1-14-9945/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-14-9945

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsembril 2014.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-14-9945 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Kriminaalasi Imbi Kangur-Popova

K.T süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi

Prokuröri abi Raigo Aas

Süüdistatav K.T , isikukood: XXX,

kodakondsuseta, keskeriharidusega, emakeel vene keel,

elukoht XXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud

ühel korral, 02.04.2008 Harju Maakohtu otsusega KarS § 423 lg 1 järgi karistusega 2 aastat, millest koheselt tuli ära

kanda 6 kuud, ülejäänud karistus KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi katseajaga 3 aastat, lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmisega 2 aastaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 05.06.2014 (kahtlustatavana kinni peetud 17.- 18.05.2014)

Menetluse lii Kokkuleppemenetlus

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K.T KarS § 263 p 1 vangistus 5 järgi ja mõista talle karistuseks kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.05-18.05.2014.a, mil K.T oli kahtlustatavana kinni peetud, seega kokku 2 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks

4 kuud ja 28 päeva vangistust.

- 2 -

Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3

alusel jätta vangistus 4 kuud 28 päeva täielikult tingimisi täitmisele

pööramata, kui ei pane jooksul toime uut kuritegu ning täidab K.T 2-aastase katseaja kriminaalhooldaja järelevalve all, KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 29.12.2014.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid: CD-plaat – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse:

K.T-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot, määratud kaitsja tasu 96 eurot.

Kohustada K.T tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 52,13 eurot.

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu-

ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega K.T-le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha-

või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul,

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik:

- 3 - K.T süüdistatakse selles, et tema rikkus 17.05.2014.a kella 20.00 ajal Tallinnas Laagna teel Lasnamäe suunas liikunud autobussis nr 68 avalikku korda ja bussis viibivate isikute rahu sellega,

et lõi esmalt kohtueelsel uurimisel tuvastamata meesterahvast rusikaga näkku, misjärel nimetatud

meesterahvas lõi K.T ühe korra rusikaga näkku. Seejärel istus K.T oma istmele tagasi ning paari minuti pärast lõi ta bussis viibinud tema jaoks võõrast Jevgeni Belokobõlskit

(Belokobõlski) ühe korra rusikaga näo piirkonda, põhjustades sellega Jevgeni Belokobõlskile

füüsilist valu. Seejärel tekkinud rüseluse käigus pidi buss peatuma, reisi katkestama ning bussis viibinud isikud väljusid bussist.

Kuna K.T häiris avalikus kohas kõrvaliste isikute rahu ja kasutas füüsilist vägivalda isiku

suhtes, kes ei ole temaga isiklikult seotud ning taoline käitumisviis on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse ja avalikku korda, siis pani K.T oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga ei ole varalist kahju tekitatud. Kannatanu Jevgeni Belokobõlskile on tekitatud füüsilist ja moraalset kahju, tsiviilhagi ei ole esitatud.

Karistuse liik ja määr:

Süüdistatav K.T , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt

prokurör taotleb kohtus K.T süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ja karistada vangistusega 5 kuud, mida ei pöörata KarS § 74 lg 1 alusel täitmisele, kui K.T ei pane 2- aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva arvata karistusaja hulka, ärakandmisele kuuluv karistus – 4 kuud

28 päeva vangistust.

Kohtuistungil jäi süüdistatav K.T sõlmitud kokkuleppe juurde.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt

kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused

sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et

menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe

on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel K.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

K.T-lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 532,50 eurot, määratud kaitsja tasu 96 eurot.

Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei

ole võimalik. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7

- 4 -

sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude

vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest.

Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1- 110-13 p 7, määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik