4-14-10260/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-10260

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.detsembril 2014, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-10260 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

M.D kaebus Politseija Piirivalveamet Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 02.12.2014 otsusele väärteoasjas nr 2302,14,014788 Kvalifikatsioon: LS § 201 lg 2 Toimepanemise aeg ja koht: 10.11.2014 kell 18:10, Pargi tn, Tallinn Kaebuse esitaja

M.D (isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 02.12.2014 otsus väärteoasjas nr 2302,14,014788 ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista M.D-le LS § 201 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku

ulatuses, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise

päevast Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 02.12.2014 otsuses väärteoasjas nr

2302,14,014788 näidatud arvele SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank

EE932200221023778606, Danske pangas arvele EE403300333416110002 või №rdea

pangas arvele nr EE701700017001577198 märkides viitenumbri 10220145245684 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-14-10260, M.D“.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

2 päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise

soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

11.12.2014 laekus Harju Maakohtule M.D kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

02.12.2014 otsusele väärteoasjas nr 2302,14,014788 (tl 1-5). M.D palub Harju Maakohtule esitatud kaebuses kergendada talle määratud karistust. Kaebuse esitaja selgitab, et

tegemist ei olnud tahtlikult ilma juhtimisõiguseta sõitmisega. Järgmisel päeval suundus ta Maanteeameti liiklusregistri büroosse juhiluba uuendama ning talle on väljastatud uus juhiluba nr ET982453. Kahetseb ja tunnistab eksimust.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 8-9), milles

on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks karistuse suuruse osas alused kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Juhtimisõigus oli peatunud LS § 124 lg 3 p 1 sätete

kohaselt seoses juhiloa XXX kehtivuse lõppemisega alates 03.11.2014. Väärteomenetluses

kogutud tõendi (Maanteeameti liiklusregistri väljatrükiga) on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Kui isik juhib mootorsõidukit, hoolsuskohustus rikkudes jätnud veendumata sõiduki juhtimisõigust tõendava dokumendi kehtivuse olemasolus, vastutab ta LS § 201 lg 2 järgi sõltumata sellest kas ta seda teadis või mitte. Arvestades eelpool toodut

on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 8-9), kaebaja ei ole avaldanud soovi kaebuse arutamiseks kohtuistungil.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud M.D kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokolli (VT toim lk 1) kohaselt 10.11.2014 kl 18:10 juhtis M.D Tallinnas

Pargi tn ja Rahu tn ristmikul mootorsõidukit BMW 320D registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Menetlusalune isik rikkus seega LS

§ 90 lg 1 p 1 ning pani toime LS § 201 lg 2 kvalifitseeritava rikkumise. Väärteoasja

materjalidest nähtuvalt on M.D tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT toim lk 4).

LS § 124 lg 3 p 1 sätestatu kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivuse aeg on lõppenud. Maanteeameti liiklusregistri väljatrüki (VT tl 7) kohaselt juhtimisõigus oli peatunud seoses juhiloa XXX kehtivuse lõppemisega alates 03.11.2014. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 4), et ei olnud teadlik juhiloa aegumisest. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vastavalt LS § 201 lg 2 sätetele karistatakse juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest, kui juhtimisõigus on

3 peatatud või peatunud, kehtetukstunnistatud või juhtimisõigus ära võetud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kaebuses M.D selgitas, et ei olnud teadlik juhiloa aegumisest. Järgmisel päeval suundus ta Maanteeameti liiklusregistri büroosse juhiluba uuendama ning talle on väljastatud uus juhiluba.

Väärteoasjas kogutud materjalidest nähtuvalt kohus teeb järelduse, et isiku süü käesolevas väärteoasjas ei ole suur. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et M.D käitumine LS § 201 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kaebusest selgub, et M.D tunnistab oma süüd ning kahetseb siiralt ja puhtsüdamlikult toimepandut tegu. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja M.D-le LS § 201 lg 2 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot.

Leo Kunman Kohtunik