1-14-10046/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-14-10046

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

22.detsembril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Margit Pärn kaitsja advokaat Anu Pärtel alaealise seaduslik esindaja H. T. osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav S. T., IK XXXXXX; sünniaeg: XXXXXX; kodakondsus: XXXXXX; emakeel: XXXXXX; haridus: XXXXXX; töökoht või õppeasutus: XXXXXX; elukoht: XXXXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud,

süüdistuses KarS § 121 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

S. T. süüdistatakse selles, et tema: • 18.veebruaril 2014.a kell 20:43 Tartu maakonnas Mäksa vallas asuvas Kaagvere Erikoolis II korruse rühmaruumis lõi parema käega kaasõpilast J. P. vastu kannatanu kaela kukla piirkonda. S. T. tegevusse sekkusid kooli töötajad K. K. ja A. P.. S. T. tõmmati kannatanu juurest eemale ning ta läks akna juurde rahunema. Oma tegevusega põhjustas S. T. kannatanule J. P. füüsilist valu. • 18.veebruaril 2014.a kell 20:46 Tartu maakonnas Mäksa vallas asuvas Kaagvere Erikoolis II korrusel järgnes S. T. kannatanule J. P. WC-sse. WC-s lükkas ta kannatanu J. P. vastu seina, lõi kannatanut ühe korra rusikas käega vastu nägu vasaku silma piirkonda ja 2-3 korda vastu pead vasaku külje piirkonda. Ründamise lõpetamiseks sekkusid olukorda taas kooli töötajad A. P. ja K. K., kes tõmbasid S. T. J. P. juurest eemale. Selle käigus surus S. T. küüned kannatanu parema käe randme ja küünarnuki piirkonda ja tõmbas kannatanu käele veritsevad kriimustusjäljed. Oma tegevusega põhjustas S. T. J. P. füüsilist valu. Sellega pani S. T. toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o teise inimese löömise, peksmise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 121 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S. T. karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

S. T. tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendiks on CD-plaat, mis asub kriminaalasja toimikus ja mis tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka pärast kohtuotsuse jõustumist.

Menetluskuludena kuulub S. Tlt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kuna S. T. puhul on tegemist alaealisega, siis tuleb temal materiaalsete vahendite puudumisel menetluskulud tasuda tema seaduslikul esindajal H. T.. S. T. puhul on tegemist alaealisega, kellel endal sissetulek puudub ning ta on põhiliselt oma ema ülalpidamisel. Seega tuleb menetluskulud ilmselt tasuda tema seaduslikul esindajal – emal. Ema kindel sissetulek on igakuiselt 700 eurot, kuid see võib kuuti erineda tulenevalt töö kasumlikkusest. Kuna ema toetab peale alaealise tütre ka enda täisealisi tütreid, kelledest üks on üliõpilane ja teine invaliid, siis leiab kohus, et menetluskulude tasumise panemine täies ulatuses süüdistatava emale kui tema seaduslikule esindajale ei ole põhjendatud ja oleks ilmselt ülemäära koormav. Seetõttu on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel ning anda väljamõistetavate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada S. T. KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S. T. ei pane kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXXXX; 2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territoorium viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata S. T. katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata S. T. katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna noorte talituse (asuk. Tallinn, Tartu mnt 85) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Asitõend – CD-plaat, mis asub kriminaalasja toimikus – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista S. T. või temal materiaalsete vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt H. T. (IK XXXXXX, elukoht: XXXXXX) sundraha kolmsada (300) eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend (60) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S. T. või tema seaduslikul esindajal H. T. on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99914700044010. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/