2-14-19119/27 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 23.12.2014, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Kohtujurist Enely Sepp Tsiviilasja number 2-14-19119 Tsiviilasi Xxxhagi Xxxvastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx) Hageja lepinguline esindaja: Jelena Xxx (e-post: xxx@justest.ee) Kostja: Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx, e-post: xxx)

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Xxx(hageja), Xxx(kostja) ja kompromissi alusel kohustuse võtnud isiku XxxOÜ (registrikood 10890319) (koos nimetatuna pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostja tasub hagejale 2500 (kaks tuhat viissada) eurot alljärgnevalt: 1.1.1 Summa 1500 (tuhat viissada) eurot tasub kostja hageja arveldusarvele nr. XXX enne 25.12.2014. Kostja kohustub esitama kohtule digitaalselt allkirjastatud panga poolt maksekorralduse 1500 euro tasumisest hageja pangakontole. 1.1.2 Summa 1000 (tuhat) eurot tasub kostja hageja arveldusarvele nr. XXX graafiku alusel 100 еurot igakuiselt kuu 30-ndaks kuupäevaks. Alustab maksetega hiljemalt 30.01.2015. 1.1.3 Punktis 1.1.2. toodud graafikust mitte kinnipidamisel kaotab maksegraafik oma kehtivuse ja võlasumma koos viivistega nõutakse välja kohtutäituri kaudu ühe summana. 1.2 Punktides 1.1.1. ja 1.1.2. märgitud summade tasumise kohustuse mittenõuetekohasel täitmisel tasub kostja hagejale viivist 0,2% iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata jäänud summast. 1.3 Pooled leppivad kokku, et käesolevas kompromissis kokkulepitud kohustuste kostja poolt täitmisel, puuduvad nendel igasugused nõuded teineteise vastu

2

korteriomandi asukohaga Paadi 14a-4 Tallinn (Paadi 14-4 Tallinn) üürilepingute alusel ning vastava korteriomandi kostja poolt kasutamisega seonduvalt ning kostja 11.02.2014 võlakirja alusel. 1.4 Käesoleva kompromissi tingimused kehtivad ainult kõik üheskoos, mis tähendab, et ükski tingimus ei kehti teiste käesolevas kompromissis kokkulepitud tingimusteta. 1.5 Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-14-19119 menetlus. 3. Tagastada Xxx(isikukood xxx) riigilõiv summas 125 (sada kakskümmend viis) eurot arvelduskontole XXX Swedbank AS-is. 4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on Xxx hagi Xxx vastu võla nõudes.

Pooled esitasid 22.12.2014 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille palusid kinnitada pärast seda, kui kostja on kohtule esitanud maksekorralduse hagejale 1500 euro tasumise kohta. Kostja on 22.12.2014 edastanud kohtule maksekorralduse 1500 euro tasumise kohta.

Pooled on vastavalt allkirjastatud kompromissile kinnitatud, et nad on teadlikud tsiviilasjas kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad kinnitada kompromissleping kohtumäärusega ja lõpetada tsiviilasja 2-14-119119 menetlus. Hageja taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, s.o 150 euro tagastamist hageja arvelduskontole nr XXX. Pooled on välistanud määruskaebuse esitamise võimaluse.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

3

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises.

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 14.05.2014 riigilõivu 95,78 eurot ja hagiavalduse esitamisel 23.10.2014 maksekorraldusega nr 62 riigilõivu 204,22 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis selgitusega „täiendav riigilõiv ta. Asjas nr. 2-14-19119“. Kokku on hagiavalduselt seega tasutud riigilõivu 300 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 14.05.2014. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Eelnevast tulenevalt kuulus hagiavalduselt tasumisele riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõivu määrade järgi. Hagihinnalt 3200 eurot kuulus seega tasumisele riigilõiv 250 eurot.

Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu, s.o 150 euro tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Seega tagastab kohus hagejale poole hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivust. Hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 125 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele hageja arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-is. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu (50 euro) tagastamist või kasutada Maksuja Tolliameti lõivu ja tagatiste kontol olevat enamtasutud summat teises menetluses riigilõivu tasumiseks.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled välistanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse.

Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik