1-14-10137/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-14-10137

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsembril 2014. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Prokurör Margit Pärn Kriminaalasja number 1-14-10137 (14278000171) Kriminaalasi N.J süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

N.J isikukood: XXX; elukoht: XXXX

Tõkend: elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 04.-06.10.2014) Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 16.11.2010. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 järgi 10 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud koos juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks; 2) 21.02.2012.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 121

järgi § 65 lg 2 alusel 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 902 tundi tähtajaga 2 aastat; 3) 16.10.2012.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 120,

§ 121 järgi § 65 lg 2 alusel vangistusega 11 kuud ja 17 päeva. väärtegude eest karistatud 4-l korral.

Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

Süüdi tunnistada N.J KarS § 121 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.-06.10.2014. a, s.o 3

(kolm) päeva ning mõista N.J-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui N.J ei pane

18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas, XXXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 29.12.2014. a Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendid: 2 DVD-plaati salvestistega. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista N.J-ilt sundraha osa 300 (kolmsada)

eurot riigituludesse. Menetluskulu summas tuleb tasuda Maksuja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida viitenumber 99914700046173

Selgituseks märkida: „N.J, 1-14-10137, menetluskulu 29.12.2014.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasumisega hiljemalt 14.01.2016. a. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta muud menetluskulud summas 379,38 eurot (kolmsada seitsekümmend üheksa eurot ja 38 senti) riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud

menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab

N.J-i süüdistatakse selles, et tema 04.10.2014 kella 21:26 paiku Tartumaal XXXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase S. M suhtes, mis seisnes selles, et lõi ühe korra lahtise käega kannatanule näkku. Sellise tegevusega tekitas N.J kannatanule S. M füüsilist valu ja alahuule põrutushaava.

Sellega pani N.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, teise inimese löömise.

Kokkuleppe sisu

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus N.J-ile KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka N.J-i eelvangistuses viibitud aeg

04.-06.10.2014.a, s.o 3 (kolm) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus N.J-i suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul

toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole. Kriminaalasjas on asitõendiks DVD-plaadid kõneja videosalvestistega, mis asuvad toimikus. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb asitõendid jätta kriminaalasja juurde.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 532,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 144.- eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel posti ja kutsete kätte toimetamise kulud on 2,88 eurot. Menetluskulude summa on 679,38 eurot. Majandusliku olukorra tõttu käib menetluskulude täies ulatuses tasumine N.J-ile ilmselt

üle jõu. N.J elatub pensionist ja ülalpidamisel on kaks kooliealist last. Seetõttu ja

resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda. Riigi kanda jääb osa sundrahast, õigusabikulud ja postikulud. N.J-i kanda jääb sundrahast 300 eurot KrMS § 180 lg 1 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 1 (ühe) aasta jooksul.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 1 aasta jooksul, kuna pensionärina ei ole võimalik süüdistataval menetluskulusid tasuda KrMS § 417 lg 2 ettenähtud ühekuulise tähtaja jooksul.

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/