1-14-8962/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-14-8962

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsembril 2014, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 22.12.2014 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides Kriminaalasja number 1-14-8962 (14233000105) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Egle Nigulist Tõlk Irina Galnykina Kriminaalasi

A.N

süüdistuses KarS § 424 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ragnar Plistkin

Süüdistatav A.N

Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood XXX, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, xxx Varasem karistatus: - Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 424, § 30.08.2011 329 järgi, KarS § 73, § 68 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 3 kuud 28 päeva katseajaga 3 aastat sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks; - Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 24.05.2013 2 p 8 järgi; KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud 28 päeva, KarS § 69 lg-te 1,3 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 416 tunni ulatuses tähtajaga 10 kuud. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.05.2014 määrusega pöörati karistus 6 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 11.07.2014. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina

RESOLUTSIOON

1-14-8962

2 Tunnistada A.N süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada A.N vangistusega 6 (kuus) kuud.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 22.12.2014.

A.N-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada A.N-ile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 1 (üks) aasta.

Liiklusseaduse § 127 alusel on A.N kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates karistuse ärakandmisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Mõista A.N-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada

kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud

õigusabi eest 216 (kakssada kuusteist) eurot, ekspertiiside tegemise eest 37 (kolmkümmend

seitse) eurot 71 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt 15.12.2014 kohtuistungil osutatud

õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot ning kaitsja Tatjana Massalina poolt 22.12.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot.

Määrata, et A.N on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr

EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 99914700045064 ning selgitus „A.N , 1-14-8962 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 23. detsembrist 2014.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 14. jaanuarist 2015.

I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS

A.N ´t süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis

30.05.2014.a kella 15.55 paiku Xx´ule kuuluvat sõiduautot Honda CR-V riikliku

registreerimismärgiga xx, sõites sellega Narvas mööda Kulgusadama teed. Mootorsõiduki

1-14-8962

3

juhil tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 2,67+/-0,06 mg/g, seega juhi ühes grammis veres oli alkoholisisaldus vähemalt 2,61 mg.

Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla

joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund,

mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 2

p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sel moel pani A.N toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel.

II KOHTUISTUNG

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Poolte kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata.

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõik kriminaalasja

materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et

A.N süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud.

Antud kuriteo toimepanemine A.N poolt on tõendatud:

Tunnistaja Xx´i ütlustega (lk 2), kust nähtub, et A.N , olles

alkoholijoobes, 30.05.2014.a kella 15.56 paiku Narva linnas Kulgu Sadama teel juhtis mootorsõidukit Honda CR-V registrimärgiga xx ning oli kinnipeetud politsei poolt.

Joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (lk 7) - A.N veres mõõdeti alkoholisisaldus vähemalt 2,61 mg/g.

Kahtlustatava A.N enda ütlustega (lk 22-26) – kahtlustatav tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust.

Kohus on seisukohal, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis A.N otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda.

Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

1-14-8962

4 Kohtu seisukoht karistuse osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel.

Põhikaristus

Süüdistatav A.N on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sealhulgas ka KarS §424 järgi. Viimasel korral oli ta karistatud vangistusega, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, pärast mida pani A.N ikkagi toime uue tahtliku kuriteo.

Sellega seoses kohus on seisukohal, et A.N on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega ning rahaline karistus või üldkasulik töö antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ei saa olla eelnevast karistusest leebem.

Kohus on seisukohal, et A.N süüaste on suur. Alkoholisisalduse määr

A.N veres oli vähemalt 2,61 mg/g, st oluliselt ületas kriminaalkuriteo jaoks seatud alampiiri.

Arvestades aga karistust kergendava asjaoluna KarS §57 mõttes esinevat süü

ülestunnistamist, alaealiste laste olemasolu ning seda, et A.N on teinud reaalseid samme alkoholisõltuvusest vabanemiseks, asub kohus seisukohale, et A.N väärib karistust, mis on oluliselt alla KarS §-s 424 ettenähtud karistuse keskmise määra.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele.

Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid A.N puhul ei esine.

Kuna süüdistatavale on põhikaristuseks mõistetud reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit – vahistamine, selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

Lisakaristus

A.N, olles isik, kes on varem karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, vaatamata sellele taas juhtis sõiduautot joobeseisundis.

Sellises situatsioonis on Riigikohus mitmel korral sedastanud, et „korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud võivad anda

kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada“ (vt nt RKKKo 3-1-1-69-03, p 7 koos täiendavate viidetega).

Selliseid erandlikke asjaolusid A.N puhul ei esine.

1-14-8962

5

Siinkohal peab kohus vajalikuks viidata ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 märgitule, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid

õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas peab see leidma selge väljenduse ka lisakaristuse kohaldamise näol.

Ülaltoodu alusel peab kohus vajalikuks kohaldada A.N suhtes KarS §50 sätteid ning määrata temale KarS §424 järgi lisakaristus – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Arvestades karistust kergendava asjaoluna KarS §57 mõttes esinevat süü ülestunnistamist, asub

kohus seisukohale, et A.N väärib lisakaristust, mis on alla KarS §-s 424 ettenähtud lisakaristuse keskmise määra.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, § 238, § 311, § 313, § 315. Innokenti Menšikov Kohtunik