3-13-678/40 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-678 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 22.12.2014, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi RKO Platvorm OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.12.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/9676-38 tühistamiseks. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja RKO Platvorm OÜ; Maksu- ja Tolliamet Resolutsioon Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus kohtuistungi korraldamiseks. Jätta RKO Platvorm OÜ kaebus haldusasjas 3-13-678 rahuldamata. Saata kaebajale vastustaja täiendav vastus kaebusele (01.12.2014) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 22.01.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

RKO Platvorm OÜ on esitanud 26.03.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Maksu- ja Tolliameti 27.12.2012 maksuotsust nr 12.2-3/9676-38 tühistamise nõudes. Kaevatava maksuotsuse kohaselt on Lõuna maksu- ja tollikeskus (LÕMTK) teinud korralduse nr 12.2- 3/9676-1, mille alusel kontrollisid maksuhalduri kontrolliosakonna VI tagastusnõuete talituse vanemrevidendid RKO Platvorm OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 2009. juunikuu. RKO Platvorm üksikjuhtumi kontroll viidi läbi maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 ning MKS § 59 lg 2 p 1 alusel. LÕMTK väljastas 30.11.2012 RKO Platvorm OÜ-le kontrollakti nr 12.2-3/9676-36.

Maksuotsusega on tuvastatud, et RKO Platvorm OÜ on deklareerinud toimumata tehingu soetuselt põhjendamata sisendkäibemaksu, millega kaasnevalt ei vastanud ka deklareerimise alusena viidatud arve käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p 7 nõuetele. RKO Platvorm OÜ ei ole suutnud tõendada arve nr 1 /01.06.2009 märgitud teenuse saamist, üleandmist ega ka tasumist, mistõttu on deklaratsioonis kajastatud sisendkäibemaksusumma 8 449 164 000 krooni alusetu. Maksuhaldur on määranud RKO Platvorm OÜ-le maksustamisperioodi juuni 2009 eest käibemaksu summas 8 449 164 000 krooni (540 000 000 eurot, KMD rida 5). Määratud maksusumma võrra väheneb RKO Platvorm OÜ 2009. aasta juunikuu käibemaksudeklaratsioonis deklareeritud sisendkäibemaks ja sellest tulenevalt väheneb sama summa võrra ka käibemaksu enammakse (KMD rida 13). Kaebaja on vaidlustanud maksuotsust vaidemenetluses, vaideotsusega 22.02.2013 nr 6-1/1262-2 on jäetud kaebaja vaie rahuldamata. Kaebaja on pöördunud 26.03.2013 kaebusega Tartu Halduskohtu poole. Kohtumäärusega 03.04.2013 on halduskohus jätnud menetlusabi taotluse käiguta ning kohtumäärusega 09.05.2013 on kohus kohustanud kaebajat tasuma kaebuselt riigilõivu 750 eurot. Kaebaja on kohtumäärust vaidlustanud ning Tartu Ringkonnakohtu määrusega 04.03.2014 on jäetud määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu 14.05.2014 kohtumäärusega on jäetud RKO Platvorm OÜ määruskaebus menetlusse võtmata. 22.05.2014 kohtumäärusega on halduskohus andnud täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks ning kaebuse esitaja on tasunud 750 eurot riigilõivu 17.03.2014 ning halduskohus on kohtumäärusega 02.06.2014 asja menetlusse võtnud. Kaebaja seisukohad ja taotlused Kaebusega taotletakse tühistada täielikult Maksu- ja Tolliameti 27.12.2012 maksuotsus nr 12.2- 3/9676-38. Kaebaja toetub kaebuses Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 3, 14, 15, 123 ja 121 sätetele ning välissuhtlemisseaduse § 19 ja Euroopa inimõiguste Kohtu praktikale. Kaebuse kohaselt tulenevad piirangud seadusest ning kui riigivõim tahab isikule teha etteheiteid õiguste rikkumise suhtes, peab see olema nõuetekohane. Piirangud ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kaebaja viitab Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse konventsiooni artiklile 6 ja Euroopa Inimõiguste kohtu lahenditele, et maksumenetluses on lubatud tõendeid koguda vaid viisil mis ei riku osaleja õigusi. Kaebuses on viidatud Riigikohtu lahendile 3-3-1-90-04, milles on märgitud, et haldusorgan peab looma koostöö võimalusi. Kaebuse seisukohalt on isiku õiguste rikkumine juba see, et kui isik kohustatakse maksuhalduri korralduse kaudu ilmuma maksuhalduri juurde korraldust täitma. Kaebuse kohaselt on maksuhalduri poolt nõutud dokumendid ulatuslikud ja mahukad, maksuhaldur nõuab viimase 4-5 aasta raamatupidamisdokumente – nii pikk periood ei saa kuidagi vastata üksikjuhtumi kontrollile. Segadust on tekitanud ka asjaolu, et muudetud on seadusega käibemaksu määra. Kaebuse kohaselt olukorras kus üksikjuhtumi kontrolli raames küsitakse teavet ja dokumente ning sunnitakse loobuma sõnumisaladuse kaitse põhiõigusest, tekib isikul põhjendatud kahtlus ametivõimude tegelike kavatsuste kohta. Kaebuse kohaselt ei ole vastatud RKO Platvorm OÜ juhatuse liikme teabenõudele ning maksuhaldur on loonud teadliku vastuolu R. Paalaga seotud maksumenetluslike kohustuste ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud inimõiguste garantiide vahel. Kaebaja viitab süütuse presumptsiooni rikkumisele ning viitab õigusselguse puudumisele käibemaksuga maksustamise küsimuses, samuti viitab kaebaja kohtuasjale Shannon vs Ühendkuningriik. Kaebaja poolt märgitu kohaselt on paralleelselt menetletud nii kriminaalasja kui ka maksuasja. Kaebaja on soovinud oma õiguste kaitset selles, et kasutada oma õigust mitte anda teavet ja esitada dokumente, lähtuvalt MKS § 64 lg 1 ja PS § 22. 2

Kaebuse täienduses (24.11.2014) viitab kaebaja kriminaalasjas 1-13-6111 kogutud materjalidele, on esitanud kohtule kriminaalasja raames tehtud ekspertiisiakti, kus on analüüsitud, kas Rosneft Eesti OÜ poolt RKO Platvorm OÜ-le 01.06.2009 esitatud arve nr 1 on allkirjastanud Villu Kõivomägi, samuti on esitatud kriminaalasja toimikust väljavõtteid kriminaalasja kohtumenetluses protokollitu kohta. Kaebaja peab vajalikuks märkida, et RKO Platvorm oli nõus maksuhaldurile esitama raamatupidamisdokumente, kuid RKO Platvorm esindaja Raivo Paala palus uurijate küsimustele vastamiseks ettevalmistusaega kaks nädalat, kuid uurimisdokumendid esitati juba Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Kaebuse esitaja arvates diskrimineerib maksuhaldur osasid Raivo Paala ettevõtteid. RKO Platvorm juhatuse liige Raivo Paala märgib, et kohus arvestaks kriminaalasja raames kohtuistungil protokollitud isikute ütlustega. R. Paala väidete kohaselt on maksumenetluses saadud tõendeid ära kasutatud kriminaalasjas kaebaja vastu. Maksu- ja Tolliameti seisukohad ja taotlused Maksuhaldur taotleb jätta kaebuse rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Maksuhaldur on märkinud, et maksuotsuse tegemise on tinginud asjaolu, et kaebaja esitas 19.07.2012 maksuhaldurile 2009.a. juunikuu kohta parandatud andmetega käibedeklaratsiooni, milles kaebaja deklareeris sisendkäibemaksu summas 8 449 164 000 krooni. Maksustatavat käivet ei ole kaebaja deklareerinud. Maksuhaldur on märkinud, et sisendkäibemaksu aluseks on kaebaja märkinud arve nr 1 01.06.2009 , milles kohaselt müüb Rosneft Eesti OÜ kaebajale projekt „RN“ (vastavalt lepingule) kokku summas 55 388 964 000 krooni, käibemaksuga 8 449 164 000 krooni. Maksuhaldur on märkinud, et mingeid tasumisi teenuse eest ei nähtu, maksuhaldur on üle kuulanud mitmed isikud, kes väidetavalt on olnud tehinguga seotud ning tuvastas, et perekondlikult ja tihedates ärialastes sidemetes olevad isikud on tõenäoliselt kokku leppinud toimumata tehingu varjamises. Maksuhalduri poolt märgitu kohaselt on alustatud deklareeritud andmete kontrolli ning kaebaja ei täitnud maksuhalduri korraldust dokumentide esitamiseks ning otsis ettekäändeid asja venitamiseks. Vastustaja hinnangul ei puuduta kriminaalmenetlus maksumenetlust, põhjendamatu on kaebaja väide nagu oleks maksuhaldur vääriti kohaldanud kaebaja suhtes Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 6, samuti on asjakohatu viidata süütuse presumptsioonist tulenevale vaikimisõigusele, kuna see puudutab kriminaal- ja väärteomenetlust. Maksumenetluses on oluline kaasaaitamiskohustus tõe välja selgitamiseks. Maksuhaldur peab loogiliseks, et kui kaebaja esitas 2009.a. juunikuu kohta käibedeklaratsiooni, siis pöördus maksuhaldur 09.08.2012 korraldusega teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks kaebaja poole ning enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapäraste dokumentide ja selgituste nõudmisel. Vastustaja märgib, et maksuotsus on antud kehtiva õiguse alusel, on piisavalt motiveeritud. Maksuotsus on tulenenud sellest, et RKO Platvorm OÜ ei ole suutnud tõendada arvel nr 1 märgitud teenuse saamist, teenuse üleandmist ega ka selle eest tasumist. Vastustaja märgib täiendavas seisukohas, et kaebaja on esitanud oma kaebuse täienduse koos lisadega hilinenult ning märgib, et kui kohus esitatuga arvestab, taotleb maksuhaldur kohtuistungi korraldamist menetlusliku olukorra olulise muutumise tõttu. Samas on vastustaja esitanud kaebaja poolt esitatud täiendusele vastulaused ning palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. 3

2.Esiteks lahendab kohus menetlusliku küsimuse, mis puudutab maksuhalduri märkust, et kaebaja on hilinenult esitanud oma kaebuse täienduse ning palub jätta selle läbi vaatamata või vastasel juhul kui kohus sellega arvestab, taotleb määrata kohtuistungi, kuna menetluslik olukord on muutunud. Kohus märgib, et kaebajal oli õigus kuni 24.11.2014 esitada täiendavaid menetlusdokumente ehk seisukohti ja sellega seonduvaid lisasid, mida ka kaebaja elektronposti teel tegi (allkirjastatud kaebuse täiendus koos lisadega laekus posti teel 26.11.2014), ning kohus on lugenud esitatud kaebuse täienduse koos lisadega õigeaegselt esitatuks ning küsinud kaebuse täienduse kohta vastust ka maksuhaldurilt enne kirjaliku menetluse läbiviimise algust. Kohus märgib, et menetluse uuendamiseks ja kohtuistungi korraldamiseks puudub alus ning kohus jätab selles osas maksuhalduri taotluse rahuldamata. Kohus on määranud asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse kohtumäärusega 27.06.2014 ning märgib, et maksuhaldur on saanud omapoolse kirjaliku vastuse ka kaebuse täiendusele esitada. Kohus käsitleb mõlema osapoole seisukohti. 3.Antud juhul on tegemist maksuhalduri maksuotsuse vaidlustamisega, millega on tuvastatud, et RKO Platvorm OÜ on deklareerinud toimumata tehingu soetuselt põhjendamata sisendkäibemaksu, millega kaasnevalt ei vastanud ka deklareerimise alusena viidatud arve käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p 7 nõuetele, mistõttu on jäetud täitmata käibemaksukohustuslase kohustused. RKO Platvorm OÜ ei ole suutnud tõendada arve nr 1 märgitud teenuse saamist, üleandmist ega ka teenuse eest tasumist, mistõttu on deklaratsioonis kajastatud sisendkäibemaksusumma 8 449 164 000 krooni alusetu. Maksuhaldur on otsustanud määrata RKO Platvorm OÜ-le maksustamisperioodi juuni 2009 eest käibemaksu summas 8 449 164 000 krooni (540 000 000 eurot, KMD rida 5). Määratud maksusumma võrra väheneb RKO Platvorm OÜ 2009. aasta juunikuu käibemaksudeklaratsioonis deklareeritud sisendkäibemaks ja sellest tulenevalt väheneb sama summa võrra ka käibemaksu enammakse (KMD rida 13). 4.Maksuhaldur teeb maksuotsuse (MKS) § 95 lg 1 ja lg 2 alusel tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks ning maksuotsus peab olema MKS § 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Maksuotsuses peab olema selgitatud, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma on määratud. Tulenevalt MKS § 92 lg 1 p 3 kohaselt kui maksukohustuslane on esitanud valeandmed, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagasimaksmisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast, määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma. 5.LÕMTK on alustanud 09.08.2012 korralduse nr 12.2-3/9676-1 alusel RKO Platvorm OÜ 2009.a. juunikuu käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse kontrolli ning kaebajat kohustati esitama kontrollimiseks käibemaksuarvestuse aluseks olevaid dokumente (arved, pangakontode väljavõtted, kassadokumendid, raamatupidamise pearaamatu kontode väljavõtted, lepingud ja kokkulepped, mis puudutavad käibemaksuarvestust). 6. Kaebaja ei ole maksuhalduri nõudeid täitnud, vaid on pikendanud vastamise tähtaega ning viitab asjaolule, et maksuhaldur rikub seadust ja kaebaja põhiõigusi, kuna dokumendid, mida maksuhaldur küsib, on mahukad ning kaebaja viitab sõnumisaladuse rikkumisele ja sellele, et ta ei saa enda vastu tunnistusi anda. 7.Asja materjalide kohaselt on kaebaja esitanud maksuhaldurile arve nr 1/01.06.2009 ja lepingu, mille kohaselt on arve esitajaks Rosneft Eesti OÜ ja maksjaks RKO Platvorm OÜ , arve kirjelduseks on projekt „RN“ (vastavalt 01.06.2009 lepingule). Lepingu kohaselt Rostneft Eesti OÜ (esindaja juhatuse liige Villu Kõivomägi) ja RKO Platvorm OÜ (esindaja volikirja alusel Teet Raatsin) leppisid kokku , et Rostneft Eesti OÜ müüb ja RKO Platvorm OÜ ostab nimetatud lepingu alusel projekti „RN“, see on 10 mereplatformi konstrueerimiseks, paigaldamiseks ning opereerimiseks vajaliku oskusteabe (II 4

kd lk.18 verte) Lepingu hinnaks on märgitud 46 939 800 000 EEK´i , millele lisandub käibemaks 18%. Kaebaja on esitanud ka väljavõtte RKO Platvorm OÜ kassaraamatust 2009. juunikuu kohta, muid dokumente esitatud ei ole. Maksuhaldur on teinud korralduse ning määranud sunniraha tasumise, kuna kaebaja ei täitnud maksuhalduri korraldust nr 12.2-3/9676-1 täielikult, maksuhaldur on vastanud kaebaja teabenõuetele ning väljastanud 13.09.2012 uue korralduse nr 12.2-3/9676-8 teabe andmiseks, millega on kohustanud RKO Platvormi OÜ esindajat ilmama maksuhalduri juurde teabe andmiseks müügilepingut puudutavas osas. 05.11.2012 on maksuhaldur väljastanud korralduse nr 12.2-3/9676- 31, millega on veelkord antud võimalus teabe ja dokumentide esitamiseks. Kuna äriregistri andmetel on Raivo Paala maksukontrolli läbiviimise ajal olnud nii Rosneft Eesti OÜ kui ka RKO Platvorm OÜ juhatuse liige, väljastas maksuhaldur Raivo Paalale korralduse 12.2- 3/9676-29 teabe saamiseks. Raivo Paala ilmus kohale, kuid ei ole maksuhaldurile selgitusi andnud (protokoll, II kd tl.119). 8.Kuna kaebaja ise ei ole maksuhaldurile pangakontode väljavõtteid esitanud, tegi maksuhaldur ise pankadele päringud. Maksuhaldur on tuvastanud, et pangakontode kaudu ei ole toimunud arvete tasumist RKO Platvorm OÜ-lt Rosneft Eesti OÜ-le ning samuti ei ole toimunud arvlemist sularahas. Samuti on maksuhaldur välja toonud asjaolu, et lepinguobjekti üleandmise kuupäeva ega arve tasumist ei nähtu 01.06.2009 osapoolte vahel sõlmitud lepingust, seega ei nähtu ka käibe tekkimise aega. Kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et just 01.06.2009 toimus teenuse vastuvõtmine ning alates 02.06.2009 on Rostneft Eesti OÜ (teenuse osutaja) kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, mistõttu ei saa isik enam käibemaksusummat teenuse arvele lisada. Tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg 1 kohaselt on käive tekkinud või teenus saadud päeval, mil tehti kauba või teenuse ost, kauba või teenuse eest tasumine, antud juhul ei saanud tekkida Rosneft Eesti OÜ-l maksustatavat käivet KMS § 11 lg 1 mõistes. Kuna kaebaja ei esitanud maksuhaldurile vajalikke dokumente, tegi maksuhaldur korraldusi ka Rosneft Eesti OÜ-le teabe saamiseks, samuti on tehtud korraldus teabe saamiseks ka Villu Kõivomägile, kes allkirjastas ostu-müügi lepingu Rosneft Eesti OÜ nimel (juhatuse liige 21.01.2009-30.11.2009). Maksuhaldur on lähtunud uurimisprintsiibist ning väljastanud Teet Raatsinile (RKO Platvorm OÜ esindaja volikirja alusel) kolm korraldust nii teabe andmiseks, kohale ilmumiseks kui ka kirjalikult küsimustele vastamiseks, ent Teet Raatsin ei täitnud maksuhalduri korraldusi ega andnud ka teada põhjustest, miks ei saa korraldusi täita. Maksuhaldur on ka püüdnud asjaolusid selgitada X (RKO Platvorm OÜ juhatuse liige) kaudu, tehes samuti korraldusi teabe saamiseks, ent X ei ole soovinud maksuhaldurile teavet anda. 9.Kohus märgib, et maksuhaldur on täitnud kõiki talle ülesandeks pandud kohustusi pädevuse piires ning püüdnud menetlust läbi viia võimalikult kiirelt ja efektiivselt, järginud selleks halduse põhimõtteid ning taganud ka maksumenetlusosaliste õigusliku kaitse. Kuna kaebaja pool ei ole täitnud talle pandud kaasaaitamiskohustust tulenevalt MKS § 56 - see on talle teadaolevate asjaolude kohta teabe andmine, on püüdnud maksuhaldur selgitada asjaolusid välja ise lähtuvalt uurimispõhimõttest ning kogutud materjalide põhjal on teinud maksuotsuse. Maksuotsus on motiveeritud, üheselt selge ja mõistetav, välja on toodud nii maksuotsuse aluseks olevad faktilised kui juriidilised alused, haldusakt vastab vorminõuetele ning on antud selleks pädeva ametiisiku poolt kooskõlas kehtiva õigusega. 10.Maksuotsuse on tinginud asjaolu, et RKO Platvorm OÜ esitas maksuhaldurile 2009.aasta juunikuu kohta parandatud andmetega käibedeklaratsiooni, milles deklareeriti sisendkäibemaksu 8 449 164 000 krooni, maksustatavat käivet deklareeritud ei ole. Sisendkäibemaksu arvestamise aluseks on arve 1, arvel puuduvad viited teenuse eest tasumise kohta ning teenuse üleandmise kohta RKO Platvorm OÜ-le. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peab RKO Platvorm OÜ olema ka reaalselt soetanud kaupa või saanud reaalselt teenust teiselt 5

maksukohustuslaselt , mille kohta antud asjas tõendid puuduvad. Kaebaja ei ole ise püüdnud ühtegi tõendit maksuhaldurile esitada, vaid püüdis maksumenetlust venitada, mistõttu on alust arvata, et tegemist on valeandmete esitamisega ning püüd saada alusetult käibemaksu. Vahetult pärast lepingu sõlmimist on Rosneft Eesti OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Samas nõustub kohus maksuhalduriga, et sellises suures mahus tehingu tegemine ei ole ka eluliselt usutav, arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et tehingupooled on omavahel tihedalt seotud äriliselt, mistõttu ei ole arvel näidatud tehing tõepärane ning sellel kajastatud käibedeklaratsioon ei ole põhjendatud. 11.01.06.2009 arvel nr 1 puudub käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p-s 7 sätestatu, mille kohaselt peab olema arvel märgitud kauba või teenuse osutamise kuupäev ja kauba või teenuse eest tasumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Seega tulnuks arvele nr 1 märkida nimetatud teave, mida arvelt ei nähtu. KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS § 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel, milliseks aga esitatud arvet pidada ei saa. KMS § 29 lg 3 p1 alusel on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks ning maha arvata võib sisendkäibemaksuna sellist käibemaksu, mille kohta on nõuetekohane arve. Antud juhul pidi kaebaja olema teadlik tehingu tegelikest asjaoludest ja dokumendi fiktiivsusest, kuid kajastas seda arvet ikkagi oma maksudeklaratsioonis. Arve fiktiivsust kinnitab ka asjaolu, et 2009.aasta juunikuus puudus kaebaja kassaraamatus rahaline liikumine, samuti on tegemist väga suure summaga ning kaebajal puudusid kassas vastavad rahalised vahendid summa maksmiseks ning samas ei püüdnud kaebaja ise kaasa aidata vajalike dokumentide esitamiseks maksuhaldurile, mis kogumis viitavad asjaolule, et tegemist on fiktiivse tehinguga. 12.Vaidlus on olnud ka arve allkirjastamise üle. Väidetavalt on V.Kõivomägi allkirjastanud Rosneft Eesti OÜ juhatuse liikmena arve nr 1. Maksuhaldur on nimetatud isikult võtnud seletuse (tl.95,II kd), kes on väitnud, et Raivo Paala on teinud talle ettepaneku hakata Rosneft Eesti OÜ juhatuse liikmeks ning tal ei tulnud täita mingeid tööülesandeid, kuna dokumente ja asjaajamist talle üle ei antud ning ta ei olnud teadlik, kes tegelikult äriühingut juhtis. V. Kõivomägi seletuste kohaselt ei olnud ta allkirjastanud ühtki äriühingu dokumenti ning samuti ei allkirjastanud ta ka 01.06.2009 lepingut ega osalenud selles tehingus. Kaebaja on esitanud kriminaalasja raames kogutud tõendeid ning selle ekspertarvamuse kohaselt on V. Kõivomägi allkirjastanud arve nr 1 kuid arve nr 1 allkirjastamise absoluutset aega määrata ei olnud võimalik. Antud juhul peab kohus õigeks arvestada maksumenetluses kogutud tõendeid, sealhulgas ka maksumenetluses võetud seletusi, kuna maksuotsus on tehtud maksumenetluses kogutud tõendite alusel. Mis puudutab aga kaebaja poolt esitatud lisamaterjale kriminaalasjas toimunu kohta ja kriminaalasja menetluses ülekuulatud isikute ütlusi, siis ei pea kohus neid käesolevasse vaidlusesse puutuvateks, kuigi on võetud esitatud dokumendid asja materjalide juurde. Samuti on maksuhaldur õigesti märkinud, et puudub objektiivne põhjus kahelda V. Kõivomägi ütlustes maksumenetluses, millega ka kohus nõustub. Kaebaja on soovinud kriminaalasjas (1-13-6111) kohtuistungil ülekuulatud süüdistatavate Raivo Paala ja Teet Raatsini ütlustega tõendada tehingu toimumist ja lükata ümber kaebaja meelest Villu Kõivomägi eksitavad ütlused maksumenetluses. Kohus peab usaldusväärseks V.Kõivomägi poolt antud ütlusi maksumenetluses. Samas ei ole teise lepingupartneri esindaja Teet Raatsin ilmunud maksuhalduri juurde selgitusi andma ning ka vastavat volikirja ei ole lepingu juurde lisatud. 13.Kohus nõustub maksuhalduriga, et eelviidatud isikud (käesoleva kohtulahendi punktis 12) ei ole aidanud kaasa maksumenetluse läbiviimisel ning on teinud endast kõik, et takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. 6

14.Eeltoodu alusel on maksukohustuslane rikkunud MKS § 85 lg 4 tulenevat kohustust ning pole esitanud õigeid andmeid maksuhaldurile. Maksuhaldur on õigesti asunud seisukohale, et RKO Platvorm OÜ on deklareerinud toimumata tehingu soetuselt põhjendamatult sisendkäibemaksu, millega kaasnevalt ei vastanud ka deklareerimise alusena viidatud arve nr 1 KMS § 37 lg 7 p 7 nõuetele, millest tulenevalt on RKO Platvorm OÜ rikkunud KMS § 24 ning § 31 sätestatud kohustusi. RKO Platvorm OÜ ei ole tõendanud arvel nr 1 märgitud teenuse saamist ega selle eest tasumist, mistõttu on deklaratsioonis kajastatud sisendkäibemaks alusetu ning maksuhaldur on õigesti teinud maksuotsuse, millega on vähendanud RKO Platvorm OÜ maksustamisperioodi 2009. aasta juuni deklareeritud sisendkäibemaksu 540 000 000 euro võrra.

15.Kohus peab põhjendamatuks kaebaja väidet selle kohta, et üksikjuhtumi kontroll vastab revisjoni tunnustele, kuna nõutud on hulk dokumente. Analüüsides maksuhalduri tööd, on kohus seisukohal, et maksuhaldur on püüdnud välja selgitada arvet nr 1 puudutavat informatsiooni ning ei ole sugugi küsitud midagi üleliigset või asjasse mittepuutumatut. Käesolevas menetluses ei ilmne tunnuseid, mis räägiks enamkoormavast kontrollist. 16.Kaebuse seisukoht, et enese mittesüüstamise privileeg välistab kaebaja kaasaaitamiskohustuse maksumenetluses, on ekslik. EIK on selgitanud, et enese mittesüüstamise õigust ei saa tõlgendada kui üldist immuunsust maksuhalduri toimingute suhtes sooviga vältida isiku suhtes läbiviidavat uurimist maksumenetluses ( EIK 10.09.2002.a otsus asjas Allen vs Ühendkuningriik). MKS § 64 lg 1 p 6 ei anna kaebajale õigust keelduda maksumenetluses kõikide ja ükskõik milliste tõendite esitamisest. Kaebajal tulnuks põhjendada oma soovi kasutada enese mittesüüstamise privileegi ning see põhistus pidanuks olema kontrollitav. Kaebuse viide süütuse presumptsiooni väidetavale rikkumisele vastustaja poolt ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Asjaolul, kas kaebaja on enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist vastustaja poolt kuulutatud kuriteo toimepannud isikuks või mitte, puudub maksumenetluse seisukohalt tähendus. Käesolevas menetluses ei oma karistuslik süü tähendust, kuna lähtutakse tsiviilõiguslikust süüvormist. Kaebaja suhtes ei ole rikutud vastustaja poolt Põhiseaduse § 22 sätet, mille kohaselt ei tohi isikut süüdi tunnistada enne kui on olemas tema suhtes jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. 17.Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 kohaselt on igalühel oma tsiviilõiguste ja –kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Antud juhul ei ole kaebaja poolt eelviidatud artikkel asjasse puutuv, kuna see ei kohaldu maksuõigusele, maksuõigus kuulub haldusõiguse valdkonda. 18.Eeltoodust lähtuvalt ei ole maksuhaldur jätnud tähelepanuta kaebaja suhtes Põhiseaduse § 3, 14, 15, sätteid Nimetatud sätete kohaselt teostatakse riigivõimu põhiseadusega kooskõlas ja kooskõlas seadustega tagatakse isikute õiguste kaitse ning igal ühel on õigus kohtu poole pöörduda. Kaebaja on saanud kohtu poole pöörduda ning tema õigusi ega Põhiseadusest tulenevaid õigusi ei ole maksumenetluses rikutud. Kohus märgib, et kaebaja poolt viidatud Põhiseaduse § 121 ja 124 ning välissuhtlemisseaduse § 19, mis räägib välislepingu ratifitseerimisest, ei ole antud asjas puutumust. Samuti ei ole maksuhaldur lahendanud kaebaja asja vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. 19. Kaebaja on viidanud ka käibemaksumäära muutmisele. Kohus märgib, et käibemaksu puudutavas osas on viited tehtud õiguslikele ja kehtivatele alustele. Käibemaksu määrade osas on õigusselgus olemas ning seaduseandja poolt käibemaksumäära muutmine ei puuduta käesolevat vaidlust. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et ükski käibemaksumäära tagasiulatuv kehtestamine ei anna kaebajale õigust esitada maksuhaldurile ebaõigeid andmeid tehingu sisu kohta. 20.Kaebaja viide kaebuse täienduses, et vaidlusalune arve on täpselt samasugune kui näiteks kriminaalasjas 1-13-6111 aktsepteeritud arve, see on arve OÜ-lt Rosneft Partners OÜ-le 7

SPACECOM, mis on tehtud samasuguse standardprogrammiga ja sisaldab samu andmeid, ei oma kohtu arvates antud asjas tähtsust, kuna käesolevas maksumenetluses on menetletud arvet nr 1/ 01.06.2009, millel ei ole seost kaebaja poolt väljatooduga. 21. Raivo Paala on märkinud, et kriminaalasjas on kasutatud tema vastu maksumenetluses kogutud tõendeid. Kohus on seisukohal, et asjaolu, milliseid tõendeid Raivo Paala vastu on kriminaalmenetluses kasutatud ja milliseid tõendeid on arvesse võetud, ei oma seost maksuotsust puudutava vaidlusega. Samuti ei ole R. Paalal õigust kohtule ettepanekuid teha, millises ulatuses peaks kohus maksuotsuse õiguspärasust hindama. Kriminaalmenetlus ei puuduta maksumenetlust, mõlemat menetlust tuleb iseseisvalt käsitleda. 22.Täiendavalt märgib kohus, et kohus ei pea vajalikuks hinnata menetlusosaliste kõiki neid väited, millel ei ole seost asja otsustamisel. Samuti ei pea kohus vajalikuks hinnata kaebuses toodud õigusteoreetilisi väiteid ,kuna need väited ei mõjuta asja otsustamist. 23.Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 24.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik

8