1-14-8397/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

30. detsember 2014 Kriminaalasi

(number menetlus) ja nr 1-14-8397 (kohtueelses menetluses nr 12260104173)

riik U. N versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav

U.N

(isikukood XXX; elukoht xxxxx x-x xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS

§ 121; § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada U.

(KarS)

N

süüdi § 121 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistusena vangistus 5 (viis) kuud ning tunnistada U.

N süüdi KarS § 424 järgi ja

mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

64 lg 1 alusel kergema karistuse KarS §

raskemaga kaetuks lugemisega mõista U. -ile liitkaristus vangistusena 5 (viis) N

kuud;

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 25.-

KarS § 26.07.2014, s.o 2 (kaks) päeva

mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 4 (neli) kuud 28

(kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangis

73 lg 1 ja lg 3 tus

jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata U. -ile katseaeg 3 (kolm) aastat N

ning mõistetud vangis

4 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui tust

U. ei pane N

katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; KarS - § 50 lg 1 p 1 alusel võtta . ilt lisa U N-

karistusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuu tühistada ks;

U. -ile N tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude

ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 J.K

U. -ilt 25 (kaks

N rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista kümmend

viis eurot J.Ki kasuks; )

2.2 välja mõista (viissada kolmkümmend kaks) eurot

U. -ilt sundraha 532

50 senti, N

riigi õigusabi tasu ükssada neliteist

114 ( ) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks)

eurot 70 senti rii

649 (kuussada gi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud nelikümmend

üheksa järgmiselt: 1) alates 20 ) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul 15.a.

jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 54 neli) eurot 10 senti tasumine kuni (viiskümmend

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.3 U. -ile ajatasu ja 83,40 eurot

N õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu (s.h käibemaks) jätta riigi kanda;

2.4 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.5 ositi

täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui üüdimõistetu on s

rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.7 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe-

§ 248 (

menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on U. toime pannud kuritegudena: N

1) KarS teise inimese kehalise väärkohtlemise, millega tekitati kannatanule valu ja kahjustati tervist

§ järgi, mis seisnes

K.T Viljandimaal selles, et tema lõi 07.10.2012 kella 18 paiku koos

Hallistes kaupluse juures J.K

korduvalt käte ja jalaga näkku ning kehapiirkonda tekitades kannatanule näopiirkonna ja selja pindmised vigastused. Peksmise käigus lõhuti ära kannatanu seljas olnud jope väärtusega 50 eurot;

2)

selles, et tema mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § järgi, mis seisnes juhtis

25.07.2014 kell 18:43 Viljandimaal Halliste vallas Halliste alevikus Viljandi maanteel mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga tõendusliku alkomeetri XXX XXX joobeseisundis -

Alcotest 7110 EST ARAF-

0016 näit lõpliku mõõtetulemusena 0,87 mg/l.

2.

e Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud; KarS §

424 j vangistusega 3 kuud. ärgi ja karistamiseks KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust. statavana kinnipidamise aeg KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlu 25.-26.07.2014, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 4 kuud 28 päeva. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui

U. ei pane 3- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. N KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 3 kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepp lemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menet on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonigadega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega; KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetl

uses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.3.

Tsiviilhagi lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

staselt kahju (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusva tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

J.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada

50 ( eurot ning välja mõista viiskümmend

U. -ilt N ) J.K kasuks.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid Kriminaalmen ; § 173 § 179), -

2. jaos ( ; § 180 § 188) - ning

3. jaos ( -

; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

9 kohaselt on menetluskuluks s

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 532,50 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166 ( 2013 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus.

4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

detsembri 2009 otsusega on kinnitatud va tasu arvestamise

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord.

4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

U. -i N hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 197,40 eurot.

KrMS § ätestatu kohaselt peab kohus . ilt väljamõistetavaks U N -

175 lg 1 p 4 s

menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 114 eurot (s.h käibemaks). õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu

U. -ile N

83,40 eurot (s tuleb .h käibemaks jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva )

advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused (s.h ajatasu)

moodustavad

vat ligemale poole riigi õigusabiga seonduvatest kuludest, on süüdistata

ülemäärase kohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise lt ja asja korraldamine mõistlik.

4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. –

4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s U. arvestuslikult menetluskuludeks N üüdistatavale

kokku: sundraha 532,50 eurot

114 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 , riigi õigusabi tasu eurot.

4.3. Menetlu

skulude hüvitamine

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K se kulude hüvitamine kohtumääruse ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetlu või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

KrMS § 180 ( ) lg 1

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

KrMS § ) sätestatud erandeid -s 182 ( . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad al . usel välja mõista süüdistatavalt

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku korda määrata tal menetluskulud olu e tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

U. on kahtlustatavana kinni peetud 25.-26.07.2014, seega on U.

N N

viibinud eelvangistuses kse eelvangistus karistusaja hulka,

2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvata

kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

(digitaalselt allkirjastatud)

Aivar Hint

Kohtunik