3-14-51150/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51150 Otsuse kuupäev

30. detsember 2014 Kohtunik Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – Olev Varblane Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Janno Voog

Kohtuasi Olev Varblase kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 29. jaanuar 2015. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 11.03.2014 esitas Tartu Vangla kinnipeetav Olev Varblane vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot, kuna pidi 11.02.2014 ettenähtust kauem jalutuskäigul viibima (kinnipeetava väitel 2 tundi ja 15 minutit). O. Varblane peab väärikust alandavaks ka Tartu vangla vastust 12.02.2014 esitatud märgukirjale. 09.06.2014 Tartu Vangla vastusega nr 1-13/403-2 jäeti Olev Varblase kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 13.06.2014 Olev Varblase kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt viidi O. Varblane 11.02.2014 jalutama kell 17.55, kambrisse tagasi viidi ta kell 20.10. Seega, pidi kaebaja väljas viibima ettenähtud ühe tunni asemel kaks tundi ja 15 minutit ning sellest tulenevalt tundis kaebaja, et on alandatud tema väärikust. Kaebuse esitaja põhjendused

3. Kaebaja leiab, et talle on tekkinud mittevaraline kahju suuruses 1000 eurot, kuna 11.02.2014 viidi teda jalutusboksi jalutama kell 17.55 ja tagasi toodi kell 20.10 ning seega viibis ta jalutuskäigul ühe tunni asemel kaks tundi ja 15 minutit. Kaebaja sõnul oli tol päeval väljas väga külm ilm ning kaebaja pidi olema teadamatuses, millal ta jälle sooja saab. Kaebaja on seisukohal, et jättes teda külma ilmaga õhukeses vanglariietuses rohkem kui kaheks tunniks õue, lõi vangla tingimused külmetamiseks – põie, neeruvõi liigesevaevusteks ning muudeks tervisehäireteks. Kaebaja sõnul on asjakohatu Tartu Vangla viide sellele, et kaebaja ei ole oma tervisehäiretega veebruaris 2014.aastal meditsiiniosakonna poole pöördunud, kuna kaebaja ei ole maininud, et talle tegelik tervisekahju üldse oleks tekkinud.

Kaebaja ei nõustu vangla vastusega tema kahju hüvitamise taotlusele ning märgib, et jalutuskäigud on kestnud alati ühe tunni, seda aega võib ületada 5-10 minutit, kuid kaebaja arvates mitte üle mitme tunni. Samuti ei nõustu kaebaja Tartu Vangla väitega, et 11.02.2014 oli õues temperatuur vaid -0.2 ...

1.5 °C. Kaebaja märgib, et selline temperatuur võis olla kusagil mujal, kui Tartus ning kaebaja hinnangul tuleb sinna juurde lisada ka tuulekülm ning seega oli tajutav temperatuur märksa madalam.

Samuti on kaebaja seisukohal, et alandatud on tema väärikust, kuna ta ei saanud teadmata aja jooksul kasutada tualetti ning valvurid ei teinud ettenähtud ringkäiku, mistõttu ta ei saanud kutsuda ka abi.

4. Kaebaja peab ka oma väärikust alandavaks vangla 25.02.2014 vastust kaebaja märgukirjale, milles vangla väidab, et kinnipeetav oli jalutuskäigul 20 minutit kauem, mitte kaks tundi ja 15 minutit. Kaebaja hinnangul on selline vangla poolne valetamine solvav ja alandav ning kõike saab tõendada videosalvestistega.

Vastustaja vastuväited

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu, vaidleb sellele vastu ning jääb kaebaja kahju hüvitamise taotluse kohta tehtud otsuses toodud selgituste ja põhjenduste juurde.

6. Vastustaja märgib, et tulenevalt sellest, et juba kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamise ajaks ei olnud videosalvestised enam säilinud, ei saanud nende abil ka faktilisi asjaolusid kontrollida ning kaebaja väiteid kinnitada või ümber lükata.

7. Tartu Vangla 09.06.2014 kaebaja kahju hüvitamise taotluse kohta tehtud otsuses on vastustaja selgitanud, et vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-le 2 võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Samuti tohib Tartu Vangla kodukorra (kodukord) p 4.8 kohaselt minna jalutskäigule värske õhu kätte ainult hooajale vastavas riietuses. Samuti on kinnipeetaval lubatud vangla vormi all kanda ka sooja pesu. Vastustaja märgib, et O. Varblase tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja oleks veebruaris 2014 taotluses mainitud tervisehäiretega meditsiiniosakonna poole pöördunud. Seega ei ole tõendatud kaebajal tervisekahju tekkimine. Vastustaja lisab, et vanglateenistuse ametnikud kontrollisid asjaolusid ning selgitasid välja, et kaebaja viibis jalutusboksis ettenähtust umbes 20 minutit kauem. Ametnike selgituste kohaselt ei võimaldanud töökorraldus 11.02.2014 kaebajat õigel ajal kambrisse tagasi viia.

8. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, nagu oleks 11.02.2014 „väga külm ilm olnud“. Seda on analüüsitud juba kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses ning mainitud temperatuuri puudutavate faktiväidete osas (õhutemperatuur -0.2 ... 1.5 °C) lähtus vastustaja Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi andmetest. Seega ei vasta tõele ka kaebuses esitatud väide justkui oleks tegemist mõne muu piirkonna õhutemperatuuri puudutavate andmetega ning tegelikkuses oli Tartus sel ajal külmem. Olukorras, kus kaebaja viibib betoonseintega piiratud jalutusboksis, ei ole eluliselt usutav, et seal puhuv tuul oluliselt (tajutavat) õhutemperatuuri mõjutaks. Vastustaja küll möönab, et külmatunne on subjektiivne ning erinevad inimesed võivad samasuguse riietuse juures sama temperatuuri erinevalt tajuda. Samas ei saa vastustaja hinnangul vaid lühiajalist külmatunnet väärikust alandavaks pidada.

9. Vastustaja märgib, et kohtule esitatud kaebuses on kaebaja ise sõnaselgelt märkinud, et väljas viibimisega tal tegelikku tervisekahju ei tekkinud Tulenevalt sellest, et mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks on lisaks avaliku võimu kandja õigusvastasele ja süülisele tegevusele ka sellise tegevusega tekitatud kahjulik tagajärg, ei oleks isegi juhul, kui kaebaja oleks jalutuskäigul viibinud reaalselt 2 tundi ja 15 minutit, tema kaebuse rahuldamine vastustaja hinnangul põhjendatud. Kaebaja sõnul on olukorras, kus „teadmata aja jooksul“ ei saa tualetti kasutada, tegemist alandava kohtlemisega. Vastustaja selgitab, et ühel korral tavapärasest kauem jalutuskäigul viibimist ning sel ajal tualetikasutamise võimaluse puudumist ei saa pidada väärikust alandavaks. Seega ei ole vastustaja hinnangul ka selles osas kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja märgukirjale ning kahju hüvitamise taotlusele antud vastuseid ei saa pidada väärikust alandavaks pelgalt seetõttu, et kaebaja väitel sisaldavad need valesid faktiväiteid. Arvestades vangla vastustes kirjeldatut, ei anna see, et kaebaja tuletab väidetavast valest faktiväitest enda valetamises süüdistamise, põhjust pidada vangla tegevust pöördumistele vastamisel iseenesest väärikust alandavaks.

Kohtu põhjendused ja otsus

11. Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Väljamõistetava hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kaebaja oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärgiks on seega kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

12. Lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuvastab kohus esmalt, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja poolt avalik-õiguslikus suhtes teostatud toiming (sh ka tegevusetus, nagu see on käesoleval juhul), millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.

13. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

14. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

15. Kõigepealt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas vastustaja on tõendanud, kui kaua kaebaja tegelikult 11.02.2014 jalutuskäigul viibis. Märgukirjale 25.02.2014 esitatud vastuses (tl 23) on vastustaja väitnud, et ametnikud on selgitanud, et kaebaja viibis ca 20 minutit kauem ettenähtust. Samuti on vangla pidanud vajalikuks märkida, et ametnike ütlusi tuleb lugeda usaldusväärsemaks võrreldes kaebaja avaldatuga. Kohus ei pea siinjuures vaidluse lahendamise aspektist vajalikuks võtta seisukohta viimati nimetatud väite suhtes, kuid peab tõdema, et kuna vangla ei ole kohtule esitatud ühtegi objektiivset tõendit, kui kaua kaebaja jalutuskäigul viibis, siis lähtub kohus kaebaja avaldatust, et ta viibis jalutuskäigul ca 2 tundi 15 minutit.

16. Kohus võtab kaebaja poolt avaldatu kokku taoliselt, et ta nõuab mittevaralise kahju rahalist hüvitamist kas süüliselt väärikuse alandamise eest või ka tervise kahjustamise eest või nende mõlema õigushüve kahjustamise eest. Kohus on aga seisukohal, et asjas kogutud tõendite kohaselt, ei ole tõendamist leidnud õigushüvede väärtuse vähenemist kaebajal, mida saaks käsitleda kahjuna.

17. Kohus on tõendite hindamisel seisukohal, et käesolev kaebus on eelkõige ja peamiselt tingitud vastustaja vastusest kaebaja märgukirjale.

18. 12.02.2014 on kaebaja pöördunud vangla poole, et kuna üle 2 tunni hoiti teda jalutusboksis, siis palun vastata kes vastustab selle eest, et tekkis oht tema tervisele ja ta pidi külmetama. Kohus peab selles esmases vanglale kaebaja poolt esitatud probleemi kirjeldust tõeseks. Hilisemates dokumentides on kaebaja kohtu hinnangul oma kannatustele lisanud nö värvi, mistõttu kohus neid tõsiselt võetavateks ehk eluliselt usutavaks ei pea.

19. VangS § 55 lg 2 kohaselt peab kinnipeetavale võimaldama jalutuskäigu värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Seega on vastustaja käitunud kaebaja suhtes sisuliselt õigesti, talle on värskes õhus viibimist võimaldatud seaduses sätestatud minimaalmäärast pisut rohkem kui kaks korda. Kuna kaebaja on esmases vanglale pöördumises rääkinud ainult ohust tervisele, siis on kaebaja selle päeva jalutuskäik tegelikkuses saavutanud seaduse eesmärgi, ehk aidanud hoida kinnipeetava üldfüüsilist seisundit heas konditsioonis. Kuna kaebaja ei haigestunud selle tagajärjel, siis on kohus seisukohal, et põhjust on isegi arvata üldfüüsilise seisundi edendamise võimaluse tekkimist, kuna vastupidiselt kaebajale kurdavad kinnipeetavad tavaliselt just liiga lühiajalisele vabas õhus olemise võimaluse üle. Inimene, kellel on üle pika aja võimalus viibida värskes õhus, liigutab ennast ja üldteada olevalt on see tervisele hea, eriti olukorras, kus oled viibinud pikalt siseruumis.

20. Järgnevalt võimalusest, et kaebaja pidi külmetama. Kohus ei kahtle, et kaebaja võis tunda teatavat jahedust. Kuid täiskasvanud inimesena pidi kaebaja jalutuskäigule minnes selga panema riided, et veebruari kuus tal tunni aja jooksul ei hakkaks nii külm, et ta võib selle tagajärjel haigestuda. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kaebaja ei riietunud võimalikult soojalt. Kaebaja väite kontrollimiseks tegi kohus analoogselt vastustajaga interneti järele päringu selle kohta, kui külm ilm, sel päeval Tartus oli. Kohus on seisukohal, et ilm ei olnud väga külm veebruari kuu kohta, nagu väidab kaebaja. Sel päeval ei olnud Tartus veebruarile omaselt üldse külm ilm. Kella 18-20 oli õhutemperatuur minimaalselt +0,5 kraadi ja maksimaalselt +1,5 kraadi ja tuulekiirus sel päeval maksimaalselt 5,9 m/s { http://ilmajaam.physic.ut.ee/ , 11.12.2014} (kohus saadab väljatrüki vastavalt kodulehelt ka kaebajale). Seega ei ole alust rääkida väga külmast ilmast millele lisandus tuulekülm, sest ka tuul ei olnud tugev. Neil asjaoludel on välistatud kaebajale mittevaralise kahju tekkimine tervise kahjustamisega.

21. Nagu osundatud on kinnipeetaval subjektiivne õigus jalutuskäigule värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Kohus eeldab, et tunniajalisele jalutuskäigule minekule eelselt kasutab täiskasvanut inimene WC-d. Terve täiskasvanud inimene on reeglina suuteline pikemateks vaheaegadeks kui 2.15 tundi. Teadmatus, et kuna kaebaja jalutuskäigul uuesti WC-d saab kasutada ei ole kohtu hinnangul kvalifitseeritav väärikuse alandamisena. Neil asjaoludel on ka sel alusel mittevaralise kahju nõude rahuldamine välistatud.

22. Tartu Vangla vastus kaebaja märgukirjale (tl 23) ei sisalda ühtegi kaebajat solvata võivat ega tema väärikust alandavat väljendit. Kaebaja märgukirjale on vastatud argumenteeritult. Nii nagu kaebajal, on ka märgukirjale vastajal õigus oma arvamusele. Selle kirja puhul süüliselt väärikuse alandamisest rääkimine on ilmselgelt põhjendamatu.

23. Neil faktilistel ja õiguslikel alustel jääb kaebus rahuldamata ja ka poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik