1-14-3504/38 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-3504

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-3504

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Urmas Simon (määratud korras)

Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid K.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu K.E

( ; ik: endine nimi: E.S XXX; viibib XXX Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 17.12.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada K.E karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 18.03.2016.a, millest esimeseks 9 (üheksaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist

valvet ning määrata ta selleks tähtajaks XXX Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere

talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada K.E järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

2

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada K.E suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 9 (üheksa) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

3. KrMS § 180 alusel mõista K.E-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi

osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva

jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri

2800049777 ja selgitusse: „K.E , kohtuasi nr 1-14-3504, kaitsjatasu”. Kui

menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

4. K.E-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. K.E vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks XXX Vanglale, prokurörile, XXX Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talitusele ja K.E-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XXX Vangla esitas 09.12.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

XXX Maakohtu 21.04.2014.a kohtuotsusega tunnistati E.S süüdi KarS § 329 ja § 424 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 10 kuu ja 27-päevase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka.

Karistuse kandmise algus oli 20.04.2014.a ja lõpp on 18.03.2016.a.

K.E kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal osaleb alates 20.10.2014.a LOP programmis. Distsiplinaarkaristused puuduvad.

XXX Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

3

K.E kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et K.E

lähedaseks isikuks vabaduses on tema abikaasa XXX. K.E soovib vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise järelevalvega aadressile XXX. XXXOÜ oleks nõus võtma K.E tööle tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalvega.

30.10.2014.a teatas kriminaalhooldusametnik, et 27.10.2014.a seisuga on aadressi XXX maakond omanikuks XXX, kes on andnud omapoolse nõusoleku selle kohta, et K.E asub elama XXX maakond.

K.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Prokuröri abi Paul Pikma esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta K.E’i ennetähtaegset vabanemist, mitte nõustudes vangla arvamusega, mis on toodud kinnipeetava iseloomustuses. Isik on olnud korduvalt kriminaalkorras karistatud kuid see ei ole

avaldanud mõju tema hoiakutele ega käitumisele. Isik on varasemalt rikkunud

kriminaalhooldusnõudeid. Samuti iseloomustuse kohaselt isiku suhtumine õiguskorda ei ole

selline, mis prokuröri arvates õigustaks isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Iseloomustuse kohaselt kinnipeetav „ei aktsepteeri, et ühiskonna liikmeks olemine eeldab ka teatavat vastust. Ta pole oma kuritegusid sooritades mõistnud oma süütegude tõsidust ja järeldusi

teinud“. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on kuritegu mille eest seadusandja on ette näinud karistuse selle potentsiaalse tagajärje – liiklejate elule, tervisele või varale tekkida võiva

kahju – ärahoidmiseks. Kui kinnipeetav ei suuda aru saada, et joobes mootorsõidukijuhid põhjustavad aastas kümneid liiklusõnnetusi mis lõppevad inimeste surmaga siis tuleks tal selle

üle pikemalt reaalses vangistuses järele mõelda. Samuti kinnipeetav toimepandud kuriteoga

rikkus talle kohtuotsusega pandud keeldu, mis samuti viitab isiku väljakujunenud õigustrikkuvale käitumisele.

Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist,

kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, Kinnipeetav on nõus tegelema alkoholiprobleemiga. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et K.E võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik K.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetava käitumine vanglas praegust karistust kandes olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama.

Samuti võib sellest järeldada, et praegune vangistus on pannud K.E mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed

ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt

esitatud materjalidele on kinnipeetaval probleemid alkoholi kuritarvitamisega, lähtub kohus

ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud

4

kuritegude üle ning lubadusest alkoholi enam mitte tarvitada. Kohus arvestab ka kinnipeetava avaldatud tahet alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab K.E arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav soovib oma

seniseid hoiakuid muuta, kinnitab ka tema osalus vangistuse ajal sotsiaalprogrammis

„Liiklusohutuse programm“. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 12 %, mis ei ole kõrge näitaja ning kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla.. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib

anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ning alkoholist hoiduma.

Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab K.E tingimisi

ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli

ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid

muutusi, andes samas K.E-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele

ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist.

Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on K.E olemas ka kindel eluja töökoht ning abikaasa toetus ning

kriminaalhooldusega on nõustunud ka K.E , saades aru selle vajalikkusest ja

kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/