3-14-52135/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated15.09.2014 saabusid Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku A.M. „Avaldusena“ pealkirjastatud kaebused, mis registreeriti haldusasjadena 3-14-52135, 3-14-52141 ja 3-14-52149. Haldusasjana nr 3-14-52135 registreeritud kaebuses märgib A. M., et ta sai Tartu Vanglalt vastuse nr 1- 13/164-2, ta ei ole sellega nõus ja pöördub kohtusse hagiga 10 eurot päevas selle eest, et tal ei ole kuskil hoida asju. Kaebuse juurde on A. M. lisanud Tartu Vanglas 07.02.2014 registreeritud venekeelse kahju hüvitamise nõude nr 1-13/164-1.
Legislator headnote
AI generated3-14-52135/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et A.M. kaebused kuuluvad tagastamisele alljärgneval põhjusel.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s t e t a g a s t a m i s e k o h t a
Kohtuasjade numbrid 3-14-52135; 3-14-52141; 3-14-52149 Määruse kuupäev 23.12.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasjad A.M. kaebused Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes
Resolutsioon
1. Võtta haldusasjade nr 3-14-52135, 3-14-52141 ja nr 3- 14-52149 materjalide hulka Tartu Vangla poolt 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695 esitatud tõendid A.M. keeleoskuse kohta ja haldusasja nr 3-14-56 kohtuistungi protokoll;
2. Tagastada A.M. kaebus haldusasjas nr 3-14-52135;
3. Tagastada A.M. kaebus haldusasjas nr 3-14-52141;
4. Tagastada A.M. kaebus haldusasjas nr 3-14-52149;
5. Määrus saata kaebajale;
6. Kaebused tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu
15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1. 15.09.2014 saabusid Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku A.M. „Avaldusena“ pealkirjastatud kaebused, mis registreeriti haldusasjadena 3-14-52135, 3-14-52141 ja 3-14-52149.
Haldusasjana nr 3-14-52135 registreeritud kaebuses märgib A. M., et ta sai Tartu Vanglalt vastuse nr 1- 13/164-2, ta ei ole sellega nõus ja pöördub kohtusse hagiga 10 eurot päevas selle eest, et tal ei ole kuskil hoida asju. Kaebuse juurde on A. M. lisanud Tartu Vanglas 07.02.2014 registreeritud venekeelse kahju hüvitamise nõude nr 1-13/164-1.
Haldusasjana nr 3-14-52141 registreeritud kaebuses märgib A. M., et ta sai Tartu Vanglalt vastuse nr 1- 13/169-2 ja ta ei ole sellega nõus, sest riik peab väljastama aluspesu (aluspüksid, sokid) kuna ta on riiklikul ülalpidamisel. Kaebuse juurde on A. M. lisanud Tartu Vanglas 07.02.2014 registreeritud venekeelse kahju hüvitamise nõude nr 1-13/169-1.
Haldusasjana nr 3-14-52149 registreeritud kaebuses märgib A. M., et ta sai Tartu Vanglalt vastuse nr 1- 13/158-2, ta ei ole sellega nõus ja pöördub kohtusse hagiga summas 10 000 eurot selle eest, et öösel põleb valgus, mis segab puhkamist ja organismi taastumist. See on tervisele kahjulik. Kaebuse juurde on A. M. lisanud Tartu Vanglas 07.02.2014 registreeritud venekeelse kahju hüvitamise nõude nr 1- 13/158-1.
Kohtu seisukoht
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et A.M. kaebused kuuluvad tagastamisele alljärgneval põhjusel.
Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.
3. A. M. on kaebuste juurde lisanud 07.02.2014 Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõuded. Dokumentide lisamisest kaebuste juurde teeb kohus järelduse, et kaebaja soovib samu hüvitamisnõudeid esitada ka kohtumenetluses. Lisaks kattuvad kohtueelses menetluses esitatud nõuded kaebuses märgituga. Kuna A. M. on kaebuse juurde lisanud Tartu Vanglale esitatud kahjunõuete originaaldokumendid, siis teeb kohus järelduse, et nimetatud kahjunõuded on kaebajale vangla poolt tagastatud.
Kahjunõuetes kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel tuvastas kohus, et Tartu Vangla on haldusasjas nr 3-14-169 edastanud kohtule Tartu Vangla 18.02.2014 otsuse nr 1-13/157-2 A.M. kahju hüvitamise taotluste menetlusse võtmata jätmise kohta. Nimetatud otsusega on muu hulgas jäetud menetlusse võtmata A. M. 07.02.2014 esitatud 46 venekeelset kahju hüvitamise taotlust ja need on A. M. tagastatud. Otsuses viidatakse Eesti Vabariigi põhiseadusele, haldusmenetluse seadusele, keeleseadusele ja Justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ning leitakse, et A. M. oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta, mistõttu tuleb taotlused esitada eesti keeles või tõlkida need enda kulul. Kuna vangla otsusest nähtub, et sellega on tagastatud kõik A.
M. 07.02.2014 esitatud kahju hüvitamise taotlused, siis järelikult tagastati nimetatud otsusega ka kaebaja taotlused nr 1-13/164-1, nr 1-13/169-1 ja 1-13/158-1 ja A. M. on kaebuses ekslikult märkinud vangla vastuste numbriteks 1-13/164-2, 1-13/169-2 ja 1-13/158-2, sest taotlused tagastati ühise vastusega nr 1-13/157-2.
Kohus märgib, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see siiski seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kahjunõudega kohtusse. Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsusest asjas 3-08-2392 tuleneb, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast.
4. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. M. kahju hüvitamise taotlused tagastanud õiguspäraselt.
Kaebaja kahju hüvitamise taotlused oli esitatud vene keeles. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lgst 1 tuleneb, et sellisel juhul saadetakse kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale. Samas sätestab VSkE § 491 lg 2, et võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 5).
Kaebajal puudusid piisavad rahalised vahendid taotluste tõlkimiseks. Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotlused tagastanud ja on viidanud A. M. eesti keele oskusele, kuna A. M. on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles. Tartu Vangla on 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695 edastanud kohtule mitmeid A. M. eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumisi. Nimetatud pöördumised tõendavad kohtu hinnangul seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A. M. eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Samuti on kaebaja Tartu Halduskohtus 09.04.2014 haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.
5. Eeltoodut arvesse võttes on kohus veendunud, et A. M. valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on kaebaja keeleoskust õigesti hinnanud. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla 18.02.2014 kaebaja kahju hüvitamise taotlusi tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlused tagastati läbi vaatamata, on kaebajal kahju hüvitamise nõuetes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõuetes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole A. M. kaebused kohtus lubatavad ning need kuuluvad tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
6. Kuna A. M. kaebused kuuluvad tagastamisele, siis puudub vajadus võtta seisukoht kaebaja riigilõivust vabastamise taotluste suhtes.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mare Priks kohtunik