1-12-2330/54 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-2330

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 1.

detsembri 2014 määrus süüdimõistetu

ennetähtaegselt

vabastamata

jätmises

elektroonilise valvega

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Süüdimõistetu Oleg Kallas, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 1. detsembri 2014 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur,

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled

kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada

või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 01.12.2014 määrusega jäeti

Oleg Kallas tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata talle Harju Maakohtu 22.06.2012 otsusega KarS § 184

lg 2 p 2 järgi mõistetud 5 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest. Karistuse algusajaks on

17.01.2012 ja lõpuks 17.07.2017.

2. Maakohus leidis, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole

põhjendatud järgmistel põhjustel.

2.1

O. Kallast on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Esimesel korral karistati

teda lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise ning narkootilise ja psühhotroopse aine

suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Karistuse kandmiselt vabastati ta

tingimisi. Praegust karistust kannab O. Kallas taas narkootilise ja psühhotroopse aine

ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu

saamise eesmärgil.

2.2

O. Kallase käitumine vangistuses on korrektne – kehtivad

distsiplinaarkaristused puuduvad. O. Kallas on läbinud sotsiaalprogrammi

Sotsiaalsete oskuste treening, osalenud majandusabitöödel ja vestlusel

narkootikumide mõjust tervisele, käitumisele ja seostele kuritegevusega.

2.3

Vabanedes soovib O. Kallas asuda elama ema juurde. Tema suhted

lähedastega on head ja toetavad. Lisaks on O. Kallasel töökoht elektrikuna ning

plaan hiljem minna tagasi Inglismaale, kus ta elas viimased kaks aastat enne

vangistust.

2.4

Maakohus leidis, et ehkki esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need

üles negatiivset, s.o seda, et O. Kallas pani teistkordselt toime kõrge

ühiskonnaohtlikkusega kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ta on

karistusest ära kandnud vaid poole. Kohus märkis, et ärakantud karistusaeg ei vasta

kuriteo raskusele ning O. Kallase vabastamine esimesel võimalusel riivaks oluliselt

ühiskondlikku õiglustunnet ning oleks vastuolus üldpreventiivsete eesmärkidega.

Määruskaebus

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse O. Kallas, kes taotleb tühistada Tartu

Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega ta tingimisi ennetähtaegselt

elektroonilise valvega.

3.1 O. Kallas leiab, et esinevad formaalsed ja materiaalsed alused tema tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus arvestas vaid varasemat elukäiku, ent jättis

arvestamata, et enne vangistust elas ja töötas O. Kallas Inglismaal, mis näitab, et ta

suudab olla iseseisev ja ühiskonnale kasulik. Ta ei takistanud kohtu tegevust ja

kahetses puhtsüdamlikult oma tegu. Viimane kuritegu oli juhuslik, sellest ei saanud

O. Kallas materiaalset kasu ega tekitanud ka otsest kahju.

3.2

Esimesest vangistuse päevast seadis O. Kallas eesmärgiks täita kõiki

vanglaametnike korraldusi ja nõudeid ning on seda ka saavutanud – tal puuduvad

distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud

majandusabitöödel ja vestlusel.

3.3

Vabanemise korral soovib O. Kallas asuda elama ema juurde. Tema suhted

lähedastega on head ja toetavad. Vabanemisel on tal töökoht elektrikuna ja

perspektiivis soovib ta naasta Inglismaale.

3.4

Kui arvestada üksnes kuriteo asjaoludega, nähtub, et kinnipidamisasutuses

toimunud muutusi ja Tartu Vangla pingutusi isiku suunamisel õiguskuulekale

käitumisele ei arvestatagi. O. Kallas on juba peaaegu 3 aastat vanglas viibinud.

Esimese astme kuritegude eest on kõik karistused üle viie aasta ja prokuröri

arvamus, et siiani kantud karistus ei vasta kuriteo raskusele, ei ole põhjendatud. O.

Kallas leiab, et tema vanglas hoidmisel puudub eesmärk – kõik ITK-s ette nähtud

tegevused on täidetud ning edaspidine vangistuses viibimine ei ole mõistlik.

Suuremat kasu ühiskonnale tooks O. Kallase vabastamine, et ta saaks töötada ning

tasuda võlgasid.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et

käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik O.

Kallase

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud

asjaolusid.

4.1

Käesoleva ennetähtaegse vabastamise võtmeküsimuseks on see, kas kohus

saab jätta isiku ennetähtaegselt vabastamata arvestades üksnes kuriteo

toimepanemise asjaolusid, kui esinevad teised materiaalsed ja formaalsed alused

tema vabastamiseks. Määruskaebuse esitajatele jääb arusaamatuks, miks

maakohus, arvestas ainult tema eelnevat elukäiku ning ei arvestanud O. Kallase

muutumist vangistuses ning positiivseid edusamme karistuse kandmisel

(distsiplinaarkaristuste puudumist, sotsiaalprogrammi läbimist, töötamist

majandusabitöödel) ning vabanemisel eesootavaid tingimusi (toetav

lähisuhtevõrgustik ja töökoht) ja leidis, et kinnipeetav ei kuulu ennetähtaegsele

vabastamisele.

4.2

Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest nähtub selle esitaja seisukoht, et

O. Kallase karistuse eesmärk – süüdimõistetu parandamine ja õiguskuulekale teele

suunamine, on täidetud. Apellatsioonikohus möönab, et esineb tõesti rida positiivseid

nihkeid, mis lubavad teha järelduse, et O. Kallas on oma vigadest vajalikud

järeldused teinud (vt määrus p 2.2). Samas on karistuse individuaalne õigustus

üksnes üheks kriteeriumitest, mida kohus ennetähtaegse vabastamise küsimuse

otsustamisel arvestama peab. Lisaks sellele on vältimatu arvestada ühiskonna

arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et teistkordselt toime pandud kõrge

ühiskonnaohtlikkusega kuriteod, mida ju käesoleval ajal ka maakohus O. Kallase

peamise vabastamata jätmise põhjusena on esile toonud, on rangelt ühiskonna

hukkamõistu väärivad ja seda vaatamata põhjusele, et O. Kallas oma tegu kahetseb.

Asjaolu, et seadus võimaldab tingimisi ennetähtaegselt vabastada I astme kuriteo

tahtlikult toimepannud isikuid 1/2 karistusaja ärakandmisel elektroonilise valvega, ei

tähenda seda, et vabastamine oleks neile garanteeritud. Kuivõrd kohtul on õigus

loobuda isiku ennetähtaegsest vabastamisest kuriteo toimepanemise asjaolusid

arvestades, on ka maakohtu määrus seaduslik, ning selle tühistamiseks

määruskaebuses esitatud argumentidel puudub alus.

5. Eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätta maakohtu

määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus