3-14-408/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-408 Otsuse kuupäev

22. detsember 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Veste Palgi kaebus Maksuja Tolliameti 12. märtsi 2014 korralduse nr 12.2-3/10500-26-3 tühistamiseks

Kohtuistungi kuupäev

22. oktoober 2014 Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Veste Palgi, esindaja Madis Uusorg Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Karin Kask

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Maksuja Tolliameti 12. märtsi 2014 korraldus nr 12.2- 3/10500-26-3.

2. Välja mõista Maksuja Tolliametilt Veste Palgi kasuks menetluskulu 15 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 21. jaanuar 2015. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksu – ja Tolliameti (MTA) 12.03.2014 korraldusega nr 12.2-3/10500-26-3 (tl 12-13) kohustati Veste Palgit kui kolmandat isikut ilmuma maksuhalduri juurde ja andma suulisi seletusi kinnistul aadressiga Ehitaja 21, Tartu, asuvat elumaja puudutavates küsimustes.

2. Veste Palgi esitas korraldusele vaide, mis jäeti MTA 08.04.2014 vaideotsusega nr 6-1/2079-2 rahuldamata.

3. Veste Palgi esitas 07.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 12.03.2014 korralduse nr 12.2-3/10500-26-3 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused

4. Kaebaja hinnangul on MTA 12.03.2014 korraldus nr 12.2-3/10500-26-3 õigusvastane ning korralduse tegemisel on valesti kohaldatud materiaalõigust. MTA on kasutanud ära enda jõupositsiooni ja maksuhaldur on püüdnud kõigi võimalike vahenditega sundida kaebajat ütlusi andma, jättes samaaegselt täielikult tähelepanuta kaebaja õigused, maksumenetluse üldpõhimõtted ja hea halduse põhimõtte.

5. Kaebaja hinnangul on korraldus kolmanda isiku suhtes selgelt ebaproportsionaalne ja kolmandat isikut liigselt koormav. Kolmandatelt isikutelt teabe nõudmine on ette nähtud kirjalikult ja üksnes koormava variandina võib maksuhaldur kohustada kolmandaid isikuid ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse. Olukorras, kus puuduvad väga kaalukad põhjused kohustamaks kolmandat isikut ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse, tuleb igal juhul eelistada võimalust võimaldada kolmandal isikul anda selgitusi kirjalikult. Maksuhalduri põhjendused selle kohta, miks kohustab maksuhaldur kaebajat ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse, on sisutud, otsitud ja ei oma tegelikku väärtust. Kaebaja on teinud maksuhaldurile ettepaneku ütluste kirjalikuks andmiseks digitaalselt allkirjastatult, mis on kaebaja jaoks vähemkoormav ja annaks kiirema tulemuse, kuid maksuhaldur ei soovinud kirjalikke vastuseid. Maksuhalduri soovimatusele viitab asjaolu, et pärast 06.02.2014 vaideotsusest tegi maksuhaldur kaebajale uue korralduse alles enam kui kuu aega hiljem. Sellest saab järeldada, et vastustaja soov ei olnud teha toiming kiirelt ja efektiivselt, vastasel juhul esitanuks maksuhaldur uue korralduse koheselt pärast vaideotsuse tegemist.

6. Korraldusega piiratakse alusetult kaebaja õigust kasutada menetluses esindajat. Kaebaja hinnangul on korralduses sisalduv kohustus Veste Palgil isiklikult ilmuda ütluste andmiseks maksuhalduri juurde õigusvastane ja õiguslikult motiveerimata. Kaebaja leiab, et korraldusest ei nähtu õiguslikku alust, millele tugineb maksuhalduri nõue kaebaja esindaja kasutamise korral isiklikult viibida ütluste andmise juures.

7. Kaebaja leiab, et isegi kui eeldada, et maksuhaldur luges korralduses esitatud nõude õiguslikuks aluseks MKS § 48 lg-t 2, ei saa jätta tähelepanuta, et vaidlusalune korraldus on selles osas õiguslikult motiveerimata. Õigusliku aluse ja motivatsiooni puudumine haldusaktist on oluline puudus ning kaebaja on seisukohal, et vaidlusalune korraldus tuleb seetõttu tühistada. Maksuhaldur ei saa asuda vaidemenetluses korraldust õiguslikult motiveerima.

8. Tuginedes MKS § 60 lg-le 3 leiab kaebaja, et maksukohustuslase poole pöördumine põhjusel, et tema esindaja poolt antud teave on ebapiisav, eeldab esmalt siiski teabe küsimist esindajalt. Esindaja iseseisvat osalemist menetlustoimingus ei saa piirata viitega MKS § 48 lg 2 teisele alternatiivile põhjusega, et esindajal puuduvad teadmised konkreetsete faktiliste asjaolude kohta, kui maksuhaldur ei ole nende teadmiste puudumises veendunud esmalt nende kohta selgitusi küsides. Kaebaja leiab ka, et erinevalt MKS §-st 60, mis reguleerib teabe nõudmist maksukohustuslaselt ja võimaldab teatud tingimustel koostoimes MKS § 48 lõikega 2 minna mööda maksukohustuslase esindajast ja nõuda teavet maksukohustuslaselt endalt, ei näe MKS §

61 seesugust võimalust kolmanda isiku puhul üldse ette. Lähtuvalt maksukohustuslase ja kolmanda isiku erinevast positsioonist maksumenetluses, oleks vale asuda seisukohale, et kolmandal isikul ei ole võimalik kasutada menetluses esindajat.

9. Kaebaja leiab ka, et Veste Palgi näol ei ole tegemist kolmanda isikuga MKS § 43 lg 3 tähenduses, mistõttu ei kuulu MKS § 60 lg 3 kaebaja suhtes kohaldamisele. Kaebaja hinnangul on maksukorralduse seaduse tähenduses erinevaid kolmandaid isikuid, sõltuvalt sellest, kas teostatav maksumenetlus mõjutab nende õiguseid või kohustusi. Menetlusosaliseks kolmandaks isikuks ei saa maksukorralduse seaduse kohaselt lugeda isikut, kellelt maksuhaldur soovib hankida mingit tõendit kellegi teise maksumenetluses. Kaebaja arvates on Veste Palgi puhul tegemist menetlusvälise kolmanda isikuga, mistõttu tema suhtes ei kohaldu maksukorralduse seadusest tulenevad erandid ja kohaldamisele kuulub üksnes HMS § 13 lg 1.

10. Asjakohane ei ole vaideotsuses esitatud viide Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendile asjas nr 3-06-07. Vastustaja ei ole kohtuotsustele viidates arvestanud vahepealsel ajal IT-valdkonnas toimunud kiirete arengutega. Kaebaja leiab, et tänasel päeval on erinevate sidevahendite kaudu suhtlemine muutunud iseenesest mõistetavaks, võimalik on kirjade digitaalne allkirjastamine jne.

11. Vaidlusalune korraldus on eksitav nii kaebaja õiguste kui ka vaidlustamisviite osas, mida tuleb lugeda oluliseks rikkumiseks, mis iseseisvalt on aluseks korralduse tühistamisel. Maksuhaldur viitab küll kaebaja õigusele esitada 30 päeva jooksul korralduse peale vaie või kaebus, kuid samas märgib, et vaide esitamine ei peata haldusaktiga pandud kohustuse täitmist. Kaebaja ei nõustu vastustajaga ning selgitab, et tulenevalt MKS § 146 lg-st 2 peatub tema suhtes antud korralduse täitmine vaide esitamisel kuni selles asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Käesoleval juhul on korraldus antud kaebajale, kui kolmandale isikule MKS §-i 61 alusel. Seega vaide esitamine korraldusele peatab selle täitmise kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Vastustaja vastuväited

12. Vastustaja leiab, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus korralduse tühistamiseks. MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Sama paragrahvi lõike 3 alusel võib maksuhaldur vajaduse korral kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

Riigikohus asus kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-90-13 seisukohale, et kuigi MKS § 61 lg 1 kohaldamine eeldab kaalumist, kas nn kolmanda isiku kohustamine maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks on vajalik, ei saa korraldust selles osas tühistada üksnes põhjusel, et kaalumise käik ei nähtu korraldusest. Seega leiab Riigikohus, et kolmanda isiku kutsumine seletuse andmiseks maksuhalduri juurde on lubatav ning lisaks sellele võib maksuhalduri vastavasisuline korraldus olla õiguspärane isegi juhul kui – erinevalt vaidlusalusest korraldusest – kaalutlused sellest, miks maksuhaldur peab vajalikuks kolmanda isiku maksuhalduri juurde kutsumist, korraldusest ei nähtu.

13. Vastustaja hinnangul on maksuhaldur korralduses põhjalikult selgitanud, miks peab vajalikuks seletuse nõudmist kaebajalt ning samuti nähtub korraldusest põhjus, miks peab maksuhaldur vajalikuks kaebaja isiklikku osalemist seletuste andmisel. Erinevalt kaebajast leiab vastustaja, et antud olukorras oli maksuhalduri valitud viis teabe kogumiseks vaieldamatult kiireim, lihtsaim ja efektiivseim. Seega on maksuhaldur maksumenetluse läbiviimisel lähtunud maksumenetluse üldpõhimõtetest.

14. Põhjendamatu on kaebaja väide, et korraldus on kolmanda isiku suhtes ebaproportsionaalne. Kaebusest nähtuvalt tugineb kaebaja vastava väite esitamisel peamiselt asjaolule, et kaebaja on seletuse andmiseks kutsutud maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhaldurile on antud pädevus otsustada lähtuvalt konkreetsetest asjaoludest ja vajadusest, millisel viisil maksuhaldur kolmandalt isikult teavet küsib. Maksuhalduri eesmärgiks vaidlusaluse korralduse andmisel oli maksumenetluses vajaliku teabe saamine. Vaidlusalusest korraldusest nähtuvalt soovib maksuhaldur kaebajalt teavet Ehitaja 21, Tartus asuva elumaja kasutamise kohta.

Maksuhaldur kahtleb maksukohustuslane väite õigsuses, et kaebaja on nimetatud elumaja rentnik. Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et elumajas elab Silver Häelm, kes on kontrollitava isiku, OÜ AH Seenior juhatuse liikme poeg. Veste Palgi on Silver Häelmi ämm. Seega soovis maksuhaldur esitada küsimusi Veste Palgile, selgitamaks välja, kas ta elab nimetatud elumajas või mitte, samuti selle kohta, kas ta on seal rentnik ja on andnud elumaja edasi rendile kellelegi teisele.

15. Vastustaja hinnangul on alusetu kaebaja väide, et vaidlusalusest korraldusest ei nähtu selliseid kaalukaid põhjendusi, mis annaksid alust kohustada Veste Palgit ütluste andmiseks ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhaldur on põhjendanud vajadust anda ütlusi suuliselt maksuhalduri ametiruumides sellega, et isikutel ei oleks võimalik vastuseid eelnevalt omavahel kokku leppida ja et üheselt oleks tuvastatud vastaja isik. Vastustaja leiab, et kahtlus kolmanda isiku seletuse usaldusväärsuses on väga kaalukas põhjendus ning see on kindlasti piisavaks aluseks kohustamaks isikut ilmuma seletuse andmiseks maksuhalduri juurde. Kahtlust, et isikut võidakse kirjaliku seletuse andmisel mõjutada, süvendab antud juhul asjaolu, et kaebaja on kontrollitavaga seotud.

Riigikohus on nõustunud maksuhalduri seisukohaga haldusasja nr 3-3-1-98-10 p-s 14, et kirjalikult seletuste andmisel võib kolmas isik olla mõjutatud või et vastused antakse kellegi teise poolt.

16. Kaebaja on IT-valdkonnas toimunud kiirele arengule viidates leidnud, et Maksuja Tolliameti vaideotsuses esitatud viide kohtulahendile haldusasjas nr 3-06-07 ei ole asjakohane. Asjaolu, et kaebaja vastused digitaalselt allkirjastab, ei tõenda, et ta on koostanud vastused iseseisvalt, ilma kõrvalise abi ja mõjutuseta. Selles, et kaebaja ei kasuta vastamisel kaasabi, saab maksuhaldur veenduda vaid siis, kui vastaja annab seletuse maksuhalduri ametiruumides. Lisaks on vastustaja seisukohal, et kohtute seisukohad kolmandate isikute seletuse andmise osas maksuhalduri ametiruumides ei ole varasemaga võrreldes muutunud.

17. Kaebaja väide, et maksuhaldur piirab kaebaja õigust kasutada menetluses esindajat, on ebaõige. Maksuhaldur soovis kaebaja isiklikku osalemist seletuse andmisel, kuid see ei takistanud kaebajal esindaja kasutamist. Tegemist on konkreetsete tehingutega, milles osales Veste Palgi isiklikult. Seletuste usaldusväärsuse kontrollimiseks soovib maksuhalduril esitada täpsustavaid küsimusi nimetatud lepingute sõlmimise osas. Kuigi ka nimetatud küsimustes on kaebajal võimalik seletuse andmisel kasutada esindajat, on ilmne, et esindaja ei suuda iseseisvalt vastata kõigile maksuhalduril tekkida võivatele küsimustele, sest tegemist on eraelu puudutavate küsimustega, seejuures võivad igast antavast vastusest tekkida uued küsimused. Eeltoodust tulenevalt oli korraldusega antud kohustus Veste Palgi isiklikuks osavõtuks seletuse andmisest igati põhjendatud ning maksumenetluse seisukohalt otstarbekas.

18. Vastustaja hinnangul on kaebaja väited, et kolmanda isiku suhtes ei kehti maksukorralduse seaduses sätestatud erandid ja et tema suhtes kuulub kohaldamisele haldusmenetluse seadus, vastuolulised. Kaebaja on asunud seisukohale, et Veste Palgi puhul ei ole tegemist kolmanda isikuga ning seega ka menetlusosalisega, mistõttu ei kuulu MKS § 60 lg 3 kaebaja suhtes kohaldamisele.

Samas jätab kaebaja tähelepanuta, et HMS § 11 ja MKS § 43 sätted, mis määravad ära menetlusosaliste ringi haldusja maksumenetluses, on sisuliselt kokkulangevad. Seega – kui Veste Palgi ei ole menetlusosaline MKS-i mõttes, ei oleks ta menetlusosaline ka HMS-i mõttes ning tema suhtes ei kohalduks ka HMS § 13 lg-s 1 sätestatud õigus esindaja kasutamiseks. Vastustaja leiab, et oleks selgelt põhjendamatu kohelda maksumenetluses teabe nõudmisel kolmandat isikut erinevalt sellisest kolmandast isikust, keda tuleks lugeda menetlusväliseks isikuks. Vastustaja hinnangul oleks väär tõlgendada seadust selliselt, et menetlusvälisele isikule ei kohaldu MKS § 61 alusel seletuse andmisel MKS §-s 48 sätestatud õigus esindaja kasutamiseks. Seetõttu on maksuhaldur õigesti ja põhjendatult lähtunud MKS § 48 sätestatust.

19. Vastustaja möönab, et vaidlustatud korralduses on ekslikult märgitud, nagu ei peataks vaide esitamine korralduse täitmist. Kuna käesoleval juhul on Veste Palgi kolmandaks isikuks, siis peatus vaide esitamisega korralduse täitmine MKS § 146 lg 2 alusel. Samas ei ole vastustaja hinnangul tegemist sellise eksimusega, mis annaks aluse lugeda korraldus õigusvastaseks.

20. Kaebaja vastuväited korraldusele on otsitud ning viitavad kaebaja soovimatusele maksumenetluses teavet anda. Kohtumenetluses pole kaebaja esitanud asjakohaseid põhjuseid korralduse täitmise võimatuse kohta. Samuti ei nähtu kaebusest, et kaebajal oleks õigus korralduse täitmisest keelduda.

Kohtu põhjendused ja otsus

21. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on materiaalselt õigusvastane, rikub seeläbi kaebaja õigusi ja kuulub tühistamisele.

22. Halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud korraldusega on vastustaja sisuliselt etteruttavalt asunud piirama isikute ringi, kes ei või vastustaja arvates olla korralduse täitmise käigus kaebaja esindajateks. MKS-st vastustajale sellist õigust ei tulene.

23. Teiseks on korraldusega rikutud kaebaja õigust eraelu puutumatusele ja tütre mittesüüstamisele (nemo tenetur se ipsum accusare), kuna korralduse põhimotiiviks on kohustada kaebajat isiklikult ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse tunnistuste andmiseks tema alaneja sugulase, st tütre vastu. PS § 22 kohaldatakse reeglina küll süüteomenetlustes, kuid seda õigust tunnustatakse EIÕK artikkel 3 läbi ka analoogsetes vaidlustes. Halduskohus peab vajalikuks viidata ka TsMS § 257 lg 1 p 1, mis välistaks vastustaja laadse käitumise halduskohtus.

24. Vastuses kaebusele on vastustaja veast ka ise vähemalt kaudselt aru saanud ja väitnud, et kaebaja peab tunnistama väimehe, mitte tütre vastu. Nagu öeldud, korraldusest ei nähtu, millistest õigusaktidest tulenevalt on vastustajal sellesisulise korralduse andmiseks õigus. Vastustaja motiivid ei seo kaebajat kuidagi OÜ AH Seenior võimalike maksude optimeerimise katsega.

25. Halduskohtu seisukohad tulenevad vaidlustatud korralduse kaalutluste osast (tl 12): „03.12.2013 edastas maksuhaldur päringu OÜ-le AH Seenior, millega küsis selgitust vaatluse käigus antud selgituste vastuolulisusele. Muuhulgas sooviti teada, kes on alates hoone valmimisest kasutanud aadressil Ehitaja 21, Tartu asuvat kinnistut. 16.12.2013 edastatud vastuse kohaselt on kinnistul asuv elumaja rendile antud Veste Palgile, kes võimaldab seal elada oma tütre ja tema mehe Silver Häelm perel.“

26. Sisuliselt kohustatakse kaebajat siiski tunnistama tütre vastu. Halduskohtule jääb arusaamatuks vastustaja käsitlus, miks on vastustaja püüdnud eristada tütre ja väimehe peret. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et vastustajat huvitavas majas elaksid ka kaebaja väimehe vanemad, või keegi teine väimehe lähedastest, kes võiksid moodustada eraldi perekonna.

27. Esindusõiguse etteruttav ja alusetu piiramine vastustaja poolt tuleneb korralduse kahest järgmisest kaalutlusi sisaldavast lõigust (tl 12-12p) :“ Tulenevalt OÜ AH Seenior poolt 16.12.2013 antud selgitustest oli oluline pöörduda faktiliste asjaolude kontrollimiseks ja selgituste saamiseks kolmanda isiku, Veste Palgi poole. 19.12.2013 korraldusega nr 12.2-3/10500-26 kohustati Veste

Palgi´t andma suulisi seletusi koheselt korralduse kättesaamisel. Telefoni teel kokkulepitud kohtumispaigas oli Veste Palgi koos OÜ AH Seenior juhatuse liikme Aivar Häelmi´ga. OÜ AH Seenior juhatuse liikme Aivar Häelm juhiste alusel keeldus Veste Palgi suuliste seletuste andmisest esindaja juuresolekuta. Vastavalt Veste Palgi poolt allkirjastatud protokollile lepiti kokku, et isik teatab hiljemalt 03.01.2014 maksuhaldurile aja, millal tal on võimalik tulla koos esindajaga seletusi andma. Kuna Veste Palgi maksuhalduriga ühendust ei võtnud, edastati isikule meeldetuletus, misjärel isiku volitatud esindaja Ivo Raudjärv vaidlustas kõnealuse korralduse suuliste seletuste andmiseks. MTA poolt rahuldati 06.02.2014 isiku vaie, kuna korralduse täitmise tähtpäev oli möödunud (korraldus kuulus täitmiseks koheselt s.o 19.12.2013).

Põhjusel, et kontrolli käigus on oluline välja selgitada kinnistu soetamise tegelik eesmärk ning kelle poolt on kinnistul asuvat elumaja kasutatud, on vaja saada selgitusi Teilt, Veste Palgi, kui aadressil Ehitaja 21, Tartu asuva elumaja rentnikult. Kuna Veste Palgi on OÜ AH Seenior juhatuse liikmete poja Silver Häelm ämm ja seega kontrollitavaga seotud, on oluline saada seletusi suuliselt, et isikutel ei oleks võimalik vastuseid eelnevalt omavahel kokku leppida ja et üheselt oleks tuvastatud vastaja isik. Samuti on suuliste seletuste võtmine oluline, kuna saadavatest vastustest võib tekkida täiendavaid küsimusi, millele saab koheselt vastuseid (või täpsustusi) küsida. Maksuhaldur viitab lisaks, et juhul, kui isik soovib korralduse täitmiseks kasutada esindajat, on oluline, et suuliste seletuste andmise juures viibiks ka kolmas isik isiklikult, s.o Veste Palgi, kuna osadele küsimustele, mis on olulised faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks, ei ole võimalik esindajal üksi vastata.“

28. Seega on vastustaja kaebaja võimalike esindajatena sisuliselt välistanud Silver Häelmi. Järeldada saab, et mittesoovitavate potentsiaalsete esindajate ringi kuulub ka Aivar Häelm, kelle varasema tegevuse suhtes on vastustaja selgelt tauniv. Kohtu arvates aga korralduse motiividele tuginedes põhjendamatult. Milline õigusakt taoliseks välistuseks ja esindusõiguse piiramiseks aluse annab korraldusest ei nähtu ja ei ole ka halduskohtule teada.

29. Nende kahe eelpool kirjeldatud asjaolude koostoimes, on halduskohus seisukohal, et korralduses ei ole eksitud juhuslikult vaidlustamisviidet (tl 12p) vastustajale õiguslikult soodsamaks disainides. Seda eriti olukorras, kus kaebajale eelnevalt väljastatud korralduses (tl 6) sellist eksimust ei esine. Tegemist ei ole minetusega, mis ei oleks korraldust sisuliselt mõjutanud.

30. Halduskohus on seisukohal, et kirjeldatud kolm asjaolu nende koostoimes tingivad korralduse tühistamise.

31. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik