Legislator Case Law & Legislation
3-13-1403/31 AI generated

3-13-1403/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-13-1403/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Haldusasi 3-13-1403

Legislator headnote

AI generated

3-13-1403/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Haldusasi 3-13-1403

Keywords

AI generated
cervical spine distortion insufficient medical substantiation availability of medical treatment whiplash injury sequelae refusal of dental care coverage consumer credit revocation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Haldusasi 3-13-1403

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2014.a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1403 Haldusasi M.S.i kaebus Harku ja Murru Vangla 25.03.2013.a käskkirja nr 114-d „Kinnipeetav M.S.´i distsiplinaarkorras karistamine“ tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.11.2014.a Menetlusosalised Kaebaja M.S. Vastustaja Harku ja Murru Vangla, esindaja Marit Jõgi RESOLUTSIOON Jätta M.S.i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku ja Murru Vangla 25.03.2013.a Harku vangistusosakonna juhataja käskkirjaga nr 114-d „Kinnipeetav M.S.´i distsiplinaarkorras karistamine“ tunnistati kinnipeetav M.S. süüdi justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 82 lg 3 rikkumises ning talle määrati VSKE § 63 lg 1 p 4 alusel distsiplinaarkaristuseks 3 ööpäeva kartserit. Ühtlasi otsustati VSKE § 65 lg 2 alusel distsiplinaarkaristust täitmisele mittepöörata ja kohaldati tema suhtes katseaega 6 kuud.

2. M.S. esitas 23.04.2013.a Harku ja Murru Vangla direktorile Harku vangistusosakonna juhataja käskkirja tühistamiseks vaide, mis jäeti Harku ja Murru Vangla direktori 24.05.2013.a vaideotsusega nr 5-11/14-1 rahuldamata.

3. M.S. esitas 28.06.2013.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Harku vangistusosakonna juhataja käskkirja tühistamist. Kohus jättis kaebuse 02.09.2013.a käiguta, võttis 07.11.2013.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks Harku ja Murru Vangla. Vastustaja esitas 02.12.2013.a vastuse kaebusele. Kaebaja nõudis 28.01.2014.a kohtuistungi korraldamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2

4. Kaebuse põhjendus.

Kaebaja leidis 24.02.2013.a kella 13.05 paiku oma kapist sigaretid, mis ei kuulunud talle. Samal ajahetkel märkas seda valvur ja võttis need temalt ära. Karistamisel lähtuti ainult valvuri ettekandest, kedagi kaebaja kambrist ei küsitletud. Kuna kinnipeetavatele kappide lukustamist ei võimaldata, siis võib igaüks sinna panna keelatuid esemeid. Kaebuse esitamise põhjuseks on pealiskaudne juurdlus, faktide puudumine, ühepoolne süüdistus ning karistus, mis rikub kaebaja õigusi ja vabadusi.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

Kaebaja teooria vastu räägib asjaolu, et temalt leiti kolm sigaretti, süüdi lavastamiseks oleks piisanud ka ainult ühest. Kuna vanglateenistus ei teosta läbiotsimisi iga päev, olnuks sigarettide kappi peitmisel väga suur tõenäosus, et neid ei leia sealt mitte vanglateenistus, vaid kapi omanik s.o M.S.. Samuti ei olnud sigaretid peidetud selliselt, et kaebaja ei saanud mõistliku hoolsuse korral nendest teadlik olla. Kinnipeetavad üritavad küll suitsetamisvälisel ajal suitsetamistarbeid sisse tuua, kuid seda siiski isiklikuks tarbimiseks. On ülimalt ebatõenäoline, et kinnipeetav, kes suutis suitsud osakonda sisse tuua, need lihtsalt ära annab. Tubakatooted on vanglas väga hinnas (ja seda eriti suitsetamisvälisel ajal) ning soetada saab neid ainult vangla kauplusest piiratud koguses (alates 01.08.2013.a võib ühe kaupluse külastuse kohta osta kuni 4 pakki sigarette, mis teeb ühe kuu kohta kuni 8 pakki sigarette). Kaebaja süüd tõendab ka asjaolu, et on suitsetaja ja ostab kauplusest sama marki sigarette nagu temalt ära võeti (LD).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

6.1 Käskkirjast nähtuvalt seisneb kaebaja distsiplinaarsüütegu 24.02.2013.a sigarettide hoidmises kambris nr 212 enda asjade juures, millega rikkus VSKE § 82 lg-s 3 kinnipeetavale sätestatud keeldu hoida enda juures tubakatooteid ja suitsetamistarbeid. Puudub vaidlus, et 24.02.2013.a kella 13.05 paiku kambrisse nr 212 sisenenud vanglateenistuse ametnik märkas kaebaja käes kilekotti kolme sigaretiga. Kaebaja väitel ei kuulunud sigaretid talle. Vastustaja ei pea kaebaja versiooni usaldusväärseks.

6.2 Asjas kogutud tõendeid - 1) läbiotsimise akt leitud esemete kohta (tl 15), 2) valvur Mikk Parise ettekanne (tl 14), 3) akt selgituste andmisest keeldumise kohta (tl 14p), 4) kinnipeetav M.S.i seletuskiri (tl 15p) - kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et on tõendatud 24.02.2013.a kaebaja poolt kambris nr 212 enda asjade hulgas 3 sigareti hoidmine. Kaebaja väidet, et nimetatud sigaretid olid tema kappi „sokutanud“ teine kinnipeetav, et kaebajale „käkki keerata“ (tl 15p) ei pea kohus käesoleva vaidluse asjaolusid - 1) kaebaja esitas sellise väite alles sigarettide leidmisest ülejärgmisel päeval (kohesest selgituste andmisest kaebaja keeldus), 2) sigaretid olid kaebaja käes valvuri kambrisse sisenemise hetkel, 3) kaebaja suitsetab sama marki sigarette; 4) kaebaja ebamäärased selgitused kohtuistungil (suutmatus oma kahtlustusi konkretiseerida), 5) andmete puudumine kaebaja konflikti kohta mõne kaaskinnipeetavaga - arvestades veenvaks.

6.3 Seega on kaebaja käskkirjas kirjeldatud distsiplinaarsüüteo (VSKE § 82 lg-s 3 sätestatud tubakatoodete enda juures hoidmise keelu rikkumine) toime pannud. Karistuse valikul on kaalutud karistuse vastavust süüteo raskusele, toimepanemise asjaoludele ja kaebaja eelnevale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalne.

3

7. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys