1-14-10229/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-14-10229

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsembril 2014. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasja number 1-14-10229 (14278000012) Kriminaalasi L.B süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav L.B

isikukood: XXX; elukoht: XXXX

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 02.08.2012 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 2 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat; Väärteokorras karistatud 5-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

Süüdi tunnistada L.B KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 02.08.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva võrra ning mõista L.B liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada L.B-le mõistetud 4 (nelja) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga 296 (kakssada üheksakümmend kuus) tundi.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata L.B-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise perioodil on L.B kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 lg 1 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada tsiviilhagi. VÕS § 127 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista L.B-lt 50 (viiskümmend) eurot A.H kasuks tasumisega A.H arveldusarvele nr XXXX Swedbank AS. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista L.B-lt sundraha 532,50 eurot

(viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) riigituludesse.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.B-lt 48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigituludesse õigusabikulude katteks. Menetluskulu summas 580,50 eurot (viissada kaheksakümmend eurot ja 50 senti) tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida viitenumber 99914700046128 Selgituseks märkida: „L.B, 1-14-10229, menetluskulu 29.12.2014.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasumisega hiljemalt 14.01.2016. a. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud

menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab

L.B süüdistatakse selles, et tema tungis ööl vastu 01.02.2014.a lukustamata ukse avamise teel Tartumaal XXXX keldriboksi ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.H kuuluva mootorsae Stihl väärtusega 529 €, käsihaaratsi Fiskars väärtusega 50 €, langetuslabida Fiskars väärtusega 35 € ja järkamismõõdulindi väärtusega 30 €. Sellega pani L.B toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega.

Kokkuleppe sisu

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus L.B-le KarS § 199 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 02.08.2012 otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu ja 28 päeva võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada L.B-le mõistetud 4 kuu 28 päeva pikkune vangistus

üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 296 (kakssada üheksakümmend kuus) tundi tööd ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tsiviilhagi ja asitõendid.

Kannatanu A.H on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 50 (viiskümmend) eurot. Süüdistatav tunnistab tsiviilnõuet. TsMS § 440 lg 1 alusel kuulub hagi õigeksvõtul põhinev nõue

rahuldamisele. L.B on kannatanule kahju tekitanud õigusvastase teoga. Materiaalse kahju hüvitamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 127 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Tsiviilhagi tuleb tasuda A.H arveldusarvele nr XXXX Swedbank AS.

Asitõendid puuduvad.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 532,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 48 eurot. Menetluskulude summa on 580,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab

kohus menetluskulude tasumise ositi 1 aasta jooksul, kuna pensionärina ei ole võimalik süüdistataval menetluskulusid tasuda KrMS § 417 lg 2 ettenähtud ühekuulise tähtaja jooksul.

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/