1-14-10846/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 22. detsember 2014 Kriminaalasi (number ja nimetus) kriminaalasi nr 14284000352; kohtuasi nr 1-14-10846 riik O. J versus Asja lahendamine kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistata...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 22. detsember 2014 Kriminaalasi (number ja nimetus) kriminaalasi nr 14284000352; kohtuasi nr 1-14-10846
riik O. J versus Asja lahendamine kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav O.J (isikukood XXX; elukoht xxxxx xxxx
xxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus
KarS 424
§ järgi Kaitsja advokaat Kaja Kiilo
RESOLUTSIOON
(
) Kohtuotsuse resolutiivosa
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning
juhindude
-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. s kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada O.
(KarS) 424 J süüdi § järgi ja mõista talle karistusseadustiku
karistusena vangistus 1 ( 68 alusel arvata vangistuse aeg üks) aasta; KarS § 2 päeva eel
mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda karistusena mõistetud vangistuse O. -ile ks 11 J (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § alusel määrata, et 74 lg 1 ja 3 mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata O. -ile katseaeg 2 J
(kaks
O. ei pane J ) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui
katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumis 75 lg-s kontrolli
nõuded; määrata äitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks O. -ile k xxxxxx xxxx J
xxxxx xxxx - . xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx Asja lahendamisega seonduvad muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude ja muude kriminaalmenetluses kohaldatavate abinõude osas:
2.1 välja mõista riigi kasuks O. -ilt kriminaalmenetluse kulu 338 (kolmsada J
kolmkümmend kaheksa) € € on sundraha ja € õigusabi tasu 25 senti (millest 266.25 72 ; määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2015 a
jaanuari kuust igakuise menetluskulu osa 28 ( 19 senti tasumine, kakskümmend kaheksa) €
kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa
tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata -
jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;
2.2 O. -ile 117.60 (koos J õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu € käibemaksuga) jätta riigi kanda; 2.3 advokaat Kaja Kiilo kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise
taotlus 24 s.h ). € rahuldada ( käibemaks
2 Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord -des 318 321, mille kohaselt on sätestatud KrMS § –
kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § (Apellatsiooniõigus) sätestatud -s 318
alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku
apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale;
3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3
kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392); 3.4 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.5 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-
osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kon lnõudeid, võib kohus trol
kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;
3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust
menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on
rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad
kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi - vahendusel;
3.7 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe- § 248 (
menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU
OTSUSE PÕHJENDUSED (Kohtuotsuse põhiosa)
KrMS ( ) kohaselt § 249 Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.
1.
Süüdistus
Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise O. toime pannud kuriteona J
joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes
selles, et tema juhtis 21.12.2014 kella 13.36 ajal
Viljandi maakonnas Suure reg nr –Jaani linnas Köleri 4 maja juures mootorsõidukit Volvo S80
XXX XXX joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus on 1.00 mg/l).
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.
Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava
süüdimõistmiseks KarS § järgi ning karistamiseks KarS § 68 lg 1 424 vangistusega 1 aasta;
alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 21.12.20 – 14 22.12.2014.
Seega lugeda kandmata karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust KarS § 74 lg 1 ja ; lg 3 alusel
mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui
O. 2 - aastasel katseajal ei J
pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
3. Menetluskulud
3
Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse
kulude liigid ine ; § 173 § 179), - 2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude hüvitam ; § 180 § 188) - ning
3. jaos ( -
Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 § 192).
3.1.
Kululiigid
Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud KrMS §
-s 175 (Menetluskulud). 3.1.1. Sundraha
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on
teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi o 532,5
Valitsuse 28. novembri ), millega on 2013 määrusest nr 166 (Töötasu alammäära kehtestamine
kehtestatud alates 01. jaanuarist 2014 töötasu alammääraks 355 € kuus.
KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus
KrMS § s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjenda 179 lg- tud
on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 2 ) € 66,25 (532,5 .
3.1.2.
Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud
kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja
määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti
Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §
45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse - kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu
arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise
alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude
hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 3.1.2.1. Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi
O. -ile kohtueelsel uurimisel osutatud
J õigusabi ja sellega seonduvad sõidule
vajalikud kulutused o 165.60 48 €, millest kulutused otsesele õigusabile moodustavad €. Prokuratuur on kaitsja õigusabi tasutaotluse rahuldanud.
3.1.2.2.
Kohtulikul arutamisel riigi õigusabi
Kohtus esinemise eest on süüdistava kaitsja esitanud kohtule taotluse O. -ile J
kohtulikus menetluses osutatud õigusabis. s 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud Taotluse p- t 24 oimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu koos käibemaksuga
€. t kohtulikus menetluses loeb kohus usaldusväärseks ning taotlus tuleb Kaitsja tasuarvestus rahuldada.
3.2.
Menetluskulud kokku
Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 455.85 266,25 € (
+141.60+24+24 ).
3.3. se otsustused Menetluskulude hüvitami
KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri
määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hü tamine kohtumääruse ohtu vi
või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.
KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1
Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
KrMS § ) sätestatud erandeid -s 182 ( . Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine
Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale õigusabi osutamiseks Tomo O. -ile J
sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku €. Sõiduga seonduvad kulutused on võrreldes 117.60
sisulise õi . Kohtule teadaolevalt võinuks gusabi andmise kuludega ebaproportsionaalselt suured õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei
kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva
4
advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise
õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi
andmiseks tehtud kulutused sõitudele € jätta süüdi välja mõistmata. Sisuliselt 117.60 statavalt
jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud
advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt
advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdi riigile tagasi välja mõistmata statavalt .
KrMS § 180 lg 3 enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist kohaselt m
seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi- mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks
süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.
Arvestades süüdimõistetu majanduslikku ilukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb
O. -ilt riigi kasuks O. -ilt kriminaalmenetluse kulu 338.25 J J välja mõista €.
(digitaalselt allkirjastatud)
Toomas Lillsaar
Kohtunik