1-13-10745/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-10745

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2014, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-10745 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär Heli Väinaste

Enjar Malm Tõlk

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid U.N vangistusest tingimisi ’i enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu U.N, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, keskeriharidus, elukoht xxxx

Kar p 04.07.2015 istuse kandmise algus 05.07.2013 ja lõp Kaitsja

vandeadvokaat Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON

Jätta U.N enne tähtaega vabastamata. vangistusest tingimisi

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu

(asukoht Keskv , 72713 Paide) kasuks 139,32

äljak 10 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 32 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 23,22 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud kor üüdimõistetu U.N-i kaitsjana osutatud õigusabi ras s

eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 a el välja mõista U.N-ilt lus menetluskuluna kaitsjatasu

139,32 ( sada kolm

eurot ja 32 senti) eurot riigituludesse v.-adv. üks kümmend üheksa Matti Reinsalu

poolt osutatud õigusabi eest.

U.N tasuda väljamõistetud summa

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr

EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu

stumisest tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõu arvates. Kui rahal

ine nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 03.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.N-i vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

U.N kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega 30.12.2013

mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. U.N tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Vastavalt KarS §

64 lg 1, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti U.N-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja U.N-i karistati vangistusega 8 (kaheksa) kuud. KarS §

68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 29.03.2013 31.03.2013, s.o 3 –

(kolm)

- 13.06.2013, s.o päeva ning 12.06.2013

2 (kaks) päeva, kokku on 5 (viis) päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 7 (seitse) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva koht umaja 05.07.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega –

(üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva – mõisteti U.N-ile ning

liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 1

(üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistusaja algust loetakse alates 05.07.2013.

U.N-i on kriminaalkorras karistatud 9-l korral. Varasemalt on isikut kriminaalkorras karistatud varavastaste ja isikuvastaste kuritegude, samuti põgenemise eest.

Kuritegude toimepanemise ajendiks on sõltuvusprobleemid. uritegude dünaamika on K

vahelduv (valdavalt varavastased, on kasutanud vägivalda). Individuaalse täitmiskava kohaselt on kinnipeetav käesoleva vangistuse jooksul 2013-2014 aastal osalenud majandustöödel (koristajana), 2014.a alates kuni käesoleva ajani osaleb kinnipeetav tööhõives tootmishoones (keevitajana). Isik on 2014.a osalenud riigikeele A1 taseme kursusel, toimunud on vestlus kriminaalhooldajaga alkoholi liigtarvitamise teemal. Isikul on olemas motivatsioon probleemidega tegelemiseks, kuid puuduvad oskused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud jääb tal veel enam kui 1 aasta 5 kuud ning kanda enam kui

6 kuud vangistust.

Kinnipeetaval on 3 kehtiv distsiplinaarkaristust. at

Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslase I M aadressil xxxx. Võimaliku vabanemise korral soovib isik elama asuda vanemate juurde, emale V P kuuluvasse 2-toalisesse korterisse aadressile xxxx. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei ole isiku ema sellega nõus ning ei toeta poja vabanemist antud aadressile. Põhihariduse omandamise järel lõpetas kinnipeetav Tallinna Kutseõppekeskuses keevitaja eriala. Isik ei ole enesetäiendamisele vastu ja soovib ka riigikeelt edasi omandada. Enne vangistust oli kinnipeetaval xxxx ulatuses. Isik töötas oma sõnul Pärnus juhutöödel. Vaatamata sellele, et isik on pidevalt töötanud, on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid. Eeltoodust järeldub puudulik toimetulekuoskus ja

kulutamisharjumus. Vangistuse perioodidel on isik töötanud. Ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub.

Kinnipeetava lähiringkonda kuuluvad elukaaslane I M, isa N P, kellega on suhted konfliktsed ja ema V P isik toime , kellega suhtleb peamiselt telefoni teel. Võttes arvesse, et varasemalt on pannud kuritegusid koos kaaslastega, võib järeldada, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku mineviku või mõtteviisiga inimesed. Isik on mõjutatav, sest ta tunnistab, et läheb kergesti kaasa lihtsal teel raha saamise nimel. V P ei usu, et isik oleks võimeline vabaduses hakkama saama alkoholi liigtarvitamata. Alkoholijoobes olles on isik toime pannud kuritegusid ja käitunud vägivaldselt. Isik on ühel korral kodeeritud kolmeks aastaks, ent peale seda asus taas kuritarvitama alkoholi. Isiku suhtlusringkonnas on samuti alkoholi kuritarvitajad. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav nõustub sellega, et probleemide lahendamiseks peaks midagi tegema, kuid ise ta elab põhimõttel „üks päev korraga“. Suhtlemisel isik ei väljenda kuritegelikke hoiakuid.

Alates 1996. aastast on isik 5-l korral vangistuses viibinud. Motiveeritust elada seaduskuulekalt väljendab isik vaid sõnades, vabaduses olles eluviisi muutnud ei ole.

Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus alkoholi liigtarvitamises, vägivalla kasutamises, majandusliku kasu saamise eesmärgis. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%. Tulenevalt eeltoodust Viru Vangla toetab U.N-i ennetähtaegset vabastamist. Tingimisi enne tähtaega vabastamise korral teeb Viru Vangla ettepaneku panna kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et ete suhete põhjuseks isa N konflikts P on

U.N-i senine käitumine ja alkoholi liigtarvitamine. Perekond kasutas erinevaid võimalusi, et aidata U.N alkoholisõltuvusest vabaneda, sealhulgas kodeerimine alkoholisõltuvusest, kuid see ei toonud tulemusi. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega, kellega on suhted säilinud ka vangistuse perioodil. Vanemate korteris aadressil xxxx ei ole kinnipeetav elanud üle 15 aasta, ehkki see on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kinnipeetava ema xxxx teada oli U.N-ile enne vangistust määratud

(xxxx) ldusele on U.N-i on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kriminaalhoo isikut määratud 2 trollnõuete -l korral. Esimese katseaja jooksul esinesid erinevate kon rikkumised. Kriminaalhooldusametniku hinnangul kõik probleemid, mis tekkisid katseaja jooksul, olid seotud U.N-i alkoholi kuritarvitamisega. Teine katseaeg lõppes kinnipeetaval karistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata isikule ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused.

U.N avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul saab ta endale nädala jooksul töökoha. Ta ei teadnud, et garantiikirja on vaja. Tööle , ühte saaks ta xxxx xxxx firmasse xxxx. Ta hakkab elama koos elukaaslasega aadressil xxxx i ole. Ema ja . Alkoholi tarvitamisest suudab ta hoiduda. Alkoholisõltuvust tal e elukaaslasega on ta vanglas igapäevaselt suhelnud telefoni teel. Kinnipeetav tunnistas, et neil elukaaslasega on plaanis kooselu registreerida. Kriminaalhooldaja ei ole teda külastanud, seepärast ta ei andnud elukaaslase aadressi. Kui ta vabaneb, siis on ta nõus täitma kõiki kohustusi. Kinnipeetav palub anda talle võimalus.

Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soo tingimisi enne vi võtta osa U.N-i

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt

06.10.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega,

leiab prokurör siiski, et süüdimõistetu U.N-i

ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. U.N-i varasem elukäik ning toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isik on 9-l korral kriminaalkorras karistatud, sh alusel (st I astme kuriteo - raskendavatel asjaoludel KarS § 200 lg 2 p 4,7

röövimise eest) Käesoleva asja materjalidest nähtub, et ning kandnud karistust ka vanglas.

kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, sii vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § s

75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. lnõuet Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrol (KarS § 75 lg Kinnipeetav ei ole varem õigustanud kohtu usaldust ega ole

1 p 3,4,5). osanud

hinnata temale Viru Maakohtu 21.07.2010 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes katseaja tingimusi. kohtu 26.07.2010

Vangistus pöörati Viru Maa

kohtumäärusega täitmisele. Eeltoodust järeldub, et varasemad reaalsed ja tingimuslikud karistused ei ole talle positiivset e susega ripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäo jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tulenevalt toimepandud kuritegude ohtlikkusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku Enne kergekäelist ennetähtaegset vabastamist.

vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (diagnoositud

alkoholisõltuvus , mida võib pidada uue kuriteo Väärib ) toimepanemise riskifaktoriks.

märkimist, et eelmain selt süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja itud iseloomustuse koha

vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 36% puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise ja 40%. Seega on U.N-i

tõenäosus. Tuleb rõhutada, et KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. U.N kannab hetkel

liitkaristust mh eest Viru Maakohtu 05.07.2013 kohtuotsusest röövimise toimepanemise

lähtuvalt. K käesoleval hetkel karistust kannab, on oma uritegu, mille eest kinnipeetav

o

lemuselt vägivaldne ja samas jõhker. Ta mõisteti süüdi „selles, et tema 09.02.2012 ajavahemikul 12.30-13.00, olles joobeseisundis aadressil xxxx ide juures, taga asuvate garaaž

tegutsedes koos A. S- ungis kallale A. B- ga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, t le, lõi

viimast rusikatega vastu nägu, tekitades füüsilist valu, ning võttis kannatanu taskust mobiiltelefoni Sony Ericsson maksumusega 90,45 eurot.“ Isik on rikkunud ka vanglarežiimi.

Vangistuses on kinnipeetavale distsip määratud kolm linaarkaristust, mis näitab tema

neg kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 atiivset suhtumist õiguskorda. Vastavalt Riigikohtu määrusele kohtuasjas nr 3

06 on vangistusest ennetähtaegse -1-1-91- vabastamise oluliseks

tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise

korral ühiskonna heao Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel saa jätta lu ohustatud. ei

kõrvale toimepandud kuriteo raskust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste isikupuutumatusse, omandisse ja kaaskodanike turvatundesse. Prokuratuur ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest olukorras kus, olles varasemalt korduval t

kriminaalkorras karistatud, pani ta toime jõhkrad vägivaldsed varavastased ja isikuvastase kuriteo. ne Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaeg vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Arvestades isikut ja tema poolt toimepandud kuritegude U.N-i tehiolusid, e on prokuratuur käesoleval ajal tema nnetähtajalisele vabastamisele vastu.

Kaitsja palus kohtul

kaaluda U.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. kaitsealune on varasemalt mitmeid kordi seadust rikkunud, tal Kaitsja märkis, et on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid see kõik on olnud minevikus. See on midagi sellist, mida enam muuta ei saa, kuid kas nende tegude pinnalt ja kaitsealuse käitumisest vanglas saab prognoosida seda, et ta jätkab vabaduses samasugust elu. Mis puutub alkoholi, siis selles osas on kaitsealune muutunud kinnipidamiskohas n.ö puhtaks leheks ja sellisena on tal võimalus vabaduses jätkata. Kaitsealusel on küll distsiplinaarkaristused, kuid teisest küljest on ta osalenud sotsiaalprogrammides ja on kinnipidamiskohas töötanud ja töötab ka praegu. Oluline on see, et tal on eriala ja ta töötab praegu keevitajana. Kahjuks ei ole tal garantiikirja töötamise kohta vabaduses. Kaitsealune on kindel, et vabaduses ta töökoha keevitajana leiab.

Väike segadus on siin elukohaga, sest ema teda enda juurde elama võtta ei taha, kuid kaitsealuse sõnul soovib ta elukaaslase juurde elama minna. Ta soovib ka seadustada kooselu elukaaslasega. Sellega suudaks ta ka elukoha küsimuse lahendada. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine tähendab allutamist teatud tingimustele. Kaitsealune on nõus neid tingimusi täitma ning siis oleks tema käitumise ja elu üle kindel kontroll.

Vangla toetab tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega kaitsja, , Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et ei kuulu vangistusest süüdimõistetu U.N

tingimisi enne tähtaega vabastamisele. U.N-i on kriminaalkorras karistatud 9-l

korral, korduvalt on ta kandnud reaalset vanglakaristust. Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega 05.07.2013 tunnistati U.N

U.N süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. tunnistati Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega 30.12.2013 süüdi

KarS § järgi kuritegude eest, mis on toime pandud enne eelmist

199 lg 2 p 4,8; 121

kohtuotsust. Seega kannab U.N käesoleval ajal karistust muuhulgas esimese raskusastme varavastase kuriteo

varasemad

– röövimise eest. Eeltoodu näitab seda, et nii karistused reaalsete vangistuste 2-l korral näol kui ka kriminaalhooldaja käitumiskontrollile

määramine eripreventiivset mõju, sest ta , ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku on jätkanud uute tahtlike kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel elukoht, sest ga aadressile xxxx, elukaaslase I M vanemad ei ole nõus tema elama asumise elukohta aadressil xxxx ei ole aga kriminaalhooldusametnik kontrollinud. Alkoholi tarvitamist

(diagnoositud alkoholi uue kuriteo toimepanemise peamiseks sõltuvus) tuleb pidada

riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Ka töökoha puudumine

uue kuriteo , mille tõttu on raskendatud majanduslik toimetulek, võib suurendada toimepanemise riski. Eeltoodust tulenevalt, samuti arvestades kinnipeetava tutvusringkonda kriminaalse tausta ning tatavust, on kohtu hinnangul suur ja mõtteviisiga isikute näol mõju tõenäosus, et kinnipeetav jätkab tähtaega vabastamisel kuritegude vangistusest tingimisi enne

toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 36% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise ja jooksul on 40%, mis ei ole sugugi madal risk. tõenäosus sama a Arvestamata ei saa kehtiv distsiplinaarkaristust. jätta ka seda, et U.N on kolm at

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02 -1-1-91-06 on .11.2006 määrusele nr 3

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset

vabastamist. Kohus leiab, et suhtes selliseid asjaolusid ei esine. U.N-i

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt k

ulus õigusabi osutamiseks 139,32 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik