1-14-9063/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-14-9063

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Määruse tegemise aeg ja koht

Kriminaalasja number

Kohtukoosseis

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna Ringkonnakohus

29. detsember 2014. a, Tallinn, kirjalik menetlus

1-14-9063

Orvi Tali, Meelika Aava ja Urmas Reinola

Harju Maakohtu 06.11.2014 otsus menetluskulusid

puudutavas osas ja Harju Maakohtu 24.11.2014 määrus,

millega jäeti Merike Klemetsi apellatsioonkaebus läbi

vaatamata

Süüdistatav Merike Klemets (ik 48001300272, viibib

Tallinna Vanglas), määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. novembri 2014. a määrus osas, mis puudutab

apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alust. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

Merike Klemetsi apellatsioon KrMS § 323 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 6. novembri 2014. a otsus Merike Klemetsilt menetluskulude

väljamõistmises muutmata.

3. Määruskaebused jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale

järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK

1. Harju Maakohtu 06.11.2014 otsusega tunnistati Merike Klemets kokkuleppemenetluses

KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1

alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 14.05.2014 karistusaja huikaja karistusaja alguseks

loeti 14.05.2014.

2. Eelnimetatud kohtuotsusega mõistis kohus KrMS § 180 lg 1 alusel M. Klemetsilt

riigituludesse välja sundraha 887,50 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 468 eurot,

koopiakulu 1 euro ja ekspertiisikulud 1248 eurot (narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0504

1-14-9063

teostamise kulu summas 336 eurot ja DNA ekspertiisi nr 14E-GE0693 teostamise kulu osaliselt

summas 912 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel jättis kohus DNA ekspertiisi nr 14E-GE0693 kulu

osaliselt, s.o summas 1140 eurot riigi kanda. Samuti määras kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, et M.

Klemet on kohustatud tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, koopiakulu, sundraha ja

ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 217,04 eurot.

3. Kohtuotsus kuulutati 06.11.2014. Kohtuotsuse kuulutamisel edastati M. Klemetsile

kohtuotsus. M. Klemets kinnitas kohtuotsuse kuulutamisel, et talle on kohtuotsus ja otsuse

edasikaebe kord arusaadav.

4.

14.11.2014 esitas M. Klemets menetluskulude väljamõistmise peale määruskaebuse, milles

palub menetluskulusid vähendada. Kaebaja palub võtta arvesse, et tema sissetulekuks on

invaliidsuspension, mis teeb kuus kokku 170 eurot ja väljamõistetud menetluskulud summas

2604,50 eurot on tema jaoks väga suur summa. Isegi kui ta maksaks iga kuu 170 eurot, ei suuda ta

menetluskulusid 12 kuu jooksul tasuda. Kaebaja märgib, et suurema osa summast moodustab

DNA analüüs, kuid tema ei ole oma süüd eitanud, seega leiab ta, et DNA ekspertiis ei olnud

hädavajalik.

5.

20.11.2014 esitas M. Klemets apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas vara konfiskeerimist.

6. Harju Maakohtu 24.11.2014 määrusega jäeti M. Klemetsi apellatsioon KrMS § 323 lg 2 p 1

alusel läbi vaatamata ja tagastati see esitajale. Maakohus märkis, et kohtuotsuse kuulutamisel

edastati M. Klemetsile kohtuotsus. M. Klemets kinnitas kohtule kohtuotsuse kuulutamisel, et

talle on edasikaebe kord arusaadav.

Maakohus märkis, et KrMS § 319 lg 1 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest. Seega oli teate esitamise viimane päev 13.11.2014. Seitsme päeva jooksul

kohtule teadet apellatsiooniõiguse kasutamise soovi kohta ei laekunud. Maakohus leidis, et M.

Klemetsi apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest M. Klemetsi näol on tegemist isikuga,

kes ei esitanud apellatsiooni teadet seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, millest tulenevalt ei ole tal

ka võimalik vaidlustada kohtuotsust apellatsioonimenetluses.

7.

05.12.2014 esitas M. Klemets määruskaebuse lisa, milles sisuliselt vaidlustab Harju

Maakohtu 24.11.2014 määrust apellatsiooni läbi vaatamata jätmises. Kaebaja kordab

määruskaebuse lisas apellatsioonis esitatud taotlusi ja seisukohti ning selgitab, et peab ohtlikuks

ja õigusriigile lubamatuks olukorda, kus süüdistatavalt võetakse ära vara ning saadakse selleks

allkiri ainult selle tõttu, et viimane ei ole kursis kehtivate seadustega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebused, leiab, et

maakohtu 24.11.2014 määrus apellatsiooni läbi vaatamata jätmises on põhjendatud. Harju

Maakohtu 06.11.2014 kohtuotsuse tühistamiseks menetluskulude väljamõistmise osas

määruskaebuses esitatud motiividel puudub alus.

9. Käesolev kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS 318 lg 4 võib

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

1-14-9063

süüdistatavale on mõistetud kuriteo eest karistus, mida seadus ette ei näe. Selliseid asjaolusid

kohus ei ole tuvastanud ja neile ei viita ka kaebuse esitaja.

06.11.2014 on prokurör, süüdistatav M. Klemets ja tema kaitsja T. Vaske sõlminud kokkuleppe

(2. kd, tl 14-16), milles on, nagu seda nõuab KrMS § 245 lg 1 p 10, ära toodud ka

konfiskeerimisele kuuluv vara. Kokkuleppes on märgitud, et M. Klemetsi nõusolekul ning

juhindudes KarS § 184 lg 5 p-st 2, § 832 lg-st 1 konfiskeeritakse kohtuotsusega tema poolt kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud sularaha summas 175 eurot, milline vara on Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja 01.09.2014 määrusega nr 1-14-7133 arestitud ning kantud PPA

tagatiskontole Rahandusministeeriumi arvel (2. kd, tl 15). Nii prokurör, süüdistatav kui ka tema

kaitsja on oma allkirjadega kokkulepet kinnitanud. Harju Maakohtu 06.11.2014 kohtuistungil on

M. Klemets ja tema kaitsja nõustunud kriminaalasja arutamisega kokkuleppemenetluses (2. kd, tl

10). M. Klemets kinnitas kohtuistungil, et kokkulepe on temale arusaadav see oli sõlmitud tema

poolt vabatahtlikult ning ta jäi kokkuleppe juurde.

Kahtlustataval

ja

süüdistataval

on

olemas

kõik

võimalused

mitte

nõustuda

kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on

süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus.

Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda,

kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus.

Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt

kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki

2. jao rikkumiseks (vt. RKKKo 3-1-1-79-05).

10. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et M. Klemetsi apellatsioon

tuleb jätta läbi vaatamata, kuid mitte KrMS § 323 lg 2 p 1 alusel, vaid tulenevalt KrMS § 323 lg

2 p-st 2 - apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

Tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 4 ja §-le 390 tühistab ringkonnakohus vaidlustatud Harju

Maakohtu 24.11.2014 määruse osas, mis puudutab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alust.

Määruskaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata.

11. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud

kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, mis

näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse.

M. Klemets palub määruskaebuses menetluskulusid vähendada ehk sisuliselt jätta menetluskulud

osaliselt riigi kanda. Sellega seonduvalt märgib ringkonnakohus, et 06.11.2014 sõlmitud

kokkuleppes olid välja toodud ka kriminaalmenetluse kulud: narkootilise aine ekspertiisi nr

14E-AN0504 teostamise kulu summas 336 eurot, DNA ekspertiisi nr 14E-GE0693 teostamise

kulu summas 2052 eurot ja määratud kaitsjale advokaat T. Vaskele makstud tasu summas 252

eurot. Kokkuleppe kohaselt selgitati M. Klemetsile, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta

tasuma sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest (s.o 887,50 eurot) ja kohtueelse menetluse

kulud (2. kd, tl 16). Seega oli süüdistatav tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva

kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine. Kohtuistungil selgitas prokurör, et ei ole

vastu, kui kohus vähendab narkootilise aine ekspertiisi kulusid. Süüdistatav ja kaitsja palusid

ajatada menetluskulud 12 kuu peale.

Määruskaebuses leiab süüdistatav, et kuivõrd tema ei ole oma süüd eitanud, siis ei olnud DNA

ekspertiis hädavajalik. Maakohus on ekspertiisiga seonduvalt juba selgitanud, et prokuratuuril ja

uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad

korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Süüdistatava poolt teo ülestunnistamine

kujutab endast süüdistatava ütlust KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Seega ei erine ülestunnistus

põhimõtteliselt teistest isikulisest allikast pärinevatest tõenditest, mistõttu võib tõe

väljaselgitamiseks kriminaalasjas olla vaja koguda ka muid objektiivseid tõendeid. Sealhulgas

1-14-9063

võib vastavalt KrMS § 105 lg-le 1 olla tarvis lähtuvalt tõendamisvajadusest korraldada teatud

ekspertiise. DNA ekspertiisi tegemist ei saa praegusel juhul pidada põhjendamatuks. Maakohus

leidis, et DNA ekspertiisi tulemused aitasid osaliselt kaasa kriminaalasja lahendamisele ning

mõistis DNA ekspertiisi kulud M. Klemetsilt osaliselt välja. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis

maakohus DNA ekspertiisi kulud osaliselt, s.o summas 1140 eurot riigi kanda. Samuti on

maakohus menetluskulude väljamõistmisel arvestanud M. Klemetsi varalist seisundit ning

rahuldanud M. Klemetsi kohtuistungil esitatud taotluse menetluskulude ajatamiseks ning

võimaldanud tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Tegemist on kohtupraktikas

omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille

kohus on antud juhul M. Klemetsile vastu tulles ka võimaldanud. Süüdimõistetu ei ole

määruskaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mida maakohus juba ei oleks menetluskulude

väljamõistmisel arvestanud. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus menetluskulude

väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

12. Juhindudes KrMS §-st 180, § 337 lg 1 p 1 ja § 390 lg-st 1, 2, 3 jätab ringkonnakohus Harju

Maakohtu 06.11.2014 otsuse menetluskulude väljamõistmises muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

Orvi Tali Meelika Aava Urmas Reinola