1-09-1061/98 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-1061

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 05. detsembri

2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vadim Uvarov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 5. detsembri 2014 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur,

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vadim Uvarov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 27.04.2009 otsusega KarS § 141 lg 2 p 1

järgi ning karistati 7-aastase vangistusega. V. Uvarovi karistus lõpeb 30.08.2015.

2. Tartu Maakohtu 05.12.2014 määrusega jäeti V. Uvarov tingimisi ennetähtaegselt

vabastamata. Kohus, osundades KarS § 76 lg 2 p-s 2 ja KarS § 76 lg-s 3 sätestatule, põhistas

otsustust kokkuvõtlikult sellega, et V. Uvarovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole

põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. V. Uvarovi tingimisi

ennetähtaegset vabastamist ei võimalda kuriteo toimepanemise asjaolud ja käitumine karistuse

kandmise ajal. Vaatamata sellele, et V. Uvarov on käesolevaks ajaks ära kandnud enamuse

talle mõistetud karistusest ja soovib vabanemise korral elada õiguskuulekalt ning on seadnud

endale seda soodustavad eesmärgid, puudus kohtul veendumus, et V. Uvarovi suhtes on

karistus täitnud eesmärgi. Samuti ei esine V. Uvarovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid,

mis tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimaldaksid.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Uvarov, kes taotleb maakohtu määruse

tühistamist ja enda vabastamist ennetähtaegselt. Määruskaebuse esitaja väited on

kokkuvõtlikult järgmised.

3.1

Määruskaebuse esitaja teab, et on juhtunus süüdlane, aga seda eeskätt hooletuse ja

kogenematuse tõttu lapse kohtlemisel, ent ta ei nõustu kohtuga, et ta on last seksuaalselt

vääralt kohelnud. Tegu oli lihtsalt õnnetusega, mis juhtus lapse vannitamise ajal ning mingit

seksuaalset tagamõtet tal ei olnud. Teo pidanuks ümber kvalifitseerima KarS § 121 järgi.

Kohus pidanuks laiema pilguga vaatama ja tutvuma nimetatud kriminaalasjaga ning tutvuma

ka kaitsja öeldu ja kirjutatuga. Seda, et kohus tegu KarS § 121 järgi ümber ei kvalifitseerinud,

ei saa ju tuua põhjuseks, miks V. Uvarovi tingimisi ei vabastata. Kohus leidis, et karistuse

eesmärgid on saavutamata, kuna V. Uvarov on asunud positsioonile, et ta ei ole kuritegu toime

pannud. Samas küsib määruskaebuse esitaja, et mille eest teda siis üldse vangi pandi ja millest

on ta üle 7 aasta mõelnud.

3.2

Kohus pidanuks tähelepanu omistama Tartu Vangla arvamusele, kes tegeleb päevast

päeva V. Uvaroviga ning teab tema vaateid ja mõtteid elule. Vangla toetas vabastamist, leides,

et V. Uvarov on peaaegu oma karistuse ära kandnud ja võimeline eluga toime tulema. V.

Uvarov soovib uut võimalust, et ennast tõestada. Ta on leidnud ka mõistva elukaaslase.

3.3

Üheks ennetähtaegsest vabastamisest keeldumise põhjuseks nimetab kohus

sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimata jätmist. V. Uvarov ei näe oma süüd selles, et Tartu

Vangla ITK-d ei täida. Kohtade puudumise tõttu ei ole teda kaasatud ei sotsiaalprogrammi ega

tööhõivesse. V. Uvarov leiab siiski, et sotsiaalprogrammi läbimine on vajalik ja on nõus selle

läbima vabaduses olles.

3.4

Distsiplinaarkaristustesse puutuvalt märgib V. Uvarov, et need on suitsetamise ja

suitsetamistarvikute omamise eest. Kohus ei oleks pidanud neid arvestama, sest suitsetajana

leiab V. Uvarov, et kohus peaks arvestama ennetähtaegse vabastamise seisukohast olulisi

asjaolusid, mitte suitsetamist puudutavat informatsiooni.

3.5

Tartu Vangla leidis, et V. Uvarovil on motivatsioon seaduskuuleka elu alustamiseks ja

ta soovib vabanedes elama asuda ema juurde, kes on 90% ulatuses invaliid. Ema on vaja

abistada. Samuti pidanuks kohus arvestama, et just praegusel hetkel on V. Uvarovil kõik

tingimused vabanemiseks head – mh moraalne ja materiaalne tugi lähedastelt, kindel elukoht

ja võimalus saada tööd. Hiljem selliseid võimalusi võib olla enam ei ole (pidades silmas

tervist). V. Uvarov palub anda endale võimaluse jätkata elu seaduskuuleka kodanikuna ning

arvestada sellega, et tegemist on tema esimese vangistusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et vaatamata

formaalsete eelduste esinemisele, ei ole V. Uvarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamine võimalik. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu

põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides

üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle

tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud

kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kohus on jõudnud

õigustatud järeldusele, et arvestades V. Uvarovi poolt toimepandud kuriteo raskust ja

asjaolusid ning käitumist vangistuses, ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest

vabastamine põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

4.1

Esiteks peab apellatsioonikohus vajalikuks märkida, et V. Uvarovi poolt toime pandud

süüteo osas (kaasa arvatud V. Uvarovi ja tema kaitsja selgituste ning taotluse osas kuritegu

ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi), ei saa kohus seisukohta võtta, kuivõrd otsus, millega

V. Uvarov mõisteti süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi, on jõustunud. Seega jätab kohus V.

Uvarovi sisulised väited tema teo kvaliftseerimise osas tähelepanuta. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga selles, et vaatamata asjaolule, et tegemist on V. Uvarovi esimese

vangistusega, kannab ta karistust raske seksuaalkuriteo eest, mis on toime pandud 3-aastase

kasutütre vastu. Tegemist on ühiskonna ranget hukkamõistu pälviva teoga, millest

vabastamine ei saa toimuda kergekäeliselt.

4.2

Ehkki V. Uvarov on märkinud, et distsiplinaarkaristused on tal vaid suitsetamise ja

suitsetamistarvikute omamise eest, nähtub vangla iseloomustusest, et V. Uvarovil on alates

2010. aasta lõpust 14 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh isevalmistatud noa hoidmise eest ning

vanglateenistujate korraldustele mitteallumise eest. Asjaolu, et suitsetamisesse ja

suitsetamistarvikute omamisse suhtub vangla kui n-ö raskemasse üleastumisse, näitab see, et

mõjutusvahendina kohaldatakse rikkumise korral kartserkaristust. Kuivõrd isiku käitumine

vangistuses on ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel väga oluline, ei võimalda

V. Uvarovi käitumine vangistuses teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

4.3

Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et ehkki esineb ka positiivseid asjaolusid – nt

lähedaste toetus, soov alustada seaduskuulekat elu ja aidata ema ning asuda tööle, ei kaalu

need üle V. Uvarovi negatiivselt iseloomustavat. Kuivõrd maakohtul on õigus jätta isik

vabastamata seoses kuriteo toimepanemise asjaolude ja isiku käitumisega vangistuses, on

kohtu määrus seaduslik ja alus selle tühistamiseks puudub.

5. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus