3-14-51884/49 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta EDM taotlus tema kolmanda isikuna haldusasjas nr 3-14-51884 menetlusse Keelduda EDM apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2014. a otsuse
Legislator headnote
AI generated3-14-51884/49 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: novembri 2014. a otsuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2014, Tallinn
Haldusasja number
3-14-51884
Haldusasi
SNA kaebus Eesti Vabariigi poolt tekitatud mittevaralise
kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – SNA, volitatud esindaja Viktor Turkin
Vastustaja – Eesti Vabariik (Justiitsministeerium kaudu),
volitatud esindajad Moonika Möller ja Gunnar Vaikmaa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2014. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
EDM taotlus kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks ja
apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Kolmanda
isikuna
menetlusse
kaasamise
taotluse
rahuldamata jätmine ja apellatsioonkaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta EDM taotlus tema kolmanda isikuna haldusasjas nr 3-14-51884 menetlusse
kaasamiseks rahuldamata.
2. Keelduda EDM apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2014. a otsuse
peale haldusasjas nr 3-14-51884 menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus EDM-
le.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates (HKMS § 21 lg 4, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 09.02.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-16627 tunnistati SNA ja EDM
lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ning määrati kindlaks SNA ja tema alaealise lapse HJDM
suhtlemise kord. Tallinna Ringkonnakohus muutis 31.05.2010 määrusega maakohtu määratud
suhtlemiskorda. Määrus jõustus 18.06.2010.
2. SNA esitas 26.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi poolt tekitatud
mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot. Kaebaja märgib, et tekkinud on olukord,
kus ajaperioodil september 2011 kuni august 2014 on katkematult eksisteerinud kaebaja ja lapse
vahelist suhtluskorda määrav seadusjõus kohtulahend, kas esialgse õiguskaitse või (erinevates
kohtuastmetes) menetlust lõpetava lahendi näol, ent sellest hoolimata ei ole kaebajal kolme aasta
jooksul mitte ühelgi korral õnnestunud määruse nõuete kohaselt lapsega kohtuda (2012. a kevadel
Rocca al Mare keskuse mängutoas toimunud paari katsetust ei saa asjaoludest tulenevalt lugeda
3-14-51884
2(2)
kohtumääruse nõuetekohaseks täitmiseks). Kaebaja järjepidevad pöördumised ning abipalved
eestkosteasutuse, kohtutäituri ning kohtu poole ei ole andnud vähimatki tulemust olukorra
parandamiseks.
3. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.11.2014 otsusega SNA kaebuse osaliselt ja mõistis Eesti
Vabariigilt Justiitsministeeriumi kaudu SNA kasuks välja mittevaralise kahju summas 7500 eurot
ja mõistis Eesti Vabariigilt Justiitsministeeriumi kaudu SNA kasuks välja menetluskuluna tasutud
riigilõivu summas 230 eurot ja 60 senti.
4. EDM esitas 18.12.2014 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse tema kolmanda isikuna menetlusse
kaasamiseks põhjusel, et ta on kaebaja lapse ema ja seisab lapse huvide ja õiguste eest. Ka esitas
EDM apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 21.11.2014 otsuse tühistamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
5. HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna
menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. HKMS § 21
lg 1 sätestab, et kolmanda isiku võib kohus menetlusosalise taotluse või omal algatusel kaasata
menetlusse selle igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kolmas isik
võib enda menetlusse kaasamist taotleda kohtulahendi peale edasi kaevates. Sel juhul lahendatakse
tema kaasamine edasikaebuse menetlusse võtmise lahendamisel. EDM on põhjendanud taotlust
sellega, et on kaebaja lapse ema ja ta seisab lapse huvide ja õiguste eest. Käesoleval juhul on
kaebaja esitanud kahjunõude Eesti Vabariigi vastu seoses sellega, et riik on kaebaja arvates jätnud
tagamata tõhusa õigusloome lapsega suhtluskorra lahendite täitmisel. Tallinna Halduskohus
rahuldas 21.11.2014 otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju
summas 7500 eurot. Kohus leidis, et riik on olnud hooletu, jättes tagamata efektiivse regulatsiooni
suhtluskorra kohtulahendite täitmisel. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kahjunõue riigi vastu ei
saa puudutada EDM ega tema lapse õigusi ega huve. Suhtluskord on jõustunud kohtulahendiga
kindlaks määratud. Kahju hüvitamise nõue puudutab üksnes küsimust, kas riik on tekitanud
kaebajale kahju või mitte. Eelneva põhjal jääb EDM taotlus kolmanda isikuna
apellatsioonimenetlusse kaasamiseks rahuldamata.
II
6. HKMS § 187 lg 2 sätestab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel
tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel
loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 6 sätestab, et
apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust.
Ringkonnakohus jättis EDM taotluse kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks rahuldamata,
seega puudub EDM-l apellatsioonkaebuse esitamise õigus. HKMS § 187 lg 6 sätestab, et kohus
toimetab apellatsioonkaebuse tagastamise määruse menetlusosalistele kätte. Koos määrusega
tagastab ringkonnakohus EDM-le apellatsioonkaebuse koos lisadega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/
Ruth Plaks