1-14-10822/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 22. detsember 2014 Kriminaalasi

(number nimetus) ja nr 14249000085; kohtuasi nr 1-14-10822

riik .L N versus Asja lahendamine kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

N L .

(isikukood ; elukoht XXX xxxxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx x-x ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS

§ 169 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §

O

tsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada .L (KarS)

N süüdi § 169 järgi ja mõista talle karistusena karistusseadustiku

vangistus 6 (kuus

) kuud; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult

tingimisi kohaldamata; määrata N.L-ile katseaeg 3 (kolm) aastat ning vangistust ei

pöörata täitmisele, kui ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada N.L

N.L-ile datud elukohast lahkumise keeld. tõkendina kohal Asja lahendamisega seonduvad muud otsustused

2.1 välja mõista riigi kasuks viissada viiskümmend

.L-ilt kriminaalmenetluse kulu 556 ( N

kuus 50 senti (millest 532.50 sundraha ja 24 ); ) € € € õigusabikulu määrata väljamõistetud

kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2015 jaanuari kuust igakuise a

menetluskulu osa 46 ( 38 senti tasumine, kuni menetlusku nelikümmend kuus) € lude täieliku

tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) -

tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise

graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 jätta õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu € N.L-ile 85.20 (koos käibemaksuga) riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsuse täitmiseks

3. Selgitada:

3.1 k -des 318 321, mille kohaselt ohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatu - d alustel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooni soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu õiguse kasutamise

2

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel ning pööratakse täitmisele

selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest -

alates kolme päeva jook KrMS § 408 lg 2 sul ( );

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad

kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.6 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe- § 248 (

menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU

OTSUSE PÕHJENDUSED (Kohtuotsuse põhiosa)

KrMS ( ) kohaselt § 249 Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on .L toime pannud kuriteona vanema kuritahtliku N

kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud

igakuise elatusraha maksmisest. 169 KarS § järgi, mis seisnes , töövõimelise selles, et tema

isikuna, hoidunud temalt 31.12.2012 alates 20.09.2011 kuni tänaseni on kuritahtlikult kõrvale

Tartu Maakohtu otsuse nr x- - alusel M.T xx xxxxx väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest

kasuks oma alaealiste laste K-H.P xx.xxxx) ja K-M.P xx.xx.xxxx (sündinud (sündinud xx. )

ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 20.09.2009 31.12.2011 eest ühele lapsele 139.01 eurot -

kuus, so kokku 926.66 eurot ning tagasiulatuvalt alates 01.12.2012 ühele lapsele Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, so 145 eurot kuus kuni lapse

täisealiseks saamiseni, mis seisnes selles, et ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi

maksmiskohustuse täitmiseks. Seisuga 30.09.2014 oli elatise võlgnevus perioodi 20.09.2011- 30.09.2014 eest 11 441.66 eurot.

2. e Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmises KarS § järgi 169 ja karistamises vangistusega 6 kuud; KarS § 73 lg 1 ja lg 3

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui N.L ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. etluskulud Men

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse

kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) - 2. jaos ( - ning Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

3. jaos ( - 192). Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 §

3

3.1.

Menetluskulude koosseis

Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud KrMS §

-s 175 (Menetluskulud). 3.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on

teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi o 532,5

Valitsuse 28. novembri ), millega on 2013 määrusest nr 166 (Töötasu alammäära kehtestamine

kehtestatud alates 01. jaanuarist 2014 töötasu alammääraks 355 € kuus.

3.1.2.

Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti

Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse - kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise

alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude

hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 3.1.2.1. Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi

N.L-ile kohtueelsel uurimisel

osutatud õigusabi ja sellega seonduvad sõidule vajalikud

kulutused on 109.20 24 Kohtueelsel €, millest kulutused otsesele õigusabile moodustavad €. uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud. 3.2. Menetluskulude summaarne arvestus

Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 641.70 532,50 +109.20 € ( ).

3.3. M

enetluskulude hüvitamise põhjendused

KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega. K e kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtumenetluses otsustataks

või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale õigusabi osutamiseks N.L-ile

sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku €. Sõiduga seonduvad kulutused on võrreldes 85.20

sisulise õigusabi andmise kulud . Kohtule teadaolevalt võinuk ega ebaproportsionaalselt suured s õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei

kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva

advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise

õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi

andmiseks tehtud kulutused sõitudele € jätta süüdi välja mõistmata. Sisuliselt 85.20 statavalt

jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud

advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt

advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdi riigile tagasi välja mõistmata statavalt . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit - ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda; kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

4

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt

väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata

süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Seoses süüdimõistva kohtuotsuseg välja mõista a tuleb .L-ilt riigi kasuks kriminaal- N

menetluse kulu 556.50 €.

4. ine Otsuse tegemisel kaasnevate täiendavate küsimuste lahendam

KrMS § 312 ( ohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi Kohtuotsuse põhiosa) p 7 kohaselt k

kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 (Süüdimõistva kohtuotsuse

resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt s kohtu valitud üüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine.

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld

tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellats või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva ioonijooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid

rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Lillsaar

Kohtunik