1-13-10220/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-10220

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-10220

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi XxxVangla esitatud materjalid L.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu L.V (ik: XXX; viibib XxxVanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 17.12.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

REXXXUTSIOON

1. Vabastada L.V karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

20.06.2016.a, millest esimeseks 4 (neljaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks XxxVangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna

Paide esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada L.V järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada L.V suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

3. L.V-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. L.V vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks XxxVanglale, prokurörile, XxxVangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esindusele ja L.V-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XxxVangla esitas 03.12.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava L.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Pärnu Maakohtu 11.02.2014.a kohtuotsusega tunnistati L.V süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel 2 aasta 3 kuu ja 26- päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 28.02.2014.a ja lõpp on 20.06.2016.a.

L.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis „Liiklusohutuse programm“ ning alates

26.05.2014.a omandab puidupingioperaatori eriala, toimuvad individuaalsed vestlused psühholoogiga. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. XxxVangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

L.V kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanedes asub kinnipeetav elama Xxx. Antud korter on sobilik elektroonilise valve paigaldamiseks. Vabanedes garanteerib OÜ Xxx süüdimõistetule töökoha.

L.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Prokuröri abi Paul Pikma esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta L.V ennetähtaegset vabanemist, mitte nõustudes vangla arvamusega, mis on toodud kinnipeetava iseloomustuses. Arvamuse aluseks on asjaolu, et isik on korduvalt karistatud kuid ei ole varasemate karistuste mõjul oma käitumist muutnud, pani katseajal uue kuriteo toime, samuti hinnang uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse osas on iseloomustuse kohaselt kõrge (41%).

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et L.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on tema käitumine vanglas praegust karistust kandes olnud korrektne, mida kinnitab

distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et praegune vangistus on pannud L.V mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetaval probleemid alkoholi kuritarvitamisega, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle ning lubadusest alkoholi enam mitte tarvitada. Kohus arvestab ka kinnipeetava avaldatud tahet alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab

L.V arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav soovib oma seniseid hoiakuid muuta, kinnitab ka tema osalus vangistuse ajal sotsiaalprogrammis „Liiklusohutuse programm“. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav hakanud enda jaoks probleemile lahendust otsima, pidas programmis osalemist endale kasulikuks, see andis kindlust ja uusi mõtteid. Samuti on vangla välja toonud, et isikul on tekkinud tugev motivatsioon muutusteks, väärtustab praegust peret ja stabiilsust. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda veel võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ning alkoholist hoiduma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § lg kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab L.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas L.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on L.V olemas ka kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka L.V, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/