4-14-8108/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2014, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-14 8108 – Kohtunik Kristel Vedro Sekretär Raili Raja Kohtuasi

G.I kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 11.09.2014

kiirmenetluse otsusele nr 10220142160539 väärteoasjas nr 2590,14,2793

Kaebuse esitaja

Menetlusalune isik G.I, isikukood xxx, elukoht xxxx xxxx

, õpib , väärteokorras karistatud. e-post: xxxx Koht

uväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Ida Prefektuur, esindaja Ave Uue Kohtuistungi toimumise aeg 28.11.2014, avalikul kohtuistungil Õiguslik alus VTMS § 132 p 1, § 135; § 155, § 156, kohus O t s u s t a s:

1. . Jätta G.I kaebus rahuldamata

2.

- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jätta Politsei korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 11.09.2014 kiirmenetluse otsus nr 10220142160539 väärteoasjas 2590,14,2793 muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on pooltele kättesaadav 29.12. 2014.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Alvar Laks koostas menetlusalusele isikule G.I-le .09.2014

kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2590,14,002793, sest menetlusalune isik

G.I

11.09.2014 kell 21.10 xxxx tänava xxxx tänava vahel xxxx tänava suunas liikudes juhtis mootorsõidukit xxxx xxxx, kiirusega 70 km/h +/- 6 teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 14 km/h. Mõõdetud seadmega Stalker II MDR nr AS008370, taatlemistunnistuse nr TTRSS-14/00021. Esmase juhiloa omajana juhtis mootorsõidukit, millel polnud ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärki. Väärteo toimepanemine on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli ja fototabeliga. Menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 ja § 106 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi.

Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Alvar Laksi 11.09.2014 otsusega määrati menetlusalusele isikule G.I-le Liiklusseaduse § 227 lg 1 ja § 242 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 13 trahviühiku ulatuses, s.o. 52 eurot.

2. 26.09.2014 esitas menetlusalune isik G.I Viru Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Alvar Laksi .09.2014 otsusele väärteoasjas 2590,14,002793. Menetlusalune isik G.I pöördus kohtu poole, et lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. Menetlusalune isik ei nõustu tema suhtes koostatud väärteootsusega ning palus selle tühistada. Isik leidis, et temale otsuses etteheidetud tegu ei vasta liiklusseaduses, karistusseadustikus ega ka üheski teises seaduses kirjeldatud väärteokoosseisule.

Kaebuse kohaselt, väärteomenetluse lõpetamise peaks kaasa tooma ka see, et käesoleval juhul on ekslikult koostatud materjalid selle kohta, et menetlusalune isik liikus xxxx tänaval. Tegelikkuses viibis xxxx tänaval hoopis politseiauto ja menetlusalune isik liikus mööda xxxx tänavat xxxx eest xxxx poole. Millisel hetkel politsei isikut märkas, isik tähele ei pannud. Politseid märkas isik esimest korda alles siis, kui nägi punaseid ja siniseid vilkureid enda taga.

Väärteoprotokolli ja kiirmenetluse otsusesse tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

VTMS § 19 lg 1 p- 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema s suhtes arutatakse. Tulenevalt karistusseadustiku (KarS) § 15 lg-st 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Tahtlusena on vaadeldav olukord, kus isik peab võimalikuks, et realiseerib süüteokoosseisule vastava asjaolu ning suhtub sellesse vähemalt ükskõikselt (KarS § 16 lg 4). Seega on väärteo eest vastutuse jaatamiseks vajalik tuvastada, et isik pidas vähemalt võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu realiseerimist. Vajalik on tuvastada, et menetlusalune isik pidas vähemalt võimalikuks, et ületab kiirust. Samuti on vajalik välja selgitada, kas sõitmise ajal isik pidas vähemalt võimalikuks, et magnetiga pagasiluugile kinnitatud vahtraleht on ära tulnud.

Kuna aga väärtegude uurimiseks on ette nähtud kindel menetluskord ning VTMS § 87 kohaselt on menetleja seotud väärteoprotokolli teokirjelduse piiridega, tuleb vastata küsimusele, kas väärteoprotokolli teokirjelduses on või ei ole kirjeldatud, kas menetlusalune isik pidas või ei pidanud kiiruse ületamist võimalikuks. Käesoleval juhul konstateeringut selle kohta kas isik kohtuvälise menetleja arvates pidas või ei pidanud kiiruse ületamist ja vahtralehtede puudumist võimalikuks, samuti kas ta kiitis selle sisimas heaks, kiirmenetluse otsusest ei nähtu.

Ettevaatamatuse puhul tuleb aga ära näidata, kuidas oleks isik pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral käituma, s.t konstrueerida tuleks hoolsuskohustusele vastav käitumine. Selleks on vaja püstitada küsimus, kuidas toiminuks menetlusaluse isiku asemel keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik. Seetõttu saab olla karistatav mitte hoolsa käitumise kohustuse rikkumine, vaid hoolsa teo tegemata jätmine. Et objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist oleks väärteoasjades üldse võimalik tuvastada, peab tulenevalt VTMS §-st 87 olema teokirjelduses kajastatud ka see, milline olnuks see hoolas tegu, mille tegematajätmist ette heidetakse.

Seega on väärteoprotokolli teokirjelduses kirjeldatud muuhulgas ka selliseid tegusid, mis ei ole karistatavad, kuivõrd esineb olukordi, kus isik vaatamata tähelepanelikule ja kohusetundlikule suhtumisele ikkagi kiirust ületab (või juhib sõidukit, millel puudub vahtraleht). Sellisel juhul on vastutus KarS § 18 lg-st 3 tulenevalt siiski välistatud. Seetõttu on kaebuse esitaja seisukohal, et tema suhtes alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega.

Täiendavalt märkis menetlusalune isik, et vahtralehtede puudumise osas ei vasta tema poolt toimepandu ka tegelikkuses LS § 242 lg 1 süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele. Lisaks sellele, et tema teo subjektiivset külge (ega rikutud objektiivset hoolsuskohustust) ei ole kiirmenetluse otsuses välja toodud, on oluline märkida, et enne sõidu alustamist oli vahtraleht kinnitatud sõiduki tagaküljele magnetiga. Isik sai algul aru, et vahtralehtedega seoses peeti probleemiks seda, et natuke oli jäänud eesmist vahtralehte esiklaasi ääre taha varjule. Siiski on aru saada, et tal oli vahtraleht olemas. Seda, et taga vahtralehte polnud, nägi menetlusalune isik alles toimikust.

Menetlusalune isik alustas sõitu olukorras, kus nii ees kui taga vahtraleht siiski oli ning sõidu ajal see eemaldus. Hooletusega saaks antud juhul tegemist olla siis, kui isik ei oleks täitnud enda objektiivset hoolsuskohustust. Enne sõidu alustamist oli vahtraleht alles. Seetõttu täit is menetlusalune isik objektiivse hoolsuskohustuse – kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et vahtraleht oli olemas. Sisuliselt heidetakse menetlusaluse isiku hinnangul temale kiirmenetluse otsuses ette vahtralehe olemasolu pideva kontrollimata jätmist, sest teokirjelduse kohaselt juhtis isik sõidukit, millel lihtsalt vahtraleht puudus. Analüüsimata on jäetud see, kas isikul üldse oli objektiivselt võimalik vahtralehe puudumist tähele panna. Objektiivse hoolsuskohustuse järgimise raames on kindlasti lubatav ka vahtralehe kadumise korral lähima tankla või muu müügikohani sõitmine, et see endale soetada, kui tankla pole just piisavalt lähedal, et mõistlik on sinna minna jalgsi. Seetõttu ei saa pelgalt sellest, et isik juhtis mootorsõidukit, millel ei olnud üht vahtralehte, järeldada väärteo toimepanemist. Selliselt jäetakse täielikult tähelepanuta teo toimepanemise subjektiivne külg. Tegemist on kohtuvälise menetleja püüdega kohaldada nn objektiivset vastutust, mis ei ole aga õigusriiklikus karistusõiguses lubatud.

Sisuliselt heidab kohtuväline menetleja selliselt ette seda, et menetlusalune isik pidevalt sõidu ajal ei kontrollinud vahtralehe "püsimist". Ka see, et isiku tegu pidanuks sellisel juhul olema kvalifitseeritud KarS § 13 lg 1 – LS § 242 lg 1 järgi, on pigem vormistuslik küsimus. Küll aga on jäetud ka sisuliselt tähelepanuta, et sellist objektiivset hoolsuskohustust luua oleks täiesti ebamõistlik. Käsitlemata on jäetud see, milline olnuks menetleja arvates käesoleval juhul tähelepanelik ja kohusetundlik suhtumine KarS § 18 lg 3 tähenduses. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Käesoleval juhul on vaja lahendada küsimus, kas isik on käitunud tähelepanelikult ja kohusetundlikult. Vastus sellele küsimusele saab olla üksnes jaatav. Autojuhtidelt nõuda, et nad sõidu ajal pidevalt kontrolliksid, kas vahtraleht on veel alles, oleks faktiliselt mittetäidetav ja õiguslikult ebaproportsionaalne. Autojuht peaks siiski keskenduma sõiduki juhtimisele. Enne sõidu alustamist vahtralehe olemasolu kontrollimisega on täidetud ka objektiivne hoolsuskohustus ning isik ei vastuta vahtraleheta sõitmise eest. Ka seetõttu palus menetlusalune isik kohtul tema suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega.

3. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastuses menetlusaluse isiku G.I kaebusele on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRSS-14/00021) ja tehniliselt korras kiirusmõõturiga (mõõteseadmega) Stalker II MDR nr AS008370. Juhile näidati kiirusmõõteseadme tabloole fikseeritud näitu. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli kiirusmõõturi lugem 70 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-6 km/h. Seega menetlusalune isik ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 14 km/h.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika on kehtestatud Liiklusseaduse § 199 lõike 6 alusel 01.07.2011.a (jõustus) Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ 2.peatükis. Sõidukiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel.

Osaledes autojuhina liikluses igapäevaselt on igal sõiduki juhil välja kujunenud taju tema poolt valitud kiiruse suhtes, st. juht teab ja saab aru, kui suur on tema sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasja nr. 2590,14,2793 on menetletud vastavalt seadustikule. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida politseiprefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust.

Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja Alvar Laks arvestanud karistuse kohaldamise alusega, milleks KasS § 56 lg 1 kohaselt on G.I süü. Karistus on proportsionaalne isiku süüga. Hinnangu aluseks on isiku poolt toime pandud tegu mitte isik ise. Seega eeltoodust lähtuvalt palus kohtuväline menetleja jätta Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinik Alvar Laks’i otsus väärteoasjas nr.

2590,14,2793 muutmata ja G.I kaebus rahuldamata.

4. Menetlusaluse isiku täiendava seisukoha kohaselt kohtuvälise menetleja vastuses sisaldub kaks lauset, mis vajavad seisukoha esitamist. 1) Osaledes autojuhina liikluses igapäevaselt on igal sõidukijuhil välja kujunenud taju tema poolt valitud kiiruse suhtes, st juht teab ja saab aru, kui suur on tema sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust. 2) Mootorsõiduki juht on kohustatud järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine.

Kõik see võib olla tõepoolest õige. Nende väidetega ei ole sisuliselt võimalik mitte nõustuda – neis sisalduvad erinevad objektiivsed hoolsuskohustused, mida kohtuvälise menetleja hinnangul sellest samast seisukohast nähtuvalt on 11.09.2014.a. rikutud. Alles praegusel hetkel on võimalik aru saada, milliste objektiivsete hoolsuskohustuste rikkumise tõttu on ette heidetud LS § 227 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

Täiendavalt tuleb märkida sedagi, et õiguskirjanduses on leitud, et alati tuleb eeldatavat normirikkumist võrrelda antud olukorras õiguskorrale vastava normikohase käitumisega ning näidata, millist hoolsusnormi isik rikkus. Sellise nõutava käitumise, st hoolsusnormi, ongi kohtuväline menetleja konstrueerinud enda 16.10.2014 vastuses.

Hoolsusnormide olemasolu ja sisu on KarS § 18 lg 3 kohaselt vastutuse eelduseks olevateks asjaoludeks. Et nende üle saaks kohtumenetluses arutada, pidanuks need VTMS §-st 87 kohaselt olema kajastatud kiirmenetluse otsuse teokirjelduses. Vaidlustatud otsuses nõutavat käitumist toodud ei ole. Toodud on asjaolud, millest nähtuvalt on täidetud eriosa normides sisalduvad tunnused. Esitamata on jäetud aga vastutuse eelduseks olevad karistusõiguse üldosas sätestatud asjaolud.

Menetlusalune isik jäi enda varasema taotluse juurde tühistada kiirmenetluse otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega.

Kohtu põhjendused

5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, ära kuulanud tunnistaja Rainis Kaljuvee, leiab, et G.I kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 11.09.2014 otsus väärteoasjas nr 2590,14,2793 muutmata.

6. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 106 lg 3 kohaselt autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes

2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

LS § 227 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

LS § 242 lg 1 kohaselt mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, §-des 205–207, §-des 209, 211 ja 212, §-des 214– 219, §-des 221–224 või §-des 226–241 sätestatud väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks.

7. Kohus loeb menetlusaluse isiku G.I süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.

Kohus loeb süü tõendatuks väärteoprotokolliga, millest nähtub, et G.I 11.09.2014 kell

21.10 xxxx tänava xxxx tänava vahel xxxx tänava suunas liikudes juhtis mootorsõidukit xxxx xxxx, kiirusega 70 km/h +/- k teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 14 km/h. Esmase juhiloa omajana juhtis mootorsõidukit, millel polnud ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärki.

Kohus loeb süü tõendatuks veel kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mis on koostatud 11.09.2014 xxxx juures ning millest nähtub, et G.I poolt juhitud mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx liikumiskiirus xxxx tänava teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, 11.09.2014 kell 21.10 oli 70 km/h +/- 6 km/h.

Kohus loeb süü tõendatuks veel fototabeliga, mis on koostatud 11.09.2014 patrullpolitseiniks Alvar Laks poolt ning kus fotol nr 1 on vaade sõidukile xxxx registreerimismärgiga xxxx eest, kus algaja juhi tunnusmärgid on mitte nähtaval kohal ja fotol nr 2 on vaade sõidukile xxxx registreerimismärgiga xxxx tagant, kus algaja juhi tunnusmärgid puuduvad.

Kohus loeb süü tõendatuks veel tunnistaja Rainis Kaljuvee ütlustega, mille kohaselt 11.09.2014 kella 21.10 oli ta patrullteenistuses koos Alvar Laksiga, teostasid liiklusjärelevalvet xxxx tänaval (xxxx vahelisel lõigul) ning märkasid neile vastu tulevat sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx, mille kiiruseks fikseeris patrullpolitseinik Alvar Laks 70 km/h.

Antud teelõigul suurim lubatud kiirus on 50 km/h. Tunnistaja ja Alvar Laks pöörasid alarmsõiduki ümber ning andsid antud sõidukile punaste-siniste vilkuritega

peatumismärguande. Sõiduki juhti kontrollides selgus, et sõidukit juhtis G.I, ik xxx, kellel on esmased juhiload. Sõidukil ei olnud nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärke. Ees oli halvasti paigaldatud vahtraleht, vahtraleht oli ees armatuurilt ära vajunud, taga vahtraleht puudus.

8. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus tuvastas, et menetlusalune isik G.I pani väärteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg

4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik G.I juhtides mootorsõidukit kiirusega 70 km/h +/- 6 teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, möönis, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Samuti leiab kohus, et menetlusalune isik, olles esmase juhiloa omaja ning juhtides mootorsõidukit, millel polnud ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärki, möönis, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu.

Kohus märgib G.I vastuväitele, et kiirmenetluse otsusest ei nähtu, et ta pidas või ei pidanud kiiruse ületamist ja vahtralehtede puudumist võimalikuks, järgmist. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Väärteoprotokollis on märgitud süüteo objektiivsed tunnused, isikule etteheidetav tegevus, et ta juhtis sõidukit ületades sõidukiirust et ta ei omanud algaja juhi tunnusmärki. Vaid ja

tegevusetusdelikti puhul tuleb välja selgitada see, kas isik oleks saanud teisiti käituda. See tähendab, et süüdistades isikut tegevusetuses, tuleb konstrueerida nõutav tegu, näidates ära, milline oleks olnud kohustusele vastav käitumine. Seega, kuna tegemist on tegevusdeliktiga, mida isikule ette heidetakse, ei pidanudki kohtuväline menetleja protokollis välja tooma, kas G.I pidas või ei pidanud kiiruse ületamist ja vahtralehtede puudumist võimalikuks.

KarS § 15 lg 3 alusel on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega tuleneb karistusõiguse üldisest põhimõttest, et isik rikkudes süüteo objektiivseid tunnuseid, on teadlik, et tema teos esinevad süüteo subjektiivsete tunnused. Antud juhul on isik teod toime pannud kaudse tahtluse . KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb ga

teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Tunnistaja Rainis Kaljuvee ütluste kohaselt vastas G.I politseiniku küsimusele, miks ületasid kiirust, et tal on kiire. Ta väitis, et ei vaadanud kogu aeg spidomeetrit, seega pidas ta ka ise võimalikuks, et sõidukiirust ületas. Ka on tõendamist leidnud tunnistaja Rainis Kaljuvee ütlustega, et G.I autol oli ees vahtraleht armatuurilt ära vajunud ning taga see puudus. Tunnistaja sõnul vaatas G.I kohe kui teda kinni peeti tagaklaasile, et polegi vahtralehte, seega ei vasta tõele G.I väited, et tal oli taha paigaldatud magnetiga vahtraleht, mis sõites ära kukkus. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine ning sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast kinnipidamine. G.I neid nõudeid ei täitnud, seega pani ta väärt toime kaudse tahtlusega. eo

Lisaks märgib kohus, et menetlusalune isik on nõustunud kiirmenetlusega, andnud süüteo toimepanemise kohta ütlused ja kinnitanud kiirmenetlusega nõustumist ja ütluste andmist oma allkirjaga. Isik oli süüteo toimepanemise ajal täisealine ja esinesid muud kiirmenetluse kohaldamise asjaolud. Seega ei ole rikutud ka kiirmenetluse kohaldamise aluseid.

Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku G.I väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse §-des

15 lg 1 p 2 ja § 106 lg 3 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik G.I. Menetlusnorme rikutud ei ole.

10. Liiklusseaduse § 242 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Menetlusalusele isikule G.I-le Liiklusseaduse § 242 lg 1 alusel määratud rahatrahv 13 trahviühiku ulatuses, s.o. 52 eurot, on alla sanktsiooni keskmist määra. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on .09.2014 otsuses väärteoasjas nr 2590,14,2793 õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku G.I karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et menetlusalusele isikule G.I-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on kooskõlas süüteo raskusega ning puudub alus rahatrahvi vähendamiseks. Kohus leiab, et menetlusalust isikut G.I-le määratud rahatrahv on kooskõlas Liiklusseaduse § 242 lg 1 nõuetega.

11. Eeltoodud põhjendustel tuleb G.I kaebus jätta rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna .09.2014 otsus väärteoasjas nr 2590,14,2793 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik