3-14-52426/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Vanglas kinni peetav isik A.M. on esitanud Tartu Halduskohtule „Avaldusena“ pealkirjastatud kaebuse Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt esitab A. M. hagi 3 aasta eest summas 10 950 eurot ehk 10 eurot päevas, sest kamber on arvestatud ühele inimesele. Kaebaja viitab, et pöördub kohtusse teistkordselt ning palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebuse juurde on A. M. lisanud Tartu Vangla direktorile adresseeritud venekeelse kahju hüvitamise nõude, mis oli vanglas registreeritud 18.03.2014 nr-ga 1-13/504-1.
Legislator headnote
AI generated3-14-52426/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a
Kohtuasja number 3-14-52426 Määruse kuupäev 29.12.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas
10 950 eurot
Resolutsioon
1. Võtta asja materjalide hulka Tartu Vangla poolt 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695 esitatud tõendid A.M. keeleoskuse kohta ja haldusasja nr 3-14-56 kohtuistungi protokoll;
2. Tagastada A.M. kaebus haldusasjas nr 3-14-52426;
3. Määrus saata kaebajale;
4. Kaebus tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1. Tartu Vanglas kinni peetav isik A.M. on esitanud Tartu Halduskohtule „Avaldusena“ pealkirjastatud kaebuse Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt esitab A. M. hagi 3 aasta eest summas 10 950 eurot ehk 10 eurot päevas, sest kamber on arvestatud ühele inimesele. Kaebaja viitab, et pöördub kohtusse teistkordselt ning palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebuse juurde on A. M. lisanud Tartu Vangla direktorile adresseeritud venekeelse kahju hüvitamise nõude, mis oli vanglas registreeritud 18.03.2014 nr-ga 1-13/504-1.
Kohtu seisukoht
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
Kohus on seisukohal, et A.M. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.
Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.
3. Tartu Vangla on haldusasjas nr 3-14-50392 edastanud kohtule Tartu Vangla 27.03.2014 otsuse nr 1-13/312-2 A. M. kahju hüvitamise taotluste menetlusse võtmata jätmise kohta. Nimetatud otsusega on jäetud menetlusse võtmata A. M. poolt perioodil 05.03.2014 – 26.03.2014 esitatud 201 venekeelset kahju hüvitamise taotlust ja need on A. M. tagastatud. Otsuses viidatakse Eesti Vabariigi põhiseadusele, haldusmenetluse seadusele, keeleseadusele ja Justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr
72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ning leitakse, et A. M. oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta, mistõttu tuleb taotlused esitada eesti keeles või tõlkida need enda kulul. Kuna vangla otsusest nähtub, et sellega on tagastatud kõik A. M. perioodil 05.03.2014 – 26.03.2014 esitatud kahju hüvitamise taotlused, siis järelikult tagastati nimetatud otsusega ka kaebaja taotlus nr 1-13/504-1.
Kohus märgib, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see siiski seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kahjunõudega kohtusse.
Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsusest asjas 3-08-2392 tuleneb, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast.
4. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. M. kahju hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt.
Kaebaja kahju hüvitamise taotlus oli esitatud vene keeles. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lgst 1 tuleneb, et sellisel juhul saadetakse kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale. Samas sätestab VSkE § 491 lg 2, et võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 5).
Kaebajal puudusid piisavad rahalised vahendid kaebuste tõlkimiseks. Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud ja on viidanud A. M. eesti keele oskusele, kuna A. M. on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles. Tartu Vangla on 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695 edastanud kohtule mitmeid A. M. eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumisi. Nimetatud pöördumised tõendavad kohtu hinnangul seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A.
M. eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Samuti on kaebaja Tartu Halduskohtus 09.04.2014 haldusasjas nr 3-14-
56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.
5. Eeltoodut arvesse võttes on kohus veendunud, et A. M. valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on kaebaja keeleoskust õigesti hinnanud. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla 27.03.2014 kaebaja kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata, on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
Kuna kaebajal on Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole A.
M. kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
6. Kaebuse tagastamise tõttu puudub käesoleval juhul vajadus võtta seisukoht kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mare Priks kohtunik