3-14-52355/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52355 Määruse kuupäev

29. detsember 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Sergei Henningu kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 31.07.2014. a otsuse tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja – Sergei Henning Vastustaja – Eesti Advokatuur Resolutsioon Jätta kaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Sergei Henning esitas Tartu Halduskohtule venekeelse kaebuse, milles väljendas rahulolematust advokaat Leelo Viili tegevusega kriminaalasjas nr 1-13-11088 (kassatsioonkaebuse esitamine tähtaja rikkumisega) ning Eesti Advokatuuri 02.09.2014. a teatisega distsiplinaaruurimise lõpetamise kohta.

2. Eesti Advokatuur esitas 22.10.2014 vastusena kohtunõudele koopiad S. Henningu 04.06.2014. a pöördumisest Eesti Advokatuurile ning Advokatuuri aukohtu 31.07.2014. a otsusest vandeadvokaat L. Viili tegevuse peale.

3. Tartu Halduskohtu 27.10.2014. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.

4. S. Henning esitas 17.11.2014 (märge ümbrikul) Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse, milles palus tühistada Advokatuuri aukohtu 31.07.2014. a otsus. Ühtlasi esitas kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.

5. Tartu Halduskohus vabastas 01.12.2014. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat esitama seisukoht kaebuse kohta.

6. Eesti Advokatuur esitas 22.12.2014 Tartu Halduskohtule vastuse, milles leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus Advokatuuri aukohtu otsuse vaidlustamiseks, kuna aukohtumenetluse tulemusena tehtav lahend ei puuduta kaebaja subjektiivseid õiguseid ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist. Vastustaja viitas varasemale kohtupraktikale haldusasjades nr 3-09-1166, 3-09-2550, 3-10-1037, 3-11-187, 3- 12-2617, 3-13-1538, 3-14-51432, 3-14-52251, 3-13-1365. Kohtud on varasemas praktikas rõhutanud, et advokatuuriseaduse (AdvS) § 18 kontekstis saab huvitatud isikuks, kellel on õigus esitada kaebus aukohtumenetluses tehtavale lahendile, olla üksnes see isik, kelle suhtes aukohtu lahend on tehtud, s.o advokaat.

Kohtu seisukoht

7. Käesoleval hetkel on menetluses S. Henningu kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 31.07.2014. a otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul teda esindanud advokaadi tegevusega ning soovib advokaadi distsiplinaarkorras karistamist.

8. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda distsiplinaarkaristuse määramist. Kohus nõustub vastustaja viidatud kohtupraktikas toodud seisukohaga, et AdvS § 18 kontekstis saab huvitatud isikuks, kellel on õigus esitada kaebus aukohtumenetluses tehtavale lahendile, olla üksnes see advokaat, kelle suhtes aukohtu lahend on tehtud (vt nt Tallinna Halduskohtu 11.06.2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-1166 ja Tartu Halduskohtu 13.11.2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-2550). Kohtu hinnangul ei puuduta vaidlustatud aukohtu otsus kaebaja subjektiivseid õiguseid, kuna aukohtumenetluse tulemusena tehtavast lahendist ei tulene kaebajale mingeid õiguslikke tagajärgi, aukohtu otsus ei mõjuta ega saa seega ka rikkuda kaebaja subjektiivseid õiguseid. Eeltoodud põhjustel puudub kaebajal õigus nõuda aukohtu otsuse tühistamist või advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse vaidlustamiseks.

9. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebajal puudub kaebeõigus Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse vaidlustamiseks. Kohtu hinnangul puudub vajadus kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

10. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik