3-13-2049/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2049 Haldusasi MZ kaebus Sotsiaalkindlustusameti 06.05.2013 otsuse nr 6-9/4653 tühistamiseks ja kohustamiseks arvestama perioodil 11.09.1967-04.09.1969 Haapsalu Rajooni Riikliku Statistika Informatsiooni-Arvutusjaamas töötamist avaliku teenistuse staaži hulka Menetlusosalised Kaebaja – MZ, esindaja advokaat Peep Rajavere Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19. augusti 2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus MZ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tallinna Halduskohtu 19. augusti 2014 otsuse haldusasjas nr 3-13-2049 põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 19. augusti 2014 otsus muutmata ning MZ apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29. jaanuaril 2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-13-2049 2(5) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MZ-ile on Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud alates 24.11.2010 eluaegselt vanaduspension 7163,28 krooni kuus. Pensioni määramise otsusega on tuvastatud pensioniõiguslik staaž 45 aastat ja pensionikindlustusstaaž 11 aastat, kogu staažist (56,356 aastat) on ametniku staaži 21 aastat ja sellest tulenevalt moodustab tema ametniku pensionilisa 25%.

2. MZ pöördus 27.03.2013 Rahandusministeeriumi poole küsimusega, kas tema töötamist perioodil 11.09.1967-04.09.1969 Haapsalu Rajooni Riikliku Statistika Informatsiooni-Arvutusjaamas saab lugeda avalikuks teenistuseks (tl 47). Rahandusministeerium saatis avalduse edasi Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA).

3. SKA vastas 06.05.2013 kirjaga nr 6-9/4653, et esitatud dokumentide põhjal ei saa selles asutuses töötamist avaliku teenistuse staaži hulka arvata (tlk 9-10).

4. MZ esitas 30.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse avaliku teenistuse staaži tuvastamiseks. Kohtu 07.10.2013 määrusest tulenevate juhtnööride tõttu (SKA 06.05.2013 vastust tuleb selle sisust lähtudes käsitleda kaebaja suhtes tehtud keelduva otsusena) muutis kaebaja 21.10.2013 kaebuse nõuet ning taotles Sotsiaalkindlustusameti 06.05.2013 otsuse nr 6- 9/4653 tühistamist ja vastustaja kohustamist arvestama töötamist perioodil 11.09.1967- 04.09.1969 Haapsalu Rajooni Riikliku Statistika Informatsiooni-Arvutusjaamas (edaspidi ka Haapsalu Arvutusjaam) avaliku teenistuse staaži hulgas.

MZ leidis kaebuses, et 06.05.2013 vastus on tema suhtes tehtud otsustus, kuna selles leiti, et esitatud dokumentide põhjal ning lähtudes avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 182 lg-st 2 ja Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määruse nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (Vabariigi Valitsuse määrus) p-st 12 ei saa lugeda töötamist Haapsalu Arvutusjaamas avalikuks teenistuseks. Kaebaja eesmärgiks on, et tema töötamine loetaks avaliku teenistuse staaži hulka, sest sellisel juhul täituks tal 2013 detsembris 26 aastat avaliku teenistuse staaži ning tal tekiks kehtiva ATS § 113 lg 7 p 4 alusel õigus vanaduspensioni suurendamisele 40 % võrra. Pensioniamet on arvestanud eelmärgitud töötamise aja pensioniõigusliku staaži hulka, kuid mitte avaliku teenistuse staažina. Tegelikult oli Haapsalu Arvutusjaam Vabariikliku Arvutuskeskuse allasutus, mis oli omakorda Statistika Keskvalitsuse allasutus. Riikliku valitsuse, sh ENSV Statistika Keskvalitsuse (SKV) allasutused olid keskvalitsuse struktuuriüksused, mitte iseseisvad asutused. Kaebaja ametikoht kuulus ENSV SKV töötajate koosseisu. Vastavate dokumentide puudumisel saab seda asjaolu tõendada tunnistajate ütlustega tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28¹ lg-st 2 ja sotsiaalministri 27.12.2012 määrusega nr

59 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (sotsiaalministri määrus nr 59) §-dest 28 ja 29.

5. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks. Kaebaja taotles 24.01.2007 pensioni suurendamist 20% võrra (taotlus ei puudutanud perioodil 11.09.1967-04.09.1969 töötamise lugemist

3-13-2049 3(5) avaliku teenistuse staaži hulka); SKA arvutas pensioni ümber alates 01.02.2007 vastavalt avaldusele; 24.11.2010 esitas kaebaja avalduse suurendada vanaduspensioni 25% võrra, arvestades avaliku teenistuse staaži 21 aastat. Avaldus rahuldati. Pensioni ümberarvutamine toimub isiku enda avalduse alusel haldusmenetluse läbiviimisega, kuid antud juhul esitas kaebaja selgitustaotluse, millele SKA 06.05.2013 kirjaga vastati. Kaebajal oli peale vastuse saamist võimalik otsustada, kas esitada SKA-le avaldus pensioni ümberarvutamiseks. Lisaks on kaebaja staaž enne ATS-i jõustumist (01.01.1996) välja arvutatud juba 24.01.2007 avalduse lahendamisel ning kaebaja seda otsust vaidlustanud ei ole, seega on kaebetähtaeg möödunud. Käesoleval juhul puuduvad ka dokumendid selle kohta, et Haapsalu Arvutusjaam oleks ENSV SKV struktuuriüksus ning Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud loetellu see asutus ei kuulu. Kuna kaebaja pensioniõiguslik staaž on dokumentaalselt tõendatud, ei saa avaliku teenistuse staaži tuvastada tunnistajate ütlustega.

6. Tallinna Halduskohtu 19.08.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Kohtul on võimalik tühistamisja kohustamiskaebuse lahendamisel tähtsust omava asjaoluna tuvastada, kas Haapsalu Arvutusjaam oli ENSV SKV struktuuriüksus ning kas kaebaja ametikoht kuulus ENSV SKV töötajate koosseisu ning kas sellest tulenevalt kuulus kohaldamisele ATS § 182 alusel antud määrus. Resolutsiooniga lahendatavaks kaebuse taotluseks ei ole HKMS § 5 lg 1 p-s 6 toodud nõue (avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu tuvastamine).

Kehtiva ATS § 113 lg 2 kohaselt isikul, kellel on sama seaduse jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt sama paragrahvi lõikele 7. Lõige 7 punkti 4 kohaselt on vanaduspensioni suurendus 26–30-aastase teenistusstaaži korral 40 protsenti.

Kuni 31.03.2013 kehtinud ATS § 182 lg 1 sätestas, et isikule, kes sama seaduse jõustumisel (01.01.1996) on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži §-des 153-156 sätestatud korras. ATS § 153 p-s 1 sätestatud tegevuste hulka arvati enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. ATS § 182 lg 2 sätestas, et ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse määruse punktis

12 on nimetatud riiklikud valitsused.

Vaidlus puudub, et Vabariigi Valitsuse määruse punktis 12 nimetatud termini „riiklik valitsus” alla kuulub Vabariikliku Statistika Keskvalitsus, sh selle struktuuriüksused. Kaebuse esitaja töötas 11.09.1967-04.09.1969 Haapsalu Arvutusjaamas operaatori õpilasena (tl 12 - kanne tööraamatus) ning oli seejärel Haapsalu Arvutusjaama ülema 26.10.1967 käskkirjaga nimetatud operaatori ametikohale (tl 16). Puuduvad dokumendid, millest otseselt nähtuks Haapsalu Arvutusjaama kuulumine Vabariikliku Statistika Keskvalitsuse struktuuri ning kaebuse esitaja ametikoha kuulumine SKV koosseisu. Pooled pole kohtult taotlenud täiendavate tõendite kogumist ja tunnistajate ülekuulamise taotluse lükkas kohus 18.06.2014 tagasi, SKV struktuuriüksuseks olek peaks nähtuma dokumentaalsetest tõenditest. Kaebaja esitatud dokumentidest (kaebuse lisad 3-7) kogumis võib järeldada, et Haapsalu Arvutusjaam võis olla Vabariikliku Arvutuskeskuse (VAK) allasutus. Samuti võib nende dokumentide põhjal järeldada, et Haapsalu Arvutusjaama tegevust koordineeris SKV, mis ei tõenda aga riikliku valitsuse struktuuriüksuseks

3-13-2049 4(5) olemist. Riigiarhiivi vastusest nähtuvalt toimus 1967. aastal Haapsalu rajooni masinarvutusjaama uuesti organiseerimine. Tegemist oli eraldi bilansi ja koosseisuliste ametikohtadega asutusega (tl 13). Haapsalu Arvutusjaama kui eraldi asutuse moodustamise alusdokumenti kohtule esitatud ei ole, kuid selle puudumisest ei saa järeldada, et tegemist oli SKV struktuuriüksusega. SKV struktuuriüksusteks olid osakonnad ja inspektuurid (tl 29, SKV juhataja käskkiri nr 287). Seega on kaevatav otsus õiguspärane. Kuna kaebus tühistamisnõudes tuleb jätta rahuldamata, pole võimalik rahuldada ka kohustamisnõuet.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. MZ palub apellatsioonkaebuses kohtuotsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule, sest kohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme. Kaebaja arvates tõendavad lisatud dokumentaalsed tõendid piisavalt selgelt, et Haapsalu Arvutusjaam kuulus ENSV SKV struktuuri. Lisaks palub kaebaja lisada tõendina toimikusse statistikaorganite skeemi ja kommentaari Ilo Sildmäe raamatust „Riigija haldusorganid“, Eesti Raamat, Tallinn 1973, kust küll ei selgu, et Haapsalu Arvutusjaam oleks ENSV SKV struktuuris, samas see tõend kinnitab, et struktuur oli ebaselge. Kohus on rikkunud uurimispõhimõtet ja jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Kohus keeldus tunnistajate ütluste kui tõendite Arvutusjaama SKV struktuuri kuuluvuse kohta vastuvõtmisest ning asus otsuses seisukohale, et seda asjaolu saab tõendada üksnes dokumentaalsete tõenditega. Samas ei selgu kohtuotsusest, millisele õigusnormile kohus lubatavate tõendite kitsendamisel tugineb. Arvestades apellatsioonkaebusele lisatud tõendist nähtuvat struktuurset segadust statistikaasutuste süsteemis, möödunud ajavahemikku ja arhiivis vastavate tõendite puudumist, on tunnistajate ütlused ainus mõistlik võimalus kaebuses esitatud väidete tõendamiseks. Kohus pole otsuses selgitanud, kuidas on võimalik, et üks asutus allus teisele, olemata samas tema struktuuriüksuseks.

8. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust, kuigi halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta.

10. RPKS § 40 lg 1 näeb ette, et isikul on SKA haldusaktiga mittenõustumise korral õigus esitada vaie SKA-le või pöörduda vahetult kaebusega halduskohtusse HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras. Halduskohus tõlgendas SKA vastust kaebajale pensioni ümberarvutamise taotluse rahuldamisest keelduva haldusaktina ning leidis, et kaebajal on õigus nõuda selle tühistamist ja pensioni ümberarvutamiseks kohustamist. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kaebaja saatis 27.03.2013 Rahandusministeeriumile kirja, milles märkis, et töötab praegu Haapsalu Linnavalitsuses ning palus selgitust, kas tema töötamist Haapsalu Arvutusjaamas saab lugeda avalikuks teenistuseks ja kas linnavalitsus saab arvutusjaamas töötatud aja kanda Statistikaameti vastuse alusel avaliku teenistuse lehele (tl 47). Rahandusministeerium edastas selgitustaotluse ning taotlusele lisatud dokumendid SKA-le, SKA vastas selgitustaotlusele Rahandusministeeriumi asemel. SKA ei lahendanud kaebaja taotlust pensioni ümberarvutamiseks, sest seda polnud kaebaja esitanud. Kaebaja poleks saanudki sellist taotlust esitada, kuna tema kaebuse kohaselt oleks tal nõutava 26-aastase avaliku teenistuse staaži täitumiseks tulnud ametniku kohal töötada veel kuni detsembrini 2013, selgitustaotluse esitas ta aga märtsis 2013. Kuna vastus selgitustaotlusele ei oma regulatiivset toimet, ei ole tegemist haldusaktiga. Kuna kaebaja pole pöördunud taotlusega pensioni ümberarvutamiseks SKA poole, pole täidetud

3-13-2049 5(5) kohustamiskaebuse eeldused. Riigivastutuse seaduse § 6 kohaselt võib isik nõuda haldusorganilt haldusakti andmist või toimingu sooritamist ning taotluse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise peale saab esitada kaebuse kohtule. Eeltoodust tulenevalt pole SKA kaebaja õigusi rikkunud ning kaebajal puudub HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt kaebeõigus.

11. Kaebaja soovis algselt esitada kaebuse pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. HKMS §

37 lg 2 p 6 näeb ette, et kaebusega võib nõuda ka avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Kui selline nõue oleks käesolevas asjas lubatav, peaks ringkonnakohus tegema kaebajale ettepaneku kaebuse täiendamiseks tuvastusnõudega. Ringkonnakohus leiab, et tuvastusnõude esitamine pole käesolevas asjas lubatav, sest kaebaja pole pensioni ümberarvutamise taotlusega veel SKA poole pöördunud ning selge pole, kas pensionilisa saamiseks on üldse vajalik vastava perioodi osas avaliku teenistuse staaži tuvastamine. Võimalik on, et SKA taotlust lahendades tuvastab pensioniõigusliku staaži ise või jääb taotlus rahuldamata hoopis muudel asjaoludel. Nagu käesoleva otsuse eelmises punktis viidatud, pöördus kaebaja enne vajaliku staaži täitumist haldusorgani poole, uurimaks, millised võimalused tal on pensionilisa saamiseks, kui ta veel 8 kuud töötaks. Ka kohtusse pöördumise hetkel poleks tuvastusnõude rahuldamine kaebajale pensionilisa andnud ega olnud seetõttu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavaks faktiliseks asjaoluks. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kohtusse saab pöörduda ainult oma õiguste kaitseks, pelgalt hüpoteetilise küsimuse üle vaidlemiseks kohtumenetluse alustamine pole lubatav. Eelnevast tulenevalt ei saa ringkonnakohus teha kaebajale ka kaebuse muutmise ettepanekut.

12. Kaebaja on taotlenud apellatsioonimenetluses 252 euro esindajatasu hüvitamist. Kulud on põhjendatud ja kantud, kuid jäävad kaebaja kanda, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad samuti tema enda kanda, kuna ta pole kulude hüvitamist taotlenud (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi