Legislator Case Law & Legislation
3-14-53103/2 AI generated

3-14-53103/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-53103/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-14-53103/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Keywords

AI generated
financial hardship deduction for meal expenses vat deductibility withdrawal of legal aid inadmissibility of legal aid request applicant for legal aid
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-53103 Määruse kuupäev 23. detsember 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 175 eurot seoses 03.11.2014 esitatud taotlusega nr 1-13/1053-1 Resolutsioon 1. Võtta asja materjalide hulka Tartu Vangla poolt 10.09.2014 esitatud tõendid haldusasjas nr 3-14-51695 Aleksei Maksimovi keeleoskuse kohta ja haldusasja nr 3-14-56 kohtuistungi protokoll; 2. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus haldusasjas nr 3-14- 53103. 3. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Asjaolud

1. 24.11.2014 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku Aleksei Maksimovi „Avaldusena“ pealkirjastatud kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes, mis registreeriti haldusasjadena nr 3-14-53103. Kaebuste kohaselt on A. Maksimov läbinud kohtueelse menetluse ja on saanud kahjunõude osas vanglalt vastuse. Kuna vastus kaebajat ei rahulda, pöördub ta kohtusse ning nõuab hüvitist summas 175 eurot. Kaebuste juurde on A. Maksimov lisanud Tartu Vangla direktorile adresseeritud venekeelse kahju hüvitamise nõude, mis oli vanglas registreeritud 03.11.2014 nr-ga 1-13/1053-1.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et Aleksei Maksimovi kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

3. Tartu Vangla on haldusasjas nr 3-14-53072 edastanud kohtule Tartu Vangla 19.11.2014 otsuse nr 1-13/1049-2 A. Maksimovi kahju hüvitamise taotluste menetlusse võtmata jätmise kohta. Nimetatud otsusega on muu hulgas jäetud menetlusse võtmata A. Maksimovi 03.11.2014 registreeritud kahjunõue nr 1-13/1053-1 ja see on A. Maksimovile tagastatud. Otsuses viidatakse Eesti Vabariigi põhiseadusele, haldusmenetluse seadusele, keeleseadusele ja Justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ning leitakse, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta, mistõttu tuleb taotlused esitada eesti keeles või tõlkida need enda kulul.

Kohus märgib, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see siiski seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kahjunõudega kohtusse.

Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsusest asjas 3-08-2392 tuleneb, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast.

4. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. Maksimovi kahju hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt.

Kaebaja kahju hüvitamise taotlus oli esitatud vene keeles. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg-st 1 tuleneb, et sellisel juhul saadetakse kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale. Samas sätestab VSkE § 491 lg 2, et võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 5).

Kaebajal puudusid piisavad rahalised vahendid taotluse tõlkimiseks. Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotlused tagastanud ja on viidanud A. Maksimovi eesti keele oskusele, kuna A. Maksimov on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles. Tartu Vangla on 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695 edastanud kohtule mitmeid A. Maksimovi eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumisi. Nimetatud pöördumised tõendavad kohtu hinnangul seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A. Maksimovi eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on

hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Samuti on kaebaja Tartu Halduskohtus 09.04.2014 haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

5. Eeltoodut arvesse võttes on kohus veendunud, et A. Maksimov valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on kaebaja keeleoskust õigesti hinnanud. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla 19.11.2014 kaebaja kahju hüvitamise taotlusi tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlused tagastati läbi vaatamata, on kaebajal kahju hüvitamise nõuetes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kuna kaebajal on Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõuetes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole A. Maksimovi kaebused kohtus lubatavad ning need kuuluvad tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik