hooldustööd ja –tarvikud ei olnud üheks pakkumuse maksumuse komponendiks, vaid üheks hindamiskriteeriumiks. Hankija on igas hankemenetluse etapis järginud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, olles rakendanud hanketingimusi kõigi suhtes ühte moodi. Hindamiskriteeriumite õigsust ei saa siinkohal kahtluse alla seada, sest nende vaidlustamise tähtaeg on lõppenud.

3-14-51732 4(4)

7. Balti Tehnika Service OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. HD kohaselt oli ette nähtud hankelepingu sõlmimine mitte madalaima hinnaga pakkumuse, vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. Kolmas isik ei ole kajastanud hooldustöid pakkumuse kogumaksumuse hulgas. Keelatud ei ole hooldustööde tasuta osutamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu ja vaidlustuskomisjoni seisukohtadega. HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ringkonnakohus vastavaid põhjendusi ei korda.

Ringkonnakohus märgib üksnes, et pakkumuste hindamine toimus kooskõlas HT-ga ning HD- ga. Kaebaja ei ole hindamiskriteeriume vaidlustanud. Kuna antud juhul on vaidluse all üksnes kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, ei ole kohtul võimalik hinnata seda, kas hindamiskriteeriumid, s.h väärtuspunktide suhe on asjakohased selgitamaks välja majanduslikult kõige soodsamat pakkumust.

9. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 639,11 eurot. HKMS § 108 lg

1 kohaselt jääb vastav kulu kaebaja kanda. Lisaks tuleb kaebajalt välja mõista kolmanda isiku esindajakulu 143,81 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi