3-14-52029/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52029

Haldusasi A.B. kaebus kohtunik Julia Vernikova tegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 800 eurot

RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus A.B.le läbivaatamatult. 2. Sekretäril edastada käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

MENETLUSE KÄIK

1. 05.09.2014 sai Tallinna halduskohus A.B. kaebuse kohtunik Julia Vernikova tegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 800 eurot või kaebajalt konfiskeeritud arvuti tagastamiseks. Kaebaja väitel on talle tekitatud varalist kahju seoses sellega, et 10.03.2010 kriminaalasjas nr 1-09-3576 (kaebuses ilmselt ekslikult märgitud nr 1- 09-3476) kohtunik Julia Vernikova tehtud kohtuotsuse alusel hävitati (konfiskeeriti) arvuti, mille kaebaja oli ostnud oma tütrele ja mis asja menetluses oli võetud asitõendina uurimisele. Lisaks taotles kaebaja menetlusabi, paludes kaasata asja tõlkija ja vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest.

2 2. 23.10.2014 määrusega kohus jättis kaebuse käiguta, andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates ning hoiatas, et kaebuse puuduste tähtajal kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitas määruses muu hulgas järgmist: „7. Antud juhul kaebaja taotleb kriminaalasjas nr 1-09-3576 kohtunik Julia Vernikova 10.03.2010 tehtud kohtuotsuse alusel arvuti konfiskeerimisega seoses tekitatud kahju hüvitamist summas 800 eurot või arvuti tagastamist. Nimetatud kohtuotsus jõustus 18.08.2010. Kaebaja on kohtumenetluse käigus (sh kohtulahendiga) tekitatud kahju hüvitamiseks pöördunud Tallinna halduskohtusse alles 05.09.2014. Et Harju maakohtu 10.03.2010 otsus kriminaalasjas nr 1-09-3576 tehti kaebaja suhtes ja selles oli ette nähtud ka asitõendite – arvutite - konfiskeerimine, siis ei saanud võimalik kahju tekitamine kaebajale koheselt märkamatuks jääda, mis viitab seaduses ettenähtud kaebetähtaja olulisele ületamisele. Et kaebaja ei ole kaebuses aga märkinud, millal ta kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai, siis tuleb kaebajal nimetatud asjaolu kohta kirjalikult täiendav selgitus esitada. /.../ 8. /.../ Kohus selgitab, et antud juhul kaebusest ei nähtu ja kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et kohtunik J. Vernikova oleks kaebuses käsitletud teemaga seonduvalt või kriminaalasja nr 1-09-3576 menetluse käigus toime pannud kuriteo (või muu süüteo), mistõttu kohtu hinnangul, ei ole RVastS § 15 lg 1 alusel kahju hüvitamise taotlemise eeldused täidetud. Isegi seda ei nähtu, et kohtunik oleks teinud vale kohtulahendi (vastupidi, see on jõustunud). Samuti ei nähtu kaebusest ega selle lisadest, et kaebajale üldse kahju on tekkinud. Seda enam, et kaebaja taotleb alternatiivselt arvuti tagastamist, sest asitõendite aegumistähtaeg on viis aastat, mille järgselt need hävitatakse. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et arvuti on käesolevaks ajaks hävitatud (et Julia Vernikova hävitas arvuti), mistõttu väide kaebajale tekitatud kahjust on antud juhul paljasõnaline. /.../ 10. Kaebaja hindab kahju suuruseks 800 eurot, samas jääb arusaamatuks, millisel alusel on taotletav summa kujunenud. Kaebaja on vaid üldiselt märkinud, et tegemist on arvuti keskmise maksumusega, samas ei ole ühtegi sellekohast tõendit kohtule esitatud. Lisaks jääb arusaamatuks, millist arvutit üldse kaebuses mõeldakse, kuna 10.03.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-3576 konfiskeeriti 3 lauaarvutit ja 1 sülearvuti. Seega tuleb kaebajal taotletava summa kujunemise osas vastav arvutuskäik või muud asjakohased täiendavad selgitused esitada (HKMS § 59 lg 1, § 63). 11. /.../ Täiendavalt kohus selgitab, et kriminaalasjas tehtud lahendi (kohtuotsuse) vaidlustamise kord on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus, mis andis kaebajale õiguse 10.03.2010 kriminaalasja nr 1-09-3576 tehtud otsuse apellatsioonikorras vaidlustamisel oma õiguste kaitsmiseks (sh asitõendite hindamise küsimuses). Seega tuleb kaebajal täiendavalt selgitada, kas ja kuidas ta nimetatud korda oma õiguste kaitsmisel järgis, st mida kaebaja on teinud enne kohtu poole pöördumist väidetavalt tekitatud kahju võimalikuks ennetamiseks/vältimiseks. 12. /.../ Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemiseks tuleb kohtule esitada nõuetekohane taotlus ja taotleja majandusliku seisundi teatis (HKMS § 111, § 115, blanketid lisatud määrusele) ning kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu vangla isikukonto väljavõte.“

3. Kaebaja on 23.10.2014 kohtumääruse (tõlgituna vene keelde) kätte saanud 12.11.2014 (tl 14). Kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oleks seega olnud 27.11.2014.

4. 25.11.2014 sai kohus kaebuse täpsustuse. Kaebaja jääb seisukoha juurde, et arvuti on hävitatud ja restitutsioon ei ole võimalik, kuna jõustunud kohtuotsuses sisaldub korraldus hävitada äravõetud arvutid. Kaebaja märgib, et loobub arvuti tagastamise nõudest natuuras. Kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-3576 jõustus 18.08.2010 Riigikohtu otsusega. Asjaolu, et kõrgemalseisvad kohtud ei parandanud kohtunik J. Vernikova viga, annab tunnistust EIK art

3 13 rikkumisest. Kaebaja on esitanud taotluse asjas tõendite kogumiseks, leides, et oluliste asjaolude tõendamiseks on vaja asja juurde lisada kriminaalasja nr 1-13-2276 materjalid, kus on foto ja materjalid arvuti kohta, millest käib jutt, sh selgitus väärtuse kohta (800 eurot). Lisaks taotleb kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Asjaolu, mis tingis kaebuse esitamise kolme aastast tähtaega ületades, on tingitud sellest, et kaebaja suhtes teostati kriminaaljälitust KarS § 303 järgi. Tsiviilkohtu poole pöördus kaebaja seetõttu, et teda viis eksitusse kohtu esimees H. Särgava. Kaebaja leiab, et on tegemist Põhiseaduse § 25 rikkumisega ja tal on õigus kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel.

5. Kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtpäevaks 27.11.2014 A.B. midagi täiendavat ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 39 lg 1 p 4 kohaselt kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. Riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 2 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist summas 800 eurot. Seega kuulub kaebuse eest tasumisele riigilõiv 24 eurot. Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 23.10.2014 määruses (selgitava osa p 12) kohus selgitas, et menetlusabi taotlemiseks tuleb kohtule esitada nõuetekohane taotlus ja taotleja majandusliku seisundi teatis (HKMS § 111, § 115) ning kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu vangla isikukonto väljavõte. Kuigi kohus edastas kaebajale koos määrusega menetlusabi taotlemiseks vajalikud blanketid, 25.11.2014 kaebuse täpsustuse dokumendiga ega ka hiljem ei ole kaebaja nõuetekohaselt menetlusabi taotlenud, esitamata on blanketil nõuetekohaselt vormistatud taotlus ja taotleja majandusliku seisundi teatis. Samas ei ole lisatud ka tõendit, millest nähtuks, et kaebaja oleks tasunud seaduses ettenähtud summas riigilõivu (24 eurot). Seega on üks olulisi kaebuse menetlusse võtmist takistavaid puudusi kõrvaldamata.

7. Kaebaja on esitanud kaebuse täienduses taotluse kaebuse esitamise möödalastud tähtaja ennistamiseks. Kohus selgitab, et HKMS § 124 lg 1 kohaselt kohus kontrollib alles eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Seega ei saa kohus lahendada tähtaja ennistamise taotlust enne, kui kaebus on menetlusse võetud. Kaebust ei saa aga menetlusse võtta ainuüksi sellepärast, et riigilõiv on tasumata. 8. Kaebaja leiab, et on tegemist PS § 25 rikkumisega ja tal on õigus kahju hüvitamisele RVastS § 7 lg 1 alusel. Kohus selgitab, et PS § 25 kohaselt igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele, kuid see ei tähenda siiski õigust piiramatule kahju hüvitamisele. Kahju hüvitamise täpsemad tingimused, ulatuse ja korra peab sätestama seadus. RVastS § 1 lg 1 sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega, so esmaste õiguskaitsevahendite (primaarnõuete) kasutamise kohustus, mis on vastutuse koosseisuliseks elemendiks. Seega eelpool märgitud

4 sätetest ja kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised põhilised tingimused: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Kui kasvõi üks nendest elementidest puudub, kahju hüvitamist ei järgne. Kaebuse alusel kohus tõlgendas, et tegemist on RVastS § 15 lg 1 alusel kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise taotlemisega. Nimetatud alusel kahju hüvitamist võib taotleda üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Antud juhul kaebusest ega selle täiendusest ei nähtu ja kohtule ei ole esitatud ka ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et kohtunik J. Vernikova oleks kaebuses käsitletud teemaga seonduvalt või kriminaalasja nr 1-09-3576 menetluse käigus toime pannud kuriteo (või muu süüteo). Isegi seda ei nähtu, et kohtunik oleks teinud vale kohtulahendi (vastupidi, see on jõustunud kõrgeima kohtu lahendiga). Seega ei ole RVastS § 15 lg 1 alusel kahju hüvitamise taotlemise eeldused jätkuvalt täidetud. Kaebuse täienduses kaebaja leiab, et ta on õigustatud taotlema kahju hüvitamist RVastS § 7 lg 1 alusel. Sellega seoses kohus veelkord rõhutab, et RVastS alusel kahju hüvitise saamiseks peab olema esmalt tuvastatud avalik-õigusliku isiku kaebaja õigusi rikkuv õigusvastane tegu või toiming. Antud juhul ei nähtu kaebusest ja selle materjalidest, et sellist tegu või toimingut oleks tuvastatud. Kriminaalasjas nr 1-09-3576 10.03.2010 tehtud kohtuotsus on läbinud kontrolli kõigis kohtuastmetes ja jõustunud Riigikohtu lahendiga 18.08.2010. Seega ei ole kõrgemad kohtud leidnud, et nimetatud kriminaalasjas oleks kohus vale, seadusevastase otsuse teinud, mistõttu väide, et kõrgemad kohtud ei ole väidetavalt maakohtu viga parandanud, on kaebaja subjektiivne paljasõnaline seisukoht. Halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalasjas tehtud erinevate kohtuastmete kohtulahendite õiguspärasust. Eeltoodu kinnitab, et kaebaja õigusi rikkuv avaliku võimu õigusvastane tegu/toiming on tuvastamata ning seega üks olulisi kahju hüvitamise eelduseid on täitmata. Järelikult on kahjunõue kohtu hinnangul juba ainuüksi seetõttu perspektiivitu.

9. Kohus peab vajalikuks märkida lisaks asjaolule, et kaebaja ei ole taotlenud menetlusabi seaduses ettenähtud korras (vt p 6), ka seda, et kaebuse eduväljavaated on samuti üheks oluliseks tingimuseks kaebajale menetlusabi andmise otsustamisel. Nimelt menetlusabi andmisele on seadus (HKMS 111 lg 1) kehtestanud järgmised tingimused - menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Lisaks isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 111 lg 3). Antud juhul, kaebuse asjaolusid hinnates, menetlusabi andmise välistaksid edaspidi suure tõenäosusega kaebuse vähesed eduväljavaated, kuna kohtu hinnangul on kaebus esitatud tähtaega rikkudes, samuti ei ole täidetud kahju hüvitamise eeldused, mistõttu suure tõenäosusega kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning seega ei pruugi menetluses osalemine osutuda edukaks.

10. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Asjast nähtuvalt kaebaja ei ole kõrvaldanud kaebuse olulisi puudusi. Eelkõige on tasumata riigilõiv, samuti ei ole kaebaja taotlenud ettenähtud korras menetlusabi. Nimetatud asjaolu takistab asja läbivaatamist, kuna kohus ei saa kaebust menetlusse võtta ja seetõttu lahendada ka tähtaja ennistamise taotlust. Lisaks on ilmselgelt täitmata kahju hüvitamise eeldused, mistõttu ei ole võimalik kaebusega

5 saavutada selle eesmärki. Seetõttu on kohus seisukohal, et esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik