3-14-51914/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51914

Haldusasi

XO Metal OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.07.2014 otsuse

nr 12.2-3/024944-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XO Metal OÜ, volitatud esindaja advokaat Meelis

Krautmann

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Kaisa

Jaaksaar ja Pille Lehis

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung 25. novembril 2014

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21. jaanuaril 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XO

Metal

OÜ

esitas

08.07.2014

Maksu-

ja

Tolliametile

(MTA)

käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse.

2. MTA jättis 30.07.2014 otsusega nr 12.2-3/024944-2 (edaspidi ka 30.07.2014 otsus

või vaidlustatud otsus) käibemaksuseaduse (KMS) § 20 lg 41 alusel XO Metal OÜ avalduse

rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et XO Metal OÜ tegeleb või

hakkab tegelema ettevõtlusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. XO Metal OÜ esitas kaebuse MTA 30.07.2014 otsuse tühistamiseks. Kaebaja

peamised väited on järgmised:

1)

Kaebajal tekkis KMS § 19 lg 1 ja § 20 lg 1 alusel kohustus enda registreerimiseks

maksukohustuslasena, sest tema käive ületas 16 000 eurot.

2)

Maksuhaldur andis ettevõtlusega tegelemise hindamisel põhjendamatult suure kaalu

OÜ ALPO Group juhatuse liikme Aleksei Pantšenko seletusele ning jättis arvestamata

kaebaja esitatud ostu- ja müügiarved ning pangakonto väljavõtted. Kaebaja on OÜ-le ALPO

Group arvetel märgitud kauba müünud ja nimetatud äriühing on kaebajale pangaülekandega

tasunud. A. Pantšenko seletused ei ole usaldusväärsed, sest isik ei valda eesti keelt, kuid

protokoll on koostatud eesti keeles ja protokollist nähtuvalt ei ole seletuse andmise juures

viibinud tõlki. A. Pantšenko seletuse kohaselt ta annulleerib ostuarved, kuid ostja ei saa

2(5)

ostuarveid tühistada. Ainult müüja saab seaduses sätestatud juhtudel esitada müügiarve kohta

kreeditarve.

3)

MeVa Group OÜ oli tehingute tegelemise ajal käibemaksukohustuslane ja äriühingu

hilisem käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine ei oma tähtsust.

4)

Kaebaja ostis ja müüs edasi metalli ning see on ettevõtlus KMS § 2 lg 2 mõttes.

Nimetatud kauba müügist tekib käive vastavalt KMS § 4 lg 1 p-le 1 ja kauba maksustatavale

väärtusele tuleb lisada käibemaks vastavalt KMS § 15 lg-le 1. Maksuhaldur ei ole

põhjendanud, miks kaebaja tegevust ei saa lugeda ettevõtluseks.

5)

Kaebaja maksuvõlg ei saa olla käibemaksukohustuslaste registrisse kandmisest

keeldumise alus. Maksuhalduril on kohustus maksuvõlg sisse nõuda.

6)

Maksuhalduri

väide,

et

kaebaja

hakkab

käibemaksukohustuslase

numbrit

kuritarvitama, on oletuslik ja paljasõnaline. Vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole arvestatud

Euroopa Kohtu seisukohtadega asjas C-527/11 (p 30 ja 34).

4. MTA vaidleb kaebusele vastu. Maksuhalduri põhiseisukohad on järgmised:

1)

Maksuhaldur andis kooskõlas KMS § 20 lg-ga 41 kaebajale enne otsuse langetamist

võimaluse esitada tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta ning kogus ka oma algatusel

tõendeid kaebaja tehingupartnerite ettevõtlusega tegelemise kohta. Kogutud tõendid kogumise

ei kinnitanud, et kaebaja tegeleb või hakkab tegelema ettevõtlusega. Ainuüksi ostu- ja

müügiarvete olemasolu ning raha liikumine ei tõenda ettevõtlusega tegelemist (kauba reaalset

ostu ja müüki).

2)

Maksuhaldur ei tuginenud üksnes OÜ ALPO Group juhatuse liikme seletusele, kui A.

Pantšenko seletus kinnitas maksuhalduri kahtlust, et kaebaja ei ole reaalselt OÜ-le ALPO

Group kaupa müünud. Vastustaja nõustub kaebajaga, et ostja ei saa ostuarveid tühistada. A.

Pantšenko selline väide kinnitab, et ta ei ole reaalse ettevõtlusega kokku puutunud, sh

kaebajalt metalli ostnud, kuna ei tunne ettevõtlusega seonduvaid mõisteid ja põhimõtteid. A.

Pantšenko seletus annab alust kahtluseks, et OÜ ALPO Group on variäriühing, kelle nimel

väljastatakse vaid arveid ning kaup poolte vahel reaalselt ei liikunud. Maksukorralduse

(MKS) § 47 lg 2 kohaselt kaasab maksumenetlusse tõlgi menetlusosaline, menetlusosalise

taotlusel maksuhaldur või menetlusosalise taotluseta maksuhaldur, kui ta peab seda

vajalikuks. OÜ ALPO Group juhatuse liige tõlki ise ei kaasanud ega taotlenud seda ka

maksuhaldurilt ning maksuhaldur ei pidanud samuti tõlgi kaasamist vajalikuks. A. Pantšenko

on allkirjaga kinnitanud protokolli õigsust.

3)

Kaebaja juhatuse liige selgitas maksuhaldurile, et tehingute tegemiseks võeti teise

poolega ühendust tavaliselt e-kirja teel, kuid maksuhaldurile ei ole esitatud ühtki e-kirja ega

muid dokumente, nt äriplaani või rendi-, hanke-, tarne-, töö- vms lepinguid, mis kinnitaks

kaebaja juhatuse liikme ütlusi tehingute toimumise kohta.

4)

Vaidlustatud otsuses on ekslikult märgitud, et MeVa Group OÜ, kellelt kaebaja

väidetavalt metalli ostis, oli tehingute tegemise ajal käibemaksukohustuslaste registrist

kustutatud. Nimetatud äriühing kustutati registrist 31.07.2014 ettevõtlusega tegelemise

tõendamatuse tõttu, kuid vastav otsus tehti 30.07.2014. Seega oli maksuhaldurile vaidlustatud

otsuse tegemise ajal teada, et MeVa Group OÜ ei tegelenud ettevõtlusega.

5)

Ettevõtlusega tegelemise üheks kriteeriumiks on Euroopa Liidu nõukogu direktiivi

2006/112/EÜ art 9 kohaselt tegutsemine kestva tulu saamise eesmärgil, mis antud juhul oli

tõendamata. Kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega asjas 3-3-1-62-00 ja 3-3-1-74-04 tuleb

käibemaksukohustuslasena registreerimisel ettevõtlusega tegelemist hinnata konkreetse isiku

3(5)

tegevuse iseloomust ja asja eripärast lähtuvalt ning seetõttu ei saa õigusaktides või

kohtupraktikas anda üksikasjalikke ettekirjutusi, mida lugeda ettevõtlusega tegelemiseks.

6)

Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja väidetavad tehingupartnerid ei tegelenud 2014. a

juulis ettevõtlusega, seega ei saa ka kaebaja ettevõtlusega tegelemist lugeda tõendatuks.

Kaebaja juhatuse liikme suulist seletust ei saa lugeda usaldusväärseks, sest see on

paljasõnaline.

7)

KMS § 20 lg 41 kohaselt peab ettevõtlusega tegelemist tõendama eelkõige kaebaja.

Maksuhalduri uurimiskohustus on väiksem kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja

maksusumma määramisel (3-14-287). Maksuhalduril on tõendite nõudmisel ja nende

piisavuse hindamisel ulatuslik kaalutlusruum. Ettevõtlusega tegelemine peab olema

kontrollitav ja eluliselt usutav.

8)

Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärk on välistada käibemaksukohustuslaste

registrist isikud, kes ettevõtlusega ei tegele, sest selliste isikute puhul võib registreerimise

tegelik eesmärk olla käibemaksupettuste toimepanemine või selles osalemine. Maksuhaldur

peab pidama registrit selliselt, et see oleks usaldusväärne (3-3-1-29-03, C-527/11).

9)

Kaebaja maksuvõlg ei oma ettevõtlusega tegelemise hindamisel otsest tähendust, kuid

annab teavet juhatuse liikme maksekäitumise kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vaidlus

käib

selle

üle,

kas

maksuhaldur

keeldus

õiguspäraselt

kaebaja

registreerimisest käibemaksukohustuslaste registris põhjendusega, et kaebaja ettevõtlusega

tegelemine või selle alustamine ei ole tõendatud.

6. KMS § 20 lg 41 kohaselt peab isik käibemaksukohustuslasena registreerimiseks

tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku

ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on

maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur

otsustab registreerimise tõendite saamisest alates viie tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab

isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust.

KMS § 2 lg 2 ls 1 järgi loetakse ettevõtluseks KMS tähenduses isiku iseseisvat

majandustegevust, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata

tegevuse eesmärgist või tulemustest. Riigikohus on käsitlenud ettevõtluse mõistet KMS

tähenduses näiteks otsustes haldusasjades nr 3-3-1-62-00 (p 1 ja 2) ja 3-3-1-74-04 (p 10).

Käibemaksukohustuslasena registreerimisel tuleb ettevõtlusega tegelemist hinnata konkreetse

isiku tegevuse iseloomust ja asja eripärast lähtuvalt. Ka ettevõtlusega tegelemise piisava

tõendatuse määr sõltub konkreetsetest asjaoludest.

7. Vaidlustatud otsuses toodud asjaoludest ja poolte esitatud tõenditest selgub, et kaebaja

esitas 08.07.2014 käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse koos tõenditega (arved,

ettemaksuarved,

pangakonto

väljavõtted).

Kuna

nimetatud

tõendid

ei

kinnitanud

maksuhalduri hinnangul ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist, kohustas

maksuhaldur 09.07.2014 korraldusega nr 12.2-3/024944-1 (tl 29) kaebajat esitama

täiendavaid tõendeid (info tehtavate tööde kohta, arvelduskontode väljavõtted, äriplaan,

eellepingud, rendi-, hanke-, tarne- ja töölepingud jne) ja andma suulisi selgitusi. Kaebaja

juhatuse liige andis 24.07.2014 suulise seletuse (tl 30) ning 25.07.2014 esitas kaebaja

maksuhaldurile ostu- ja müügiarved ning kauba sertifikaadi ja 27.07.2014 arvelduskonto

väljavõtte perioodi 01.07-27.07.2014 kohta.

4(5)

Kuna kaebaja väitel ostis ta 2014. a juulis metalli MeVa Group OÜ-lt ning müüs metalli OÜ-

le ALPO Grupp, on maksuhaldur kaebaja väidete ja tõendite hindamiseks omal algatusel

kontrollinud ka kaebaja väidetavate tehingupartnerite ettevõtlusega tegelemist nimetatud

perioodil. Maksuhaldurile andis seletuse OÜ ALPO Grupp juhatuse liige A. Pantšenko (tl 31).

MeVa Group OÜ oli vaidlustatud korralduse kohaselt käibemaksukohustuslaste registrist

kustutatud.

Kohus leiab, et praeguses asjas on maksuhaldur oma uurimiskohustust piisaval määral täitnud.

Käibemaksukohustuslaste registrisse kandmist puudutavas kohtupraktikas on järjekindlalt

leitud, et ettevõtlusega tegelemist peab tõendama eelkõige registreerimist taotlev isik ise ning

maksuhalduri uurimiskohustus selles menetluses on väiksem kui maksude tasumise õigsuse

kontrollimisel või maksusumma määramisel (vt nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-13-

55, Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-11-3026, 3-10-2657 ja 3-09-3124 ning

Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-14-287).

8. Kogutud tõendeid koostoimes hinnates jõudis maksuhaldur järeldusele, et arvetel

näidatud tehingud olid näilised ning kaebaja ettevõtlusega tegelemine ei ole tõendatud.

Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole tõendeid õigesti hinnanud.

Kohtu arvates on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebaja ettevõtlusega tegelemine ei ole

tõendatud. Olukorras, kus äriühing, kellelt kaebaja väidetavalt metalli ostis, on ettevõtlusega

tegelemisega tõendamatuse tõttu käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ning selle

äriühingu juhatuse liige, kellele kaebaja väidetavalt metalli edasi müüs, eitab selgesõnaliselt

tehingute toimumist, ei ole eluliselt usutav, et tehingud toimusid kaebaja väidetud viisil.

Pelgalt arvete esitamine ning raha liikumine ei tõenda kauba reaalset ostu ja müüki arvetel

märgitud poolte vahel ning seda ei saa lugeda ettevõtluseks KMS mõttes.

Maksuhaldur ei ole vaidlustatud otsuses tuginenud üksnes OÜ ALPO Grupp juhatuse liikme

selgitusele, nagu väidab kaebaja. A. Pantšenko sõnaselge väide, et ta ei ole kaebajalt 2014. a

juulis mingit metalli ostnud ega seda edasi müünud, seab aga tõsise kahtluse alla kaebaja

esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsuse. A. Pantšenko seletust ei ole põhjust pidada

ebausaldusväärseks põhjusel, et see on antud eesti keeles ja seletuse andmise juures ei

viibinud tõlki. A. Pantšenkole on seletuse protokolli kohaselt tutvustatud MKS-s sätestatud

õigusi ja kohustusi, seega eeldatavalt ka MKS § 47 lg-t 2, mis näeb ette õiguse taotleda tõlgi

kaasamist. Puuduvad andmed, et isik oleks tõlgi kaasamist taotlenud. Ilmselt ei olnud selleks

vajadustki, sest kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tõendite kohaselt (tl 78-86) toimus ka

kaebaja ja A. Pantšenko vaheline e-kirjavahetus eesti keeles. Kui isik suhtleb oma väidetava

äripartneriga eesti keeles, ei ole põhjust kahelda, et ta suudab selle sama äritegevuse kohta ka

maksuhaldurile eesti keeles seletusi anda. Vaidlust ei ole selle üle, et ostuarvete tühistamine ei

ole võimalik, kuigi A. Pantšenko väitis, et ta seda teeb. A. Pantšenko selline väide kinnitab

pigem maksuhalduri järeldust tehingute näilikkusest, sest ühel tehingu osapoolel ei ole selget

arusaamist tehingute ja arvetega seonduvatest elementaarsetest põhimõtetest.

9. Maksuhaldur tunnistab, et vaidlustatud otsuses on ekslikult märgitud, et MeVa Group

OÜ, kellelt kaebaja väidetavalt metalli ostis, oli käibemaksukohustuslaste registrist

kustutatud. Vastustaja on aga selgitanud, et nimetatud äriühing otsustati ettevõtlusega

tegelemisega tõendamatuse tõttu registrist kustutada 30.07.2014, st vaidlustatud otsuse

tegemisega samal päeval. Seega on usutav, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli

maksuhaldurile faktiliselt teada, et MeVa Group OÜ 2014. a juulis ettevõtlusega ei tegelenud.

Seetõttu see haldusakti motiveerivas osas esitatud ekslik väide vaidlustatud otsuse

tühistamiseks alust ei anna.

10. Kaebaja väidab õigesti, et tema juhatuse liikmega seotud erinevate äriühingute

maksuvõlad ei saa kaasa tuua kaebaja registrisse kandmisest keeldumist. Vaidlustatud otsusest

5(5)

nähtuvalt ei olnudki taotluse rahuldamata jätmise põhjus kaebaja juhatuse liikme

maksekäitumine, vaid ettevõtlusega tegelemise tõendamatus. Kuna vaidlustatud otsus ei ole

kaalutlusotsus, ei saa kaebaja juhatuse liikme tegevuse analüüs kaasa tuua otsuse tühistamist.

11. Kaebaja väitel on maksuhaldur vaidlustatud otsuses paljasõnaliselt leidnud, et kaebaja

hakkab käibemaksukohustuslase numbrit kuritarvitama.

Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärk on välistada käibemaksukohustuslaste registrist

isikud, kes ettevõtlusega ei tegele, sest selliste isikute puhul võib registreerimise tegelik

eesmärk olla käibemaksupettuste toimepanemine või selles osalemine. Maksuhaldur peab

pidama registrit nii, et see oleks usaldusväärne (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-29-03, p 11;

Euroopa

Kohtu

otsus

asjas

C-527/11,

p

29).

Käibemaksukohustuslaste

registri

usaldusväärsuse tagamine eeldab ka piisavat ennetavat kontrolli. Vaidlustatud otsuses on

maksuhaldur jõudnud järeldusele, et kaebaja väidetud tehinguid tegelikult ei toimunud. Kui

kaebaja reaalselt ettevõtlusega ei tegele ega ettevõtlust ei alusta, esineb oht, et

käibemaksukohustuslase numbri olemasolul võib kaebaja seda kuritarvitada. Seega ei ole

vaidlustatud otsus vastuolus kohtuasja C-527/11 punktides 30 ja 34 antud juhistega.

12. Kaebaja esitas 21.11.2014 täiendavad tõendid (MeVa Group OÜ-ga ja OÜ-ga ALPO

Grupp toimunud e-kirjavahetus, tl 53-94), mis kaebaja arvates kinnitavad tehingute tegelikku

toimumist.

Haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54). Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga,

st vastavalt haldusakti andmise ajal kehtinud õiguslikule ja faktilisele olukorrale (HKMS §

158 lg 2 lause 2). Seega peab kohus kaebuse läbivaatamisel hindama eelkõige seda, kas

maksuhaldur on otsuse tegemise ajaks kogutud tõenditest teinud õiged järeldused. Nagu

kohus eespool leidis, oli tõendamiskoormus kaebajal, kaebajale oli antud võimalus

täiendavate tõendite esitamiseks ning kohtule esitatud tõendid olid eeldatavalt juba

haldusmenetluse ajal kaebaja valduses. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki mõistlikku põhjust,

miks ta nimetatud tõendeid maksuhaldurile taotluse menetlemise käigus ei esitanud. Kuna

täiendavalt esitatud tõendid ei mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust, puudub vajadus neid

kohtuotsuses pikemalt analüüsida. Kohus märgib siiski, et kaebaja osanik ja juhatuse liige

Kuido Kasak on mõlema tehingupartneriga suheldes kasutanud e-posti aadresse

info@xoconsult.eu ja kuido@xoconsult.ee, mis viitab sellele, et tehingute tegelik pool võiski

olla K. Kasakuga seotud XO Consult OÜ, mitte kaebaja.

13. Kohus lisab, et käibemaksukohustuslasena registreerimisest keeldumine ei saa

avaldada mõju maksukohustuslase õigusele arvata maha sisendkäibemaks, kui selle õiguse

tekkimise tingimused on täidetud. Samuti on maksukohustuslasel õigus esitada

maksuhaldurile uus taotlus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks, kui ta tegeleb Eestis

ettevõtlusega või alustab Eestis ettevõtlust.

14. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

15. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise taotlust, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit