3-14-50483/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiit Lõhmus ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50483 Haldusasi Novus Oil OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 07.04.2014. a otsuse nr 12.2-3/22039-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.06.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Novus Oil OÜ Vastustaja Maksuja Tolliamet (MTA)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 13. juuni 2014. a määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta. 2. Teha asjas uus määrus, millega jätta Novus Oil OÜ taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTA 05.03.2014. a korraldusega (kd I, tl 81) kohustati Novus Oil OÜ seaduslikku esindajat esitama MTA-le dokumente ning andma suulist ja kirjalikku teavet, kontrollimaks äriühingu ettevõtlusega tegelemist Eestis käibemaksuseaduse (KMS) tähenduses. Korralduse kohaselt pidi Novus Oil OÜ esindaja 14.03.2014 ilmuma maksuhalduri juurde selgitusi andma ning selleks kuupäevaks ka dokumendid esitama. Korralduses sisaldus hoiatus, et kui Novus Oil OÜ ei esita ettenähtud tähtajaks dokumente, mis tõendaksid Eestis ettevõtlusega tegelemist, siis kustutatakse isik käibemaksukohustuslaste registrist.

2. MTA otsustas 07.04.2014. a otsusega nr 12.2-3/22039-2 (kd I, tl 36) Novus Oil OÜ alates 15.04.2014 KMS § 22 lg 31 alusel käibemaksukohustuslaste registrist kustutada. Otsuse kohaselt ei täitnud äriühingu esindusõiguslik isik tähtaegselt MTA 05.03.2014. a korraldust.

2 Kuna äriühing ei esitanud Eestis ettevõtlusega tegelemist tõendavaid dokumente ega loonud maksuhaldurile võimalust seda täiendavalt kontrollida ning samuti ei tuvastatud MTA-poolsel vaatlusel ettevõtlusega tegelemist äriühingu juriidilisel ega tegevuskoha aadressil, siis puudub alus arvata, et äriühing tegeleb Eestis ettevõtlusega.

3. MTA saatis 09.04.2014 Novus Oil OÜ-le teate, et äriühing on alates 15.04.2014 käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud.

4. Novus Oil OÜ esitas 10.04.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse, milles palus, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras MTA toimingud Novus Oil OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. Taotluses esitas kaebaja ka vastuväiteid MTA 07.04.2014. a otsusele.

5. Tallinna Halduskohtu 11.04.2014. a määrusega rahuldati Novus Oil OÜ taotlus osaliselt, peatades vaidlustatud otsuse kehtivuse kuni 30.04.2014 ning keelates MTA-l kuni selle ajani Novus Oil OÜ-d käibemaksukohustuslaste registrist kustutada. Sama määrusega anti haldusasi kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.

6. MTA palus 17.04.2014. a seisukohas tühistada Tallinna Halduskohtu 11.04.2014. a määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise osas ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

7. Novus Oil OÜ esitas 28.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 07.04.2014. a otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt on vaidlustatav otsus õigusvastane, sest kaebaja tegeleb tegelikult Eestis ettevõtlusega. MTA ei ole kaebajale asjas tehtud korraldusi ega otsuseid e-kirja, e-maksuameti ega MTA dokumendihaldussüsteemi kaudu kättesaadavaks teinud. Varasemalt on MTA kaebaja soovidega arvestades edastanud dokumente elektrooniliselt, kuid 05.03.2014. a korralduse puhul kasutati teist kanalit, mille kaudu kaebaja korraldust kätte ei saanud. Vaidlustatud 07.04.2014. a otsust on põhjendatud sellega, et kaebaja ei esitanud MTA-le MASHINE EST OÜ ettevõtlusega seotud dokumente. Kaebaja ei ole MASHINE EST OÜ ning kaebajalt selle äriühingu dokumentide nõudmine on ebaseaduslik. Kaebuses esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, paludes peatada MTA toimingud kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks kuni kohtumenetluse lõpuni. Taotluse kohaselt kaasnevad kaebajale planeeritava toiminguga olulised kahjulikud tagajärjed, nagu kohustus tasuda võõrandamata kaubalt käibemaksu ja põhivara puhul korrigeerida sisendkäibemaksu. Samuti on üldteada, et käibemaksukohustuslasena registreerimata isiku ettevõtlus ei ole käibemaksukohustuslastest tehingupartneritega võrreldes konkurentsivõimeline. Käibemaksukohustuslasena registreeritud isiku huviks on olla registris püsivalt. Otsuse peatamata jätmiseks puudub oluline avalik huvi.

8. MTA esitas 29.04.2014 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 11.04.2014. a määrusele, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.04.2014. a määrusega rahuldamata.

9. Tallinna Halduskohus jättis 30.04.2014. a määrusega kaebaja 28.04.2014. a esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et kuna kaebaja esitas tuvastamiskaebuse, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine põhjendatud, sest tuvastamiskaebuse rahuldamisega ei kaasne tagajärgi, mida peaks juba eelnevalt esialgse õiguskaitse korras tagama. Ka juhul, kui kaebaja esitaks tühistamiskaebuse, ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, sest kaebus on väheste edulootustega.

3 10. Novus Oil OÜ esitas 02.05.2014 kaebuse täpsustuse, taotledes MTA 07.04.2014. a otsuse tühistamist, mitte õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja esitas uuesti esialgse õiguskaitse taotluse, milles kordas varasemaid põhjendusi.

11. Tallinna Halduskohus jättis 02.05.2014. a määrusega Novus Oil OÜ 02.05.2014. a taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kohus põhjendas, et kuna samadel asjaoludel esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on juba lahendatud, siis tuleb uus samasugune taotlus jätta läbi vaatamata.

12. Novus Oil OÜ esitas 12.05.2014 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 02.05.2014. a määruse tühistamiseks, kuid Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2014. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata.

13. Tartu Halduskohus võttis 12.06.2014. a määrusega Novus Oil OÜ kaebuse menetlusse.

14. Novus Oil OÜ esitas 13.06.2014 Tartu Halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada MTA-d taastama kaebaja käibemaksukohustuslase registreering kuni käesoleva kohtuvaidluse lõpuni. Kaebaja selgitas, et ta ei ole saanud MTA-lt teadet selle kohta, et ta pidi ettevõtluse tõendamiseks 14.03.2014 maksuhalduri juurde minema. MTA ei ole sellist teadet ka kaebaja juhatuse liikme elukohta toimetanud. Vastustaja väidetud aadress XXXXXXXXXXXXXXXXXXX , ei ole kaebaja juhatuse liikme elukoht. Kaebaja saatis Eesti Post AS-i päringu vastustaja saadetise RR220374594EE postitamise ja mittekättesaamise asjaolude väljaselgitamiseks. Eesti Post AS selgitas oma teates (kd II, tl 16) täiendavalt asjaolusid, mis tingisid nendepoolse eksituse. Asjaolu, et enne kaebaja asumist aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX , kasutas eelmine rentnik oma postkastina teisel aadressil olevat postkasti, millest kaebaja teadlik ei olnud, ei tähenda, et kaebaja peaks oma posti teiselt aadressilt kätte saama. Saadetud selgitus tõendab, et teade ei jõudnud kaebaja registriaadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX . Kaebaja teatas vastustajale vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 531 lg-le 2, et soovib kirjade saatmist elektrooniliselt aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ning seda on vastustaja varasemalt ka teinud. 12.06.2014 kontrollis kaebaja oma andmeid käibemaksukohuslaste registrist ja siis näitas register, et 21.05.2014 on kaebaja registreering tagasiulatuvalt kustutatud seisuga 30.04.2014. Käibemaksukohustuslaste registreeringu puudumine takistab toodete müüki teiste EL liikmesriikide ettevõtetele. Vastustaja ei ole tuvastanud, et kaebaja käibemaksukohustuslase registreering ohustaks seaduslike maksude maksmist või võiks selle tõttu toimuda maksupettus.

15. Tartu Halduskohus rahuldas 13.06.2014. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas MTA 07.04.2014. a otsuse kehtivuse ning kohustas MTA-d taastama kaebaja käibemaksukohustuslase registreering kuni käesoleva kohtuvaidluse lõpuni. Määruse kohaselt esineb kaebajal õiguskaitse vajadus. KMS § 22 lg 31 kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist käibemaksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Sama lõike kohaselt on maksuhalduril juhul, kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. Toimiku materjalide järgi ei ole kaebaja saanud vastustajalt teadet, millega viimane kohustas kaebajat ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks 14.03.2014 vastustaja juurde minema. Samuti ei ole vastustaja sellist teadet kaebaja juhatuse liikme elukohta toimetanud. Kaebaja uute väidete pinnalt ei saa kaebaja

4 tegelemist ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 mõttes välistada, kui tal polnud võimalik vastustaja juurde minna oma ettevõtlusega tegelemist tõendama, kuna ta ei saanud kätte vastavat korraldust. Kas kogutud tõendid annavad alust pidada kaebaja poolt ettevõtlusega tegelemist tõendatuks, sõltub olulisel määral faktiliste asjaolude hindamisest, millele käesolevas menetlusfaasis ei ole piisava põhjalikkusega võimalik keskenduda. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamiseks HKMS § 249 lg 1 kohaselt alust. Kuna kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kaebajal on olemas õiguskaitse vajadus ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks puuduvad kaalukad kolmandate isikute ja avalikud huvid, siis peatas halduskohus omal algatusel HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel vaidlusaluse haldusakti kehtivuse. Kohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustas vastustajat taastama kaebaja käibemaksukohustuslase registreering kuni kohtuvaidluse lõpuni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

16. MTA 30.06.2014. a määruskaebuses palutakse Tartu Halduskohtu 13.06.2014. a määrus tühistada ning teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused: a) Kaebaja tugines määruskaebuses juba varasemates menetlusdokumentides tõstatatud problemaatikale, et ta ei saanud registrijärgselt aadressilt väidetavalt MTA dokumente kätte. Tallinna Halduskohus hindas 30.04.2014. a määruse p-s 16 seda küsimust ning leidis, et riski, et MTA poolt kaebaja registrijärgsele aadressile saadetud haldusaktid ei jõua kaebajani, kannab kaebaja, kes peab hoolitsema oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest. Tartu Halduskohus ei ole enda vastupidist arvamust millegagi põhjendanud. Teiseks ei ole kaebaja 13.06.2014. a esialgse õiguskaitse taotlus esitatud uutel asjaoludel ning juba korduvuse tõttu esines alus taotluse rahuldamata jätmiseks. Samuti on kaebaja püüdnud kohut eksitada, sest veel 17.04.2014 sai kaebaja registrijärgsele aadressile saadetud dokumendi siiski kätte (vt määruskaebuse lisa 2). b) Ka Tallinna Ringkonnakohus täheldas 26.05.2014. a määruses, et kaebaja väide dokumentide registrijärgsele aadressile edastamata jätmise kohta oli ebausutav olukorras, kus halduskohtule esitatud dokumendist „Saadetise RR220374594EE sündmused ja staatused“ nähtub, et AS Eesti Post Rakvere postivahetuspunkt on 07.03.2014 kell 09:00 teinud saadetise (05.03.2014 korraldus) kaebajale kättetoimetamise ebaõnnestunud katse, saadetis jäeti hoiule ning saajale jäeti teade. Tagastus vormistati 25.03.2014 põhjusel, et kaebaja (XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ) ei nõudnud saadetist. Analoogne oli olukord ka saadetise edastamisel kaebaja juhatuse liikme K.O. elukoha aadressile Tallinnas. Määruskaebuses esitatud väide kirjakandja eksimuse kohta ei anna alust kaebust perspektiivikamaks pidada. Kaebaja 13.06.2014. a taotlusele lisatud kiri (kd II, tl 16) ei kummuta kaebajale edastatud saadetise liikumist, pigem vastupidi, sest kirjas oli märgitud, et postkastil oli eelnevalt peal ka XXXXXXXX silt. Asjaolu, et kaebaja registrijärgsel aadressil postkast üldse puudus ning et ta ei teavitanud Rakvere kandekeskust naaberkrundi postkasti ebaõigest sildist, viitab tema enda hoolimatusele. Postkasti puudumist aadressil XXXXXXXXXXXXXXXXXXX , kinnitab kirjakandja seletus (määruskaebuse lisa 1) ja Google Maps´i väljavõte (määruskaebuse lisa 7). Postkasti probleemi ei saanud 05.03.2014. a korralduse kättesaamisel esineda ka seetõttu, et hilisema, 07.04.2014. a otsuse sai kaebaja kätte. c) K.O. väide, et tema elukohaks ei ole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX , on paljasõnaline ja vastuolus 17.03.2014. a FIDEK deklaratsioonis deklareerituga (vt määruskaebuse lisa 3). d) Kaebaja on 13.06.2014. a taotluses kohut eksitanud, väites, et 05.03.2014. a korraldus saadeti lihtkirjaga. Tegu oli siiski tähtkirjaga, millele kohaldub MKS § 531 lg 4 teine lause. e) Eksitav on väide sellest, et MTA eiras kohtu korraldusi. Tallinna Halduskohtu poolt 11.04.2014 esialgse õiguskaitse andmine oli vaid ajutine. Kaebajal puudus mõistlik eeldus

5 uskuda ajutise olukorra säilimisse ning MTA-l oli Tallinna Halduskohtu 30.04.2014. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2014. a määruse tõttu alus kaebaja alates 30.04.2014 registrist kustutada. f) Kaebus on perspektiivitu ka põhjusel, et vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale asjas nr 3-11-2663 ei sõltu äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsuse õiguspärasus sellest, kas maksukohustuslane tegelikult ettevõtlusega tegeles või kas tal olid maksuhalduri nõutud dokumendid olemas. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole tähtaegselt tõendatud, siis esineb alus registreeringu kustutamiseks. g) Kaebaja ei ole taotluses esile toonud pöördumatult kahjulikke tagajärgi ning halduskohus nentis vaid lakooniliselt esialgse õiguskaitse vajadust, tsiteerides KMS § 22 lg-t 31 ja § 2 lg-t 2. Vastustaja hinnangul võib käibemaksukohustuslase õiguste kaotamine mõjutada küll kaebaja majandustegevust, kuid kaebaja õigused ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatult kahjustatud. Kaebaja 13.06.2014. a taotluse p-s 4 esitatud vihjed äriühingu olukorra halvenemise kohta on paljasõnalised ja põhjendamatud ning kaebaja taotlus on põhistamata. Kui kaebaja ettevõtlusega tegelemist tõendaks, kannaks MTA ta tagasiulatuvalt käibemaksukohustuslaste registrisse. h) Esialgse õiguskaitse kohaldamine piirab oluliselt maksuhalduri tegevust, sest äriühing võib veel pika aja jooksul vormistada käibedeklaratsioone ilma, et maksuhalduril oleks võimalik kontrollida, kas tema registreering käibemaksukohustuslaste registris on põhjendatud. Sellega võimaldatakse registreerimisnumbri tõenäolist kuritarvitamist, mis riivab avalikku huvi.

17. Novus Oil OÜ 25.07.2014. a seisukohas palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Seiskoha kohaselt on MTA määruskaebuses faktivead, sobimatud tõendid ja valeväited. Seisukoha põhjendused: a) Alusetu on väide, et kaebaja ei ole hoolitsenud posti kättesaamise eest. Kaebaja registriaadressil on postkast olemas ning see on kergesti kontrollitav andmebaasist Google Street View (vt seisukoha lisa 1). MTA esitatud Google Maps´i väljavõte ja MTA pildid (kd I, tl 62-64) on tehtud sama maja küljeukse juurest, mida hoonesse sisenemisel ei kasutata ja mis on seetõttu eksitavad. b) Kaebaja on MTA viidatud dokumendis oma tegevuskohaks märkinud XXXXXXXXXXXXXXXX , mitte XXXXXXXXXXXXXXXX . c) MTA on tegelikkuses välja selgitanud, et kaebaja tegeleb ettevõtlusega. Kaebaja müügikäive 2014. a on suurem kui 16 000 eurot (mais 2014 üle 160 000 euro, seisukoha lisa 2). d) Kaebaja kinnitab, et sai MTA 07.04.2014. a otsuse kätte aadressilt XXXXXXXXXXXXXXXXXXX , kuhu see oli ka postitatud. Ka MTA on tunnistanud, et kaebaja on senised kirjad oma registrijärgselt aadressilt kätte saanud. Kaebaja registriaadress on XXXXXXXX , mitte XXXXXXXX ega XXXX . e) MTA väited kaebaja olematu majandustegevuse ja väidetava käibemaksupettuse suhtes on pahatahtlikud, tõendamata ja eksitavad. f) Kaebaja ei nõustu MTA seisukohtadega esialgse õiguskaitse põhjendamatuse kohta. Haldusakti peatamist ei välista see, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole otsustamise hetkel kindel. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida ka kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu vaidlusalune määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab Novus Oil OÜ taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

6 19. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et MTA otsustas 07.04.2014. a otsusega Novus Oil OÜ alates 15.04.2014 KMS § 22 lg 31 alusel käibemaksukohustuslaste registrist kustutada. Otsuse kohaselt ei täitnud äriühingu esindusõiguslik isik tähtaegselt MTA 05.03.2014. a korraldust, millega kohustati Novus Oil OÜ seaduslikku esindajat esitama MTA-le dokumente ning andma suulist ja kirjalikku teavet, kontrollimaks äriühingu ettevõtlusega tegelemist Eestis käibemaksuseaduse tähenduses. MTA saatis 09.04.2014 Novus Oil OÜ-le teate, et äriühing on alates 15.04.2014 käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Novus Oil OÜ esitas halduskohtule kaebuse MTA 07.04.2014. a otsuse tühistamiseks ja ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohtul kohustada MTA-d taastama kaebaja käibemaksukohustuslase registreering kuni käesoleva kohtuvaidluse lõpuni. Tartu Halduskohus rahuldas oma 13.06.2014. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas omal algatusel MTA 07.04.2014. a otsuse kehtivuse ning kohustas MTA-d taastama kaebaja käibemaksukohustuslase registreering kuni käesoleva kohtuvaidluse lõpuni. Halduskohus leidis, et kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. Toimiku materjalide järgi ei ole kaebaja aga saanud vastustajalt teadet, millega viimane kohustas kaebajat ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks 14.03.2014 vastustaja juurde minema. Samuti ei ole vastustaja sellist teadet kaebaja juhatuse liikme elukohta toimetanud. Kaebaja väidete pinnalt ei saa kaebaja tegelemist ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 mõttes välistada, kuid tal polnud võimalik vastustaja juurde minna oma ettevõtlusega tegelemist tõendama, kuna ta ei saanud kätte vastavat korraldust. Seetõttu pidas halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamist õigustatuks, leides veel, et kuna kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kaebajal on olemas õiguskaitse vajadus ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks puuduvad kaalukad kolmandate isikute ja avalikud huvid, tuleb peatada ka MTA vaidlusaluse haldusakti kehtivus. Halduskohus rahuldas samuti kaebaja poolt esialgse õiguskaitse taotlusena esitatud nõude ja kohustas vastustajat taastama kaebaja käibemaksukohustuslase registreering kuni käesoleva kohtuvaidluse lõpuni.

20. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu eelpoolkirjeldatud tõlgendusega ja leiab, et kaebaja poolt halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses ega ka määruskaebusele esitatud vastuses toodud väited ei anna alust MTA määruskaebuse rahuldamata jätmiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks viisil, nagu see vaidlusalusest 13.06.2014. a määrusest tuleneb. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks viidata sellele, et nagu varasemalt märgitud, esitas kaebaja juba 10.04.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse peatada MTA toimingud kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas oma 11.04.2014. a määrusega Novus Oil OÜ taotluse osaliselt ning peatas ajutiselt MTA otsuse kehtivuse (kuni 30.04.2014) ning keelas MTA-l kuni selle ajani Novus Oil OÜ-d käibemaksukohustuslaste registrist kustutamast. 30.04.2014. a määrusega jättis Tallinna Halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse lõplikult rahuldamata, leides, et kaebus on väheste edulootustega. MTA tugines oma 07.04.2014. a otsuse tegemisel teatavasti KMS § 22 lg-le 31, mis andis õiguse kustutada isik käibemaksukohustuslaste registrist, kui ta jätab maksuhalduri määratud tähtajaks tõendamata ettevõtlusega tegelemise. Seega hindas juba Tallinna Halduskohus oma 30.04.2014. a määruses kaebaja poolt tõstatatud registrijärgselt aadressilt dokumentide väidetavat mittekättesaamise problemaatikat, leides kokkuvõtvalt, et kui kaebaja ei ilmunud määratud ajaks maksuhalduri ruumidesse ega esitanud ettevõtlusega tegelemist tõendavaid dokumente, oli tema kustutamine registrist õiguspärane ning riski, et MTA poolt kaebaja registrijärgsele aadressile saadetud haldusaktid ei jõua kaebajani, kannab kaebaja, kes peab hoolitsema oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest.

7 02.05.2014 esitas kaebaja kaebuse täpsustuse ja esialgse õiguskaitse taotluse, korrates selles juba varem tõstatatud registrijärgselt aadressilt dokumentide väidetavat mittekättesaamise problemaatikat. Nimetatud esialgse õiguskaitse taotlus jäeti 02.05.2014. a määrusega läbi vaatamata põhjendusena esitatud asjaolude korduvuse tõttu ning ka Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 26.05.2014. a määrusega halduskohtu 02.05.2014. a määruse muutmata. 13.06.2014 esitas Novus Oil OÜ Tartu Halduskohtule järjekordse esialgse õiguskaitse taotluse, mis kordas sisuliselt nii 10.04.2014. a taotluses, 28.04.2014. a kaebuses ja selle täienduses, kui ka 15.05.2014. a määruskaebuses tõstatatud sedasama registrijärgselt aadressilt dokumentide mittekättesaamise problemaatikat.

Juba Tallinna Halduskohtu 30.04.2014. a määruses leiti Riigikohtu 13.10.2009. a määrusele nr 3-3-1-65-09 viidates, et kaebaja peab ise hoolitsema oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest ja kui kaebaja registrijärgsele aadressile saadetud haldusaktid ei jõua kaebajani, on see kaebaja enda risk. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka kaebaja 13.06.2014 Tartu Halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus esitatud uutel asjaoludel, nagu väidab oma 13.06.2014. a määruses halduskohus, vaid neid asjaolusid on käsitlenud ja hinnanud juba varasemates lahendites nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus. Tallinna Ringkonnakohus on kaebaja registrijärgsele aadressile dokumentide väidetava edastamata jätmise kohta märkinud muuhulgas ka seda, et kaebaja väide polnud usutav juba olukorras, kus halduskohtule esitatud dokumendist „Saadetise RR220374594EE sündmused ja staatused“ nähtub, et AS Eesti Post Rakvere postivahetuspunkt on 07.03.2014 kell 09:00 teinud saadetise (05.03.2014 korraldus) kaebajale kättetoimetamise ebaõnnestunud katse (saaja ei olnud kättesaadav), saadetis jäeti hoiule ning saajale jäeti teade. 25.03.2014 on vormistati tagastus põhjusel, et Novus Oil OÜ (XXXXXXXXX ei nõudnud saadetist. Ka kaebaja juhatuse liikme K.O. elukoha aadressile Tallinnas edastatud korralduse Põhja-Tallinna kandekeskuse poolt 07.03.2014 kell 10:45 tehtud kättetoimetamise katse ebaõnnestus (saaja ei olnud kättesaadav), saadetis jäeti hoiule ning saajale jäeti teade. 24.03.2014 vormistati tagastus põhjusel, et saaja ei nõudnud saadetist. Seega ei anna kaebaja väited 05.03.2014. a korralduse kaebajale edastamata jätmise kohta jätkuvalt alust kaebust perspektiivikamaks pidada ja seda ka 13.06.2014. a taotluses esitatud väidete valguses. Ringkonnakohtu arvates ei sea ka 13.06.2014. a taotluse lisana esitatud Eesti Posti 08.05.2014. a kiri kahtluse alla MTA poolt kaebajale edastatud saadetise liikumist, pigem vastupidi, sest selles on samuti märgitud, et: „ /…./saime vastuse, et kirjakandja on postitanud saadetise /…/ kus postkastil oli peal eelnevalt ka XXXXXXXXX

silt“. K.O.

väide, et XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ei ole kaebaja juhatuse liikme elukohaks, ei kattu aga tema enda poolt MTA-le 17.03.2014 FIDEK deklaratsioonis deklareeritud andmetega.

21. Kuna Tallinna Halduskohus rahuldas 11.04.2014. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse üksnes teatud ajavahemikuks (kuni 30.04.2014), ei ole kaebajal alust väita, nagu oleks MTA eiranud kohtu korraldust. Asja materjalidest nähtuvalt täitis maksuhaldur 11.04.2014. a määruse, mida 30.04.2014. a määrusega muudeti. Pärast 30.04.2014. a määrusega kaebaja taotluse lõplikku lahendamist (s.o taotluse rahuldamata jätmist) ning ringkonnakohtu poolt 26.05.2014 tehtud määrust, oli MTA-l alus kaebaja registrist kustutada. Kaebajale antud õiguskaitse oli ajutise iseloomuga ja kehtis kuni 30.04.2014 ning kaebajal puudus alus eeldada sellise ajutise olukorra säilimist ka pärast seda, kui tema edasikaebus 30.04.2014. a määrusele ei andnud tulemusi. Kaebajal puudub seega alus väita, et MTA pole Tallinna Halduskohtu 11.04.2014 või 30.04.2014. a määrusi ja ringkonnakohtu 26.05.2014. a määrust täitnud.

8 22. Vaidlustatavas määruses toob halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamise põhilise alusena välja selle, et kuna kaebaja ei ole MTA-lt korraldust kätte saanud, polnud tal võimalik MTA-sse kohale minna, et oma ettevõtlust tõendada ja hindab sellest tulenevalt erinevalt Tallinna Halduskohtu 30.04.2014. a määrusest, et kaebus ei ole seetõttu ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu, sest posti kättesaamise korraldamine oli siiski kaebaja, mitte MTA risk. Lisaks sellele pole halduskohus vaidlustatavas määruses toodud ja Tallinna Halduskohtu 30.04.2014. a määruse põhjendustest ning selles viidatud Riigikohtu praktikast erinevat arvamust millegagi põhjendanud. Tartu Halduskohus on määruse tegemisel ilmselt lähtunud üksnes kaebaja 13.06.2014. a taotluse p-s 2 märgitud väidetest (väidetav kirjakandja eksimus), mis erinevad aga 13.06.2014 taotluse lisana esitatud Eesti Posti kirjas märgitust, so selles kirjas tegelikult väidetud asjaoludest (postkastil oli eelnevalt peal ka XXXXXXXX silt), mida kaebaja oma esialgse õiguskaitse taotluses ei rõhutanud, kui tema taotluse põhjendatuse mõttes selgelt negatiivset asjaolu. Seega ei korraldanud kaebaja siiski ise oma posti kättesaamist registrijärgselt aadressilt ja tegemist ei ole ka kaebaja uute väitega, mida Tallinna Halduskohus ei oleks eelnevalt hinnanud. 13.06.2014 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse väidete (väidetav kirjakandja eksitus) ja selle lisana esitatud Eesti Posti 08.05.2014. a kirjaga ei ole kaebaja registrijärgselt aadressilt dokumentide väidetava mittekättesaamise problemaatika võrreldavalt 30.04.2014 määruse lahendamise seisuga seega kuidagi muutunud. Naaberkrundi postkastilt nö. kadunud silt kaebaja aadressiga ei muuda olematuks fakti, et kaebaja registrijärgsel aadressil postkast üldse puudus, mis viitab pigem kaebaja enda hoolimatusele posti kättesaamise korraldamisel. Nagu juba märgitud, selgub Eesti Posti 08.05.2014. a kirjast pigem see, et kaebaja ei ole ise posti vastuvõtmist oma registrijärgsel aadressil hoolsalt korraldanud (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-65-09 p 13), mistõttu risk lasub jätkuvalt kaebajal. 08.05.2014. a Eesti Posti kirjas märgiti, et kirjakandja postitas saadetise RR220374594EE 08.03.2014 XXXXX XXXX , Rakvere asuvasse postkasti, kus postkastil oli peal eelnevalt ka XXXXXXXXX silt. Samas kirjas lisati veel, et tänaseks (s.o kirja koostamise ajaks 08.05.2014) postkastil enam selliseid paberile kirjutatud silte peal ei olnud, kuid mis varasemalt olid olemas, ning et Rakvere kandekeskust ei ole informeeritud, et paberil olev info ei oleks olnud õige. Seega oli posti kättesaamise korraldamata jätmine kaebaja tegevusetus, mitte Eesti Posti kirjakandja võimalik eksitus. Kaebaja pidanuks posti saamise registrijärgsel aadressil ise korraldama ja Rakvere kandekeskust informeerima, kui sildid naaberkrundi postkastil oleks olnud ebaõiged. Asja materjalidest nähtuvalt kontrollis ka MTA kaebaja 13.06.2014. a taotluse verisooni ning palus otseselt teabe valdajalt, s.o Rakvere kadekeskuse vastava piirkonna kirjakandjalt A. Orlovalt Rakvere kandekeskuse abiga seletust. Mainitud seletuse kohaselt aadressil XXXXXXXX puudub üldse postkast ja firma OÜ Novus Oli nimetus. Seega ei saa õigeks pidada kaebaja väidet Eesti Posti poolsest eksitusest, sest kaebajal puudus XXXXXXXXX juures üldse postkast, mida kirjakandja oleks saanud XXXXX XXXX postkastiga segamini ajada. Kirjakandja väidet kinnitab ka MTA poolt andmebaasist Google Maps tehtud väljavõte XXXXXXXX osas, millest nähtub, et sellel aadressil puudub postkast, nagu ka MTA poolt 03.04.2014 läbi viidud vaatluse käigus tehtud piltidelt võib näha. Kuna kaebaja on MTA-le 10.05.2013 ise väitnud, et ta toimetab ka XXXXX XXXX aadressil ise, siis on 13.06.2014 taotluses esitatud väide eelmise rentniku postkastist ja väidetavast kaebaja teadmatusest ilmselt eksitavat laadi väide.

23. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-11-2663 leidnud, et maksuhalduri otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas maksukohustuslane tegelikult ettevõtlusega tegeles või kas tal maksuhalduri nõutud dokumendid olid olemas. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist KMS § 22 lg 31

9 4. lause alusel. Seetõttu nõustub ringkonnakohus vastustaja arvamusega, et ka käesoleva kaebuse eduväljavaated ei ole ilmselt väga suured ning samal põhjusel ei ole põhjendatud ka halduskohtu vaidlustavas määruses tehtud järeldused esialgse õiguskaitse kohaldamise aluste olemasolust. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte, mistõttu on halduskohtu 13.06.2014. a määruse p-s 19 esitatud vastupidine eeldus põhjendamatu.

24. Kuna MTA-l on MKS § 52 lg 1 järgi õigus valida kättetoimetamisviiside vahel, siis ei saa MTA-le ette heita ka seda, et ta ei valinud 05.03.2014. a korralduse kättetoimetamiseks elektroonilist kättetoimetamise viisi. Asja materjalidega ei ole tõendatud ka kaebaja väide, nagu oleks kaebaja või K.O. teavitanud MTA-d soovist, et talle edastataks info üksnes elektrooniliselt vastavale e-posti aadressile.

25. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt eelkõige see, et õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Haldusakti kehtivuse peatamine on põhjendatud, kui peatamata jätmine loob kaebaja jaoks sellise olukorra, kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud. Selliseid pöördumatult kahjulike tagajärgi kaebaja oma 13.06.2014. a taotluses tegelikult välja toonud ei ole. Ringkonnakohus möönab, et käibemaksukohustuslase õiguste kaotamine võib mõjutada küll kaebaja majandustegevust, kuid vastava registrikande puudumine ei keela äriühingul edasi tegutseda. Samas on kaebaja 13.06.2014. a taotluse p-s 4 esitatud vihjed äriühingu olukorra halvenemise kohta paljasõnalised ja tõendamata nagu ka väited ettevõtlusega tegelemise kohta. Samamoodi on põhistamata ka väide väidetavalt võõrandamata kaubast ja olemasolevast põhivarast, mille maksuarvestuse korrigeerimisel muutuks kaebaja konkurentsivõime väidetavalt sedavõrd, et kaebaja tegevus ei oleks enam jätkusuutlik. Üksnes käibemaksu arvestuse korrigeerimine ja sellest tuleneva maksukohustuse täitmise väidetav kahjulikkus ei saa aga olla argumendiks kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Sellised väidetavad maksukohustuse täitmisest tingitud asjaolud ei ole oma iseloomult üldjuhul pöördumatud ning esialgse õiguskaitse kohaldamist õigustavad asjaolud, mida korrigeeritavas maksuarvestuses näidatavate rahasummade tagastamine ei kõrvalda. Võimalikud ebamugavused ja raskused maksuarvestuse korrigeerimisel ning maksusumma tasumisel ei saa seega antud juhul olla esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Ka see asjaolu, et kaebaja oma väidetud tegutsemiskohas maksuhalduri poolt saadetud dokumente kätte ei saa, pigem kinnitab kahtlusi, et kaebaja Eestis ettevõtlusega ei tegele. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu vaidlusaluses määruses kirjeldatud eeldus kaebaja õiguskaitse vajaduse olemasolust ennatlik, sest kaebaja poolt tasutavad maksusummad on tagastatavad, olukorra heastamine võimalik ning kaebaja paljasõnalised väited võimaliku majandustegevuse kahjustumisest kontrollimatud.

26. Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine sellistel tingimustel piirab pigem maksuhalduri tegevust, sest arvestades kohtuvaidluste tavapärast kestvust võib kaebaja vormistada veel pika aja vältel käibedeklaratsioone ilma, et maksuhalduril oleks võimalik kontrollida, kas tema registreering käibemaksukohustuslaste registris on põhjendatud. Sellega piiratakse olulisel määral maksuhalduri volitusi ja võimaldatakse registreerimisnumbri

10 kuritarvitamist. Sellistel tingimustel esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vastavuses esialgse õiguskaitse eesmärgiga ning riivab oluliselt avalikku huvi. Nagu juba märgitud, ei keela käibemaksukohustuslaste registri kande puudumine kaebajal edasi tegutseda, mistõttu on õiguskaitsevajadus ka sel alusel põhjendamatu. Kaebaja kaotab tõenäoliselt vaid õiguse ettevõtlusega mitteseotud kulutustelt sisendkäibemaksu deklareerida ja riigilt tagasi küsida. See aga ei saa tekitada kaebajal põhjendatud ootust registreeringu kehtima jäämiseks. Kui aga kaebaja ettevõtlus reaalset eksisteerib ja kaebaja ettevõtlusega tegelemist maksuhaldurile tõendab, siis registreerib maksuhaldur kaebaja tema taotluse alusel tagasiulatuvalt registrisse (KMS § 20 lg 2). Kui kaebajal majandustegevus aga reaalselt puudub, siis nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et sellisel juhul isiklikule tarbimisele suunatud ostutehingute kajastamine jätkuvalt äriühingu sisekäibemaksu arvestuses viitab pigem käibemaksupettusele ja käibemaksukohustuslaste registreeringu kuritarvitusele. KMS § 22 lg 31 eesmärk on aga muuhulgas ära hoida ka käibemaksupettusi ja riigile käibemaksu laekumata jäämist. Ka Euroopa Kohus on asjas nr C-527 /11 rõhutanud, et liikmesriikidel on õigustatud huvi võtta oma finantshuvide kaitseks vajalikke meetmeid ning maksupettuste ja maksustamise vältimise ning muude võimalike kuritarvituste vastane võitlus on direktiiviga 2006/112 tunnustatud ja toetatud eesmärk. Liikmesriikidel on seega kohustus tagada, et kanded maksukohustuslaste registris oleksid õiged, et kindlustada käibemaksusüsteemi nõuetekohane toimimine. Kuna käibemaksukohustuslaste registri kande puudumine ei takista kaebajal tegutsemist ega kaupade ja teenuste võõrandamist, siis kaaluvad ringkonnakohtu hinnangul antud juhul olulised avalikud huvid üles kaebaja subjektiivsete õiguste võimaliku riive. Nagu juba märgitud, saanuks kaebaja ise õiguspäraselt käitudes enda käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist ära hoida.

27 . Ka Riigikohtu 21.12.2001. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 leiti, et kohus ei pea võimaliku kaebajale tekkiva ohuga arvestama siis, kui ta on veendunud, et risk on äärmiselt väike või puudub üldse. Ringkonnakohtu hinnangul on antud juhul kaebaja viidatud võimalike riskide esinemise tõenäosus äärmiselt väike, sest kaebajale tekkida võivate kahjulike tagajärgede oht on sisuliselt olematu, arvestades taotluses esitatud sellekohaseid väiteid, mis on suures osas põhjendamata ja tõendamata. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et kaebaja olukord ei halvene kohtumenetluse ajal määral mis õigustaks tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Kaebaja ei ole 13.06.2014. a taotluses esitanud tõendeid ega põhjendusi asjaolude osas, mis põhjustel võiks osutuda hilisem kohtuotsuse täitmine raskendatuks või võimatuks, mistõttu puudub ringkonnakohtul ka alus asuda vastupidisele seisukohale. Kaebaja õigused ei saa ka pöördumatult kahjustatud ega too endaga kaasa selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine pärast asja lahendamist ei ole enam võimalik, sest lõppkokkuvõttes sõltub kaebaja registreering asjaolust, kas ta esitab maksuhaldurile veenvad tõendid oma ettevõtluse toimumise kohta või mitte. Seega on kaebaja enda tegevus või tegevusetus põhjuslikus seoses võimalike riskide ja nende tagajärgede esinemisega.

Agu Timmi Tiit Lõhmus Maili Lokk

11